Tallinna Reaalkooli arengukava 2019–2023

Kinnitatud Haridusameti juhataja käskkirjaga 18.01.2019 nr 1.-1/27

Ülevaade Tallinna Reaalkoolist

Tallinna Reaalkool (edaspidi Reaalkool) on reaal- ja loodusainete kallakuga põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Kooli pidaja on Tallinna linn, kool kuulub Tallinna Haridusameti hallatavate asutuste koosseisu.

Alates 2003. aastast on Reaalkooli 1.–9. klassi teeninduspiirkond Tallinna linn, gümnaasiumiastmes on vastuvõtt üleriigiline. Kooli astumine toimub praktiliste tööde ja vestluste tulemuste põhjal. Alates 2007/2008. õppeaastast toimub vastuvõtt 10. klassi ühiskatsete (TIK, GAG, TRK, 2011. aastal liitus 21. Kool) tulemuste alusel. Õpilase ja lapsevanema valikut mõjutavad kooli kallak, tugevad õpetajad, kooli hea maine, väärtushinnangute kujundamine ja perekondlik järjepidevus. Õpilaste tulemusi ja saavutusi kajastatakse kooli kodulehel: https://real.edu.ee/meie-kool/statistika.

Ajalugu

Tallinnas vanuselt teine (asutatud 1881) järjepidevalt tegutsenud gümnaasium töötab linna esimeses spetsiaalselt keskkoolihooneks 1881.–1883. aastatel ehitatud majas. 1954. aastal muudeti kool segakooliks. Tallinna Peetri Reaalkoolina alustanud haridustempel on pea pooleteise sajandi jooksul kandnud erinevaid nimesid, kuid aastast 1990 tegutseb taas Tallinna Reaalkoolina.

Reaalkoolile on omane 1920. aastatel kujunenud Reaali Vaim, mida veidi teistsuguse nurga alt mõtestab lahti Reaalkooli vilistlane Henn Saari. Ta avab Reaali Vaimu läbi kolme komponendi, mille all ta mõtleb reaali vaimu lätteid: keskmisest kõrgem õpetajate legendaarsusaste, tavapärasest sügavamale ulatuv ühtsustunne ja ainulaadsete sümbolkommete palett. Kõik traditsioonid, sümbolid ja üritused aitavad tugevdada Reaali Vaimu ja hoida reaalikaid ühtsena.

Põhjaliku ülevaate Reaalkooli ajaloost leiab kooli kodulehelt: https://real.edu.ee/tahiseid-tallinna-reaalkooli-ajaloost

Asukoht ja tänane õpiruum

Reaalkool asub Tallinna kesklinnas aadressil Estonia pst 6. Täna õpib kooli 30 klassis (1.–6. klassini kaks paralleelklassi ja 7.–12. klassini kolm paralleelklassi) kokku 985 õpilast.

Koolil on kaks õppehoonet: algklasside õppehoone aastast 1958 ja ajalooline koolihoone aastast 1883. Algklasside õppehoone mahutab ühes vahetuses neli klassi. Maja on amortiseerunud ja renoveerimisega ei ole võimalik klassiruumide arvu ega suurust muuta ega kohandada nüüdisaegse õpikäsituse vajadustele vastavaks. Alates 1. jaanuarist 2013 on koolil võimalik kasutada Tallinna Kesklinna Põhikooli hallatavat Pärnu mnt 11 õppehoonet. See võimaldab Reaalkoolil viia õppetööd läbi ühes vahetuses.

Alates viiendast klassist alustatakse õpinguid ajaloolises koolihoones ehk nn suures majas. Hoone renoveeriti 2000. aastal 18 klassikomplektile. Tegelikkuses kasutab maja iga päev 22 klassikomplekti (ca 700 õpilast). Õppehoones puuduvad võimlakompleks, kodunduse klass ja loodusainete praktikumide läbiviimiseks vajalikud õpperuumid. Õpilaste arvule ei vasta söökla suurus, hajuala ega info- ja teabekeskus. Ajalooline koolihoone on võetud arvele kultuuri-mälestisena.

Alates 2000. aastast otsib Reaalkool koostöös Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsiga[1] võimalusi uue hoonekompleksi ehitamiseks. 10. jaanuaril 2018 kehtestas Tallinna linn Tallinna Reaalkooli juurdeehituse detailplaneeringu. Arhitektuurikonkursi läbiviimine on plaanitud 2018/2019. õppeaastasse.


[1] Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsi asutasid 1994. aastal Reaalkooli õpetajad, lastevanemad ja vilistlased. Seltsi eesmärk on toetada Reaalkooli.

Õpikäsitus

Reaalkooli õppe- ja kasvatustöö alus on kooli õppekava, mille moodustavad üldosa, ainekavad ning lisad. Nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis on olulisim koht reaal- ja loodus­ainetel. Kehtiva õppekava leiab kooli kodulehelt: https://real.edu.ee/oppetoo1/oppekava.

Meie koolis on olulisel kohal ainealaste ja ainevaldkondlike teadmiste väga heal tasemel omandamine. Head teadmised võimaldavad õpilasel märgata, luua ja mõista seoseid erinevate valdkondade vahel. Seoste loomise eeldus on sisukate teadmiste olemasolu ning seoste loomise tulemus on terviklik mõistmine. Mõistmiseks peetakse teadmiste ja oskuste sidusust. Looduse tundmaõppimise tulemusena on kujunenud loodusteaduslik maailmapilt.

Õppes pööratakse erilist tähelepanu oskuste kujunemisele, sh oskustele omandatud teadmisi praktiliselt rakendada. Õpilast suunatakse rakendama omandatud teadmisi uutes kontekstides. Võime rakendada õpitut erinevates olukordades iseloomustab vilumuse saavutamise määra.

Õppimist toetava hindamise kaudu saab õpilane regulaarset tagasisidet oma teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise kohta. Rõhuasetus on õppija eneseanalüüsil: õppija ise analüüsib õpitulemuste ja pädevuste saavutamist. Lähtudes õppija eneseanalüüsist ning õpetaja ja kaasõpilaste antud tagasisidest, püstitatakse järgmised eesmärgid. Õppe korraldamisel arvestatakse õppija huve, vajadusi ja arengutempot.

Meie kooli õpet iseloomustab nii metoodiline kui ka ruumiline mitmekesisus. Õppekorraldus on vaheldusrikas: oskuslikult ja paindlikult kasutatakse olemasolevate koolihoonete õpiruumi, õpitakse ka teistes keskkondades, sh nii looduses kui kultuuriasutustes. See loob võimaluse õpilase ja õpitava vahetuks kontaktiks, mis hõlbustab mõistmist. Õppimist toetab näitlikustamine. Õpilasi suunatakse järjepidevalt kasutama nüüdisaegseid õppevahendeid ja digiseadmeid, ühtlasi on au sees kooli ajaloolised eksponaadid.

Õppimise lahutamatu osa on erinevad õppetegevused, sh uurimine. Uurimuslike oskuste kujunemisel on õppes oluline koht. Õpilasi julgustatakse püstitama uurimisküsimusi (uurimisprobleeme) ning valima nendele vastamiseks sobivaid meetodeid, sh disainima eksperimenti. Õpilasi suunatakse koguma andmeid, neid analüüsima ning analüüsi põhjal järeldusi ja üldistusi (kehtivuspiirides) sõnastama.

Õppes on kesksel kohal teaduspõhine lähenemine. Tähelepanu pööratakse kriitilisele mõtlemisele ning vastavate oskuste ja hoiakute kujunemisele. Õppes soositakse divergentset mõtlemist, õppes valitud meetodid toetavad loova inimese kujunemist. Loova lähenemise tulemus on uudsed ideed ja lähenemisviisid, mis on asjakohased ja tõhusad.

Õppe siht on autonoomse ja ennastjuhtiva õppija kujunemine, keda iseloomustab oskus õppida iseseisvalt ja koostöös. Koostöövõime edendamiseks panustatakse sotsiaalse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamisesse. Õppija õpivõime lahutamatu komponent on metakognitsioon. Õppijal on kujunenud eeldused oma teadmisi ja oskusi edaspidi täiendada.

Looduse ja kultuuri tundmaõppimise käigus õpib õpilane ümbritsevat väärtustama ja sellesse lugupidavalt suhtuma. Õppija on teadlik, millise pärandiga keskkonnas ta tegutseb.

Meie õpilastele ja õpetajatele on antud tegevusvabadus ja otsustusõigus. Nii kujuneb sisemine motivatsioon ja vastutustunne. Õpe on suunatud julgete ja hoolivate inimeste kujunemisele.

Personal ja protsesside juhtimine

Reaalkoolis töötab 70 õpetajat, kellest 16% on vanuses 31 ja nooremad ning 14% on vanemad kui 60 aastat, ning 17 töötajat. Suur osa Reaalkooli õpetajatest panustab igal aastal Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli praktikantide juhendamisesse ning Eesti Vabariigi teiste üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolitusse (nt 2015. ja 2017. aastal toimusid Reaalkoolis rahvusvahelised reaal- ja loodushariduse konverentsid, samuti koolitatakse regulaarselt teiste koolide pedagoogilisi meeskondi õppimist toetava hindamise läbiviimisel kõikides põhikooli kooliastmetes).

Alates 2005/2006. õppeaastast osalevad õpetajad kooli juhtimisprotsessides õppetoolide kaudu. Koolis on kokku seitse õppetooli: reaal , humanitaar-, loodus-, oskusainete, kehalise kasvatuse, võõrkeelte ja algklasside õppetool. Viimaste tegevust toetab IT-osakond. Aastast 2016 juhivad õppetoole vastava valdkonna õppealajuhatajad. Kõigi instantside põhiline töömeetod on koosolek.

Reaalkool lähtub oma tegevuses kvaliteedijuhtimise põhimõtetest. Arengukavas kirjeldatud strateegiliste eesmärkide saavutamine on pidev protsess, mida hinnatakse iga õppeaasta lõpus toimuvatel õppetoolide kollokviumitel ning kooli sisehindamise raames. Kooli juhtkond teeb igal õppeaastal veebruari õppekogus vahekokkuvõtte ning augusti õppenõukogus kokkuvõtte tehtud tööst arengukava eesmärkide saavutamisel. Tulenevalt õppenõukogu arvamusest ja ettepanekutest ning kooli pidaja läbi viidud tulemushindamisest saadud tagasisidest lisatakse arengukavasse täiendused ja parandused, mis kooskõlastatakse kooli hoolekoguga.

Kool on osalenud Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna konkurssidel ning pälvinud korduvalt hästi juhitud kooli tiitli. Põhjaliku ülevaate kooli tunnustustest leiab kodulehelt: https://real.edu.ee/aitah/tunnustamine.

Kooli toetavad koostööpartnerid

Reaalkoolil on mitu koostööpartnerit, kelle tegevus on suunatud kooli tegevuse toetamisele, õpilaste ja õpetajate arengu täiendavate võimaluste loomisele ja kogukonna ajaloomälu säilitamisele. Need koostööpartnerid on juriidiliselt eraldiseisvad organisatsioonid. Koostööd Reaalkooli ja koostööpartnerite vahel koordineerivad Reaalkooli töötajad ja vilistlased. Need koostööpartnerid on Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts, RK Teeninduse OÜ, RK Hariduse MTÜ, Reaali Spordiklubi ja RK Haridussõbrad OÜ.

Fondid

Reaalkooliga on seotud kuus fondi. Nendest kolm tegutsevad Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond alafondidena: Tallinna Reaalkooli fond Reaali Vaimu edendamiseks, Tallinna Reaalkooli Vello Sillami fond vähekindlustatud hea õppeedukusega õpilaste toetamiseks, Tallinna Reaalkooli vendade Taburite fond Reaalkooli tegevuse toetamiseks. Nimetatud fondide täpsemad kirjeldused, stipendiaatide nimekirjad ja majandusaasta aruanded leiab kooli kodulehelt.

Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsi juures tegutseb kolm fondi: Reaali spordifond, Reaali investeerimisfond ja Reaalkooli Esinduskoja[2] initsiatiivil 2017. aastal asutatud Tallinna Reaal­kooli koolilõpulaada fond.

2005. aastast on vil! 107 Margus Kangro andnud välja Reaali õpetajaelutöö preemiat.


[2] Reaalkooli Esinduskoda on kooli gümnaasiumiklasside õpilaste valitud esindajate ühendus, mis tegutseb aastast 1996 (õpilasesindus).

Ajaloolised väärtussümbolid

Reaalkooli ajaloolised väärtussümbolid on marmortahvel Vabadussõjas langenud õpetaja Õunapuule ja neljale realistile, mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele, vil! 10 Georg Lurichi bareljeef, mälestustahvel ja -sammas Ernst Peterson-Särgavale, vil! 54 Ilmar Mikiveri kirjutatud „Reaali hümn“, vil! 65 Veljo Tormise ja vil! 74 Paul-Eerik Rummo kirjutatud „Reaalkantaat“, vil! 114 Mariliis Valkoneni märgiaktuseks kirjutatud „Märgilaul“, vil! 125 Rasmus Puuri ja Laur Lomperi kirjutatud kantaat meeskoorile „Reaalselt realist“.

Samuti on Reaalkooli ajaloolised väärtussümbolid kooli lipp, koolisõrmus, must-kuldne koolimüts ning lõpumärk. Lisainfot Reaalkooli sümbolite kohta leiab kodulehelt.

Suurimad traditsioonilised üritused on märgipidu ja sõrmuste pidu, 100 päeva ball ning lõpukell. Nende läbiviimisel järgitakse aastate jooksul kujunenud rituaale. Kümnendate klasside ülesanne on Vabadussõjas langenud õppursõduri Harald Triegeli, direktor Wilhelm Peterseni ja Ernst Peterson-Särgava haudade korrashoid. Põhjaliku ülevaate traditsiooniliste ürituste kohta leiab Reaalkooli kodulehelt.

Reaalkooli ajaloo kohta on ilmunud mitu teost, nt vil! 76 Märt Karmo „Must-kuldne müts me peas…“ Koolielu õpilaste vaatenurgast kajastavad ajaleht Reaali Poiss ning gümnaasiumi aastaraamat, samuti lendude ajaveebid.

Arengukava lähtealused

Tallinna Reaalkooli arengukava aastateks 2019–2023 koostati perioodil 2017 kevad kuni 2018 sügis. Arengukava sündis Reaalkooli töötajate, õpilaste, REKi, vanemate, hoolekogu, vilistlaste ja vilistlaskogu koostöös. Arengukavas toodud strateegiliste eesmärkide seadmisel ning kooliarenduse põhivaldkondade valimisel ja mõtestamisel lähtuti kooli juhtkonna, personali, õpilaste, vanemate, hoolekogu ja vilistlaste ettepanekutest, eelmise arengukava perioodil kahel korral (2015 ja 2017) valminud sisehindamise aruandest, Tallinna arengukavadest, Eestis kehtivatest haridusvaldkonda puudutavatest riiklikest arengukavadest ja -strateegiatest (Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja selle programmid, Eesti infopoliitika põhialused, Eesti infoühiskonna arengukava 2020, Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030, uuendatud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, siseturvalisuse arengukava 2015–2020, kultuuripoliitika põhialused aastani 2020, valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“, Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“) ning rahvus¬vahelistest suundumustest („Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“, „OECD Trends 2010“, „OECD Trends 2013“, „OECD Trends 2016, „OECD Reviews of School Resources“, UNESCO projekt „Post-2015 Education Indicators“, GERM).

Käesolev arengukava on Reaalkooli seitsmes arengukava. Alates 2014. aastast koostatakse arengukava viieaastaseks perioodiks. Arengukava kinnitab Tallinna Linnavalitsus enda kehtestatud korra alusel.

Deviis: „Üks kõikide, kõik ühe eest!“

Missioon: Tallinna Reaalkool on ajaloolistele traditsioonidele toetuv kool, kõrge vaimsuse kandja ja reaalhariduse lipulaev Eestis.[3]

Visioon: reaalselt hea vaimuga kool loova ja teadliku inimese kujunemiseks.[4]

Põhiväärtused:

  1. Reaalkool on ühiskonnale avatud kool, kus väärtustatakse õpilaste ja õpetajate omavahelist ja õpilaste ning õpetajate vahelist koostööd, toetavaid suhteid ja infovahetust, koostööd vilistlaste ja lastevanematega ning teiste õppeasutustega, rahvusvahelist vastavat suhtlust;
  2. Reaalkool on omanäoline kool, mis väärtustab süvateadmisi reaal- ja loodusainetes ning head taset kõigis õppeainetes, toetub traditsioonidele, lähtub vaimsusest ning sportlikust vaimust, koostöösuutlikkusest, loovusest, isamaa- ja looduse armastusest;
  3. Reaalkool on arenev kool, mis annab süvendatud reaal- ja loodusainete põhiteadmistele lisaks mitmekesist haridust ning eluoskusi muutuvas ühiskonnas parimaks toimetulekuks ja terviseteadlikuks eluviisiks. Kool arvestab ja süvendab õppija individuaalsust, toetab õpetaja omanäolist professionaalset enesearengut ning toetab ja võimendab koolisisest initsiatiivi.

[3] Reaalkooli missioon töötati kollektiivi ühistööna välja 1997. aastal seoses kooli esimese arengukavaga ning on väikestele sõnastuslikele muutustele vaatamata olnud järjepidev tänaseni.

[4] Reaalkooli visiooni uuendati käesoleva arengukava koostamise protsessi käigus.

Väärtuskasvatuse alusprintsiibid

Väärtuskasvatuse üldprintsiip: kasvatame head ja tarka inimest.

Väärtuskasvatuse alusprintsiibid:

  • eetilisus – eetilise inimese põhiväärtuste (ausus, ustavus, otsekohesus, usaldusväärsus) olemasolu;
  • esteetika – ilutunnetus endas ja enda ümber;
  • tervislik eluviis – terves kehas terve vaim;
  • kasvatatus – heade käitumistavade ja moraalinormide (viisakus, kaaslastega arvestamine, taktitunne, sõbralikkus) järgimine, kirjutamata viisakusreeglitest kinni-pidamine;
  • sotsiaalsus – ühiskonna normide austamine;
  • edasipüüdlikkus – visadus, teadmiste ja oskuste väärtustamine, teadlik õppimine, endale eesmärkide püstitamine;
  • tarkus – teadmiste omandamine, oskus kriitiliselt, analüüsivalt ja loovalt mõelda ning iseseisvalt tööd teha;
  • koostöövõimekus – sallivus, erinevate arvamuste ja seisukohtade mõistmine ning vajadusel arvestamine;
  • Eesti Vabariigi, eesti keele ja kultuuri ning looduse austamine ja väärtustamine;
  • ühtsustunde olemasolu – oma klassi ja kooli ühtsuse vaim – oma kooli tunne.

Strateegilised eesmärgid ja arendustegevused

Reaalkooli strateegilised eesmärgid perioodil 2019–2023 on järgmised:

  1. õppe- ja kasvatustöö lähtub Tallinna Reaalkoolile omasest õpikäsitusest ning toetab iga õppija arengut;
  2. Tallinna Reaalkool on kogukonnakool, kus koolimeeskonda iseloomustab professionaalsus, avatus, omanäolisus ning jätkusuutlikkus;
  3. õpiruum võimaldab Tallinna Reaalkoolile omase õpikäsituse realiseerumist.

Reaalkooli strateegiliste eesmärkide saavutamist toetavad arendustegevused viies põhivaldkonnas. Igas põhivaldkonnas on eesmärgid ja alaeesmärgid, mis toetavad strateegiliste eesmärkide saavutamist. Eesmärkide saavutamiseks mõeldud tegevused on esitatud tegevuskavas.

Tegevuskava 2019-2013 täitmise põhilised kasutatavad rahastamise allikad on kooli eelarve, sh omatulu, rahastatud projektid, sponsorlus, annetused, Reaalkooliga seotud fondid, Tallinna linna ja Haridusameti korraldatud hanked ning võimalusel lisarahastus linna eelarvest.

1. Õppe- ja kasvatustöö – meie õpikäsitus
1.1. Eesmärk: õppekava arendatakse igat kooliastet väärtustavalt.
Alaeesmärgid:
1.1.1. Õppesisus rõhutatakse teaduspõhisust ning õpilastele on loodud tingimused 21. sajandi oskuste kujunemiseks, toimub õpilaste õpipädevuse kujunemise senisest struktureeritum ja teadlikum toetamine.
1.1.2. Õppekava osaks on kujunenud õppekavalised projektipäevad ja –nädalad.
1.1.3. Õppekava rakendamisel on kujunenud ülevaade õpilaste digipädevuse saavutamisest.
1.1.4. Kooli õppetöö osaks on veebipõhise tunnid ja kombineeritud õpe.
1.1.5. Õppetöös kasutatakse õpitulemuste saavutamiseks ja silmaringi arendamiseks klassiruumivälist õpiruumi.
1.1.6. Klassijuhataja roll on mõtestatud nii õpilase õppetöö toetajana, arengu suunajana kui ka klassi ja lennu identiteedi kujundajana.
1.1.7. Võõrkeelte õpe on muutunud praktilisemaks.
1.1.8. Algklassides on juurdunud nüüdisaegne, sh õpilaste individuaalsust arvestav õpikäsitus.
1.1.9. Põhikooli II ja III kooliastme identiteedi tugevdamiseks on välja kujunenud traditsioonilised lennupõhised ühistegevused.
1.1.10. Põhikooli II ja III kooliastme ning gümnaasiumiastme reaalainete ja informaatika ainekavad on uuendatud.
1.1.11. Gümnaasiumi õppesuundi arendatakse järjepidevalt.

1.2. Eesmärk: õppimist toetav hindamine ja väärtuskasvatuse alusprintsiibid on kujunenud Tallinna Reaalkooli õpikäsituse osaks.
Alaeesmärgid:
1.2.1. Õppimist toetavat hindamist kui süsteemi arendatakse järjepidevalt.
1.2.2. Õpilase arengu suunamisel lähtutakse Tallinna Reaalkooli väärtuskasvatuse alusprintsiipidest.
1.2.3. Kodukorras toodud koolivormile esitatud nõuded on üle vaadatud ning vajadusel on koolivorm kaasajastatud.

1.3. Eesmärk: õppetöö lähtub õpilase individuaalsest arengupotentsiaalist.
Alaeesmärgid:
1.3.1. Õppetöö toetab autonoomse ja ennastjuhtiva õppija kujunemist.
1.3.2. Süsteemselt ja järjepidevalt on toetatud õpilaste annete arenemine ja huvidega tegelemine.
1.3.3. Välja on kujunenud kooli tugispetsialistide võrgustik.
1.3.4. Koolis on süsteemne karjääriõpe.

2. Meeskond – meie inimesed
2.1. Eesmärk: Reaalkooli juhitakse professionaalselt ning tagatud on juhtimise jätkusuutlikkus.
Alaeesmärgid:
2.1.1. Kooli juhtimine lähtub kvaliteedijuhtimise ja säästva arengu hariduse põhimõtetest.
2.1.2. Sisehindamise kord ja sisehindamise aruande mudel on uuendatud, lähtudes haridusuuendustest ja rõhuga kvalitatiivsel analüüsil.
2.1.3. Sise- ja väliskommunikatsiooni põhimõtted on välja töötatud ja kasutuses.
2.1.4. Toimuvad teema- ja vajaduspõhised õppekogud ning klassijuhatajate kollokviumid.
2.1.5. Oma kooli pedagoogilise kogemuse ja metoodilise repertuaari jagamiseks ning õpetajatöö populariseerimiseks võõrustatakse väliskülalisi, esinetakse meedias, konverentsidel ning seminaridel.

2.2. Eesmärk: Reaalkooli personal on jätkuvalt professionaalne ning jätkusuutlik.
Alaeesmärgid:
2.2.1. Kooli pedagoogiline personal koosneb jätkuvalt tugevatest spetsialistidest.
2.2.2. Kooli meeskonna vaimsus kujuneb kogukonna ja personali ühisürituste, koolituste, mentorite tegevuse ning õppekavaliste ühisürituste kaudu.
2.2.3. Pedagoogiline personal on omandanud õpetaja kutsele seatud digipädevuse, mis võimaldab kasutada nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi hariduse valdkonnas.

2.3. Eesmärk: Tallinna Reaalkool on kogukonnakool, kus personali kõrval panustavad aktiivselt kooli arengusse ja traditsioonide kandumisse õpilased, lastevanemad, hoolekogu, vilistlased ja endised kauaaegsed Tallinna Reaalkooli õpetajad.
Alaeesmärgid:
2.3.1. REKi kõrval panustab kooliellu aktiivselt ka PEK .
2.3.2. Lastevanemad, hoolekogu, vilistlased ja endised kauaaegsed Tallinna Reaalkooli õpetajad toetavad õppekava elluviimist ja osalevad aktiivselt Reaali kogukonna sidumisel ning ajaloomälu kandmisel.

3. Füüsiline õpikeskkond – meie õpiruum
3.1. Eesmärk: Tallinna Reaalkooli ajaloolise koolihoone kõrvale on rajatud juurdeehitus (hõlmab nii loodus- ja tehnoloogiahariduse kompetentsikeskust, algklasside õpiruume kui ka spordikompleksi), mis võimaldab Tallinna Reaalkoolile omase õpikäsituse realiseerumist ning tihedat koostööd partnerkoolidega.
Alaeesmärgid:
3.1.1. Algklasside õppetöö toimub nüüdisaegses õpikeskkonnas: paindlik klassiruum võimaldab rakendada nüüdisaegseid õpimeetodeid, toimuvad aktiivsed vahetunnid, mis võimaldavad kujundada kogupäevakooli kontseptsiooni.
3.1.2. Valminud juurdeehituses on nüüdisaegse sisustusega füüsika, keemia, bioloogia ja tehnoloogia õpperuumid, mis võimaldavad õpet korraldada erineva suurusega rühmades ning toetavad uuriva noore kujunemist.
3.1.3. Kooli juurdeehituses on tööd alustanud loodusteadusliku hariduse ja tehnoloogia-hariduse kompetentsikeskus, välja on kujunemas koolide koostöövõrgustik ning võrgustikku kuuluvate koolide õpilased saavad kompetentsikeskuses sooritada praktilisi töid.
3.1.4. Õpilaste liikumisõpetuse ainetunnid ning spordi huviringid toimuvad nüüdisaegses spordikompleksis.
3.1.5. Tallinna Reaalkooli juurde kuuluv paekivihoone on ümber kujundatud kooli õpikäsitust toetavaks koolimuuseumiks.
3.1.6. Õueala on kohandatud nüüdisaegseks õpiruumiks, sh on taastatud laulukaar ning rajatud väliõppeklass.

3.2. Eesmärk: Tallinna Reaalkooli ajalooline koolihoone võimaldab koolile omase õpikäsituse realiseerumist.
Alaeesmärgid:
3.2.1. Ajaloolises koolihoones on kujunenud võõrkeelte õppimiseks keeltekeskus, mis vastab kaasaegsele õpikäsitusele.
3.2.2. Kooli raamatukogust on kujunenud nüüdisaegne õpikeskus.
3.2.3. Otstarbekohaselt on kasutusele võetud vahendid, mis on soetatud õppevara ühiskasutusprojekti raames.
3.2.4. Kooli juurdeehitusega paralleelselt on ajaloolises koolihoones loodud õpetajatele paremad töötingimused.

3.3. Eesmärk: tagatud on Reaalkooli IT-tehnilise baasi töökindlus ja süsteemne arendus.
Alaeesmärgid:
3.3.1. IT-tehniline baas toetab õpikäsituse realiseerumist (sh digipädevuste saavutamist) ja seeläbi iga õppija arengut.
3.3.2. IKT toetab kooli infosüsteemi arendamist.

3.4. Eesmärk: Reaalkooli omanäolisuse ja traditsioonide jätkusuutlikkuse tagamiseks talletatakse aktiivselt kooli ajaloomälu.
Alaeesmärgid:
3.4.1. Toimuvad regulaarsed arhiivikoosolekud, mille kaudu koordineeritakse arhiivi korrastamist ning ettevalmistustööd koolimuuseumi avamiseks.

4. Koostöö huvigruppidega – meie partnerid
4.1. Eesmärk: Koostöö Tallinna Kesklinna Põhikooliga on sujuv ja tihe, et edendada reaal- ja loodusteaduslikku haridust.
Alaeesmärgid:
4.1.1. Kahe kooli personal teeb tihedat koostööd õppekava arenduses, metoodilise kogemuse jagamisel, koolituste ja ühisürituste läbiviimisel ning hoolekogude tasandil.
4.1.2. Koolide juhtkondadel on osaliselt ühine hõivepoliitika ja koormusplaan.
4.1.3. Valminud on kahe kooli ühine riskianalüüs (ühine turvalisuse mudel) ning personal on teadlik võimalikest riskidest ja nende maandamisest.
4.1.4. Koolide õpilasesindused teevad järjepidevat ja süsteemset koostööd. Kahe kooli õpilastel on ühised huviringid ning ühisüritused.

4.2. Eesmärk: Koostöös Reaalkooli tugistruktuuridega toimub õppekava elluviimise ning õpilaste ja õpetajate koolielu rikastamine.
Alaeesmärgid:
4.2.1. Koostöös tugistruktuuridega on loodud täiendavad võimalused õpilaste ja õpetajate arenguks.
4.2.2. Koostöös tugistruktuuridega toimub Reaali kogukonna ajaloomälu säilitamine.

4.3. Eesmärk: Reaalkooli õpilaste ja personali arenguvõimalusi avardatakse koostöös teiste koolidega.
Alaeesmärgid:
4.3.1. Toimuvad rahvusvahelised õppereisid ja õpilasvahetusprojektid.
4.3.2. Koostöös partnerkoolidega arendatakse ühist gümnaasiumisse sisseastumise protsessi ja viiakse läbi valikkursused.
4.3.3. On sidustatud ajaloolised Eestimaa ja Liivimaa kubermangu esikoolid.

4.4. Eesmärk: koostöös kõrgkoolidega (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool) arendatakse ja rikastatakse Tallinna Reaalkooli õppekava ning tagatakse õpetajahariduse jätkusuutlikkus.
Alaeesmärgid:
4.4.1. Kooli õppekava arendamisesse (sh õppesuundade arendustöösse) ja rikastamisesse on haaratud kõrgkoolide kompetentsi.
4.4.2. Tallinna Reaalkool on kõrgelt hinnatud praktikakool.

4.5. Eesmärk: koostöös teiste organisatsioonidega toimub õppekava realiseerimine, rikastamine ning õppesuundade arendustegevus, samuti personali täiendkoolitamine.
Alaeesmärgid:
4.5.1. Kool on avatud koostöösuhetele teiste organisatsioonidega eesmärgiga toetada nii õppekava realiseerimist, rikastamist, õppesuundade arendustegevust, tööd HEV-õpilastega kui ka personali professionaalsust.
4.5.2. Koostöös saatkondadega viiakse läbi õppekäike, traditsioonilisi üritusi, konverentse ning rikastatakse õppekava elluviimist.

5. Innovatsioon hariduses – meie projektid
5.1. Eesmärk: Tallinna Reaalkool on kogukonnakool, millega seotud huvigrupid panustavad ühiselt suurte projektide elluviimisesse.
Alaeesmärgid:
5.1.1. Kooli nüüdisaegse õpiruumi moodustavad ajalooline koolihoone, juurdeehitus ja õueala.
5.1.2. Õpetajate metoodilise repertuaari rikastamiseks ning nüüdisaegse õpikäsituse elluviimiseks toimuvad regulaarsed rahvusvahelised reaal- ja loodushariduse konverentsid.
5.1.3. Projekt „Tallinna Reaalkoolis, Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tallinna Südalinna Koolis ja Tallinna Kesklinna Põhikoolis keemia, füüsika ja bioloogia praktikumide läbiviimiseks uuendusliku õppevara soetamine ja kasutusele võtmine“ on edukalt ellu viidud ja selle tulemuslikkus on analüüsitud ning tagatud on projekti tulemuste jätkusuutlikkus.
5.1.4. Kool panustab koostöös huvigruppidega aktiivselt EV100 tähistamisesse.
5.1.5. Toimub kooli 140. sünnipäeva tähistamine vanale ja väärikale koolile kohaselt.

Arengukava kohta on esitanud arvamuse kooli hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu, kes leidsid, et arengukava eelnõu on sobilik esitada kinnitamiseks.

  • Tallinna Reaalkooli arengukava aastateks 2019-2023 on läbi arutatud õppenõukogus 10. oktoobril 2018 (10.10.2018 protokoll nr 1) ja 21. novembril 2018 (21.11.2018 protokoll nr 2).
  • Tallinna Reaalkooli arengukava aastateks 2019-2023 on läbi arutatud õpilasesinduses (REK) 19. novembril 2018 (19.11.2018 protokoll nr 4).
  • Tallinna Reaalkooli arengukava aastateks 2019-2023 on läbi arutatud hoolekogus 18. septembril 2018 (18.09.2018 protokoll nr 1) ja 16. oktoobril 2018 (16.10.2018 protokoll nr 2).
  • Tallinna Reaalkooli arengukava aastateks 2019-2023 on kooskõlastatud Tallinna Kesklinna linnaosakogus 11. detsembril 2018 (11.12.2018 protokoll nr 9).

Lisa 1. Tallinna Reaalkooli arengukava aastateks 2019–2023 tegevuskava

Viimati uuendatud: 25. jaanuar 2019