Tallinna Reaalkooli arengukava

Tallinna Reaalkooli arengukava aastateks 2014-2019

Kinnitatud Haridusameti juhataja 07.03.2014 käskkirjaga nr 1-2/177

Sissejuhatus

Tallinna Reaalkool on munitsipaalkool (asutatud 1881), mis õppeasutusena pakub võimalust põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamiseks. Kooli vormiks on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Kooli pidajaks on Tallinna linn ning kool kuulub Tallinna Haridusameti hallatavate asutuste koosseisu. Alates 2003. aastast on Reaalkooli põhikooli teeninduspiirkonnaks Tallinna linn.

2013–2014. õa õpib Tallinna Reaalkooli 30 klassis (I-VI klassini kaks paralleelklassi ja VII–XII klassini kolm paralleelklassi) kokku 951 õpilast (põhikoolis 624 ja gümnaasiumis 327 õpilast). Alates jaanuarist 2013 toimub kooli õppetöö ühes vahetuses: I ja IV klass 1958. aastal valminud algklasside õppehoones (Väike Maja) kooli hoovil, II ja III klass Pärnu mnt 11 asuvas Tallinna Kesklinna Põhikooli hoones. Alates viiendast klassist alustatakse õpinguid ajaloolises peamajas (ehitatud 1883) nn suures majas, mis on esimene spetsiaalselt kooliks ehitatud hoone Tallinnas, kus on siiani järjepidevalt tegutsenud kool. Hoone renoveeriti 2000. aastal ning on võetud arvele kultuurimälestisena. Algklasside õppehoone ruumiprogramm ei vasta tänapäeva õpi- ja töötingimustele. Juunis 2013 algatati Tallinna linna poolt kooli uue õppe- ja spordihoone detailplaneering.

2013 – 2014. õppeaastal on kooli struktuur järgmine:

  • algklasside õppetool – üheksa õpetajat;
  • humanitaarainete õppetool – üheksa õpetajat;
  • reaalainete õppetool – kaksteist õpetajat;
  • loodusainete õppetool – seitse õpetajat;
  • võõrkeelte õppetool – kuusteist õpetajat;
  • oskusainete õppetool – kuus õpetajat;
  • kehalise kasvatuse õppetool – viis õpetajat;
  • IT-sektor – kolm töötajat;
  • haldussektoris – kümme töötajat.

Kooli juhtkonna moodustavad direktsiooni(1) ja õppekogu(2) liikmed. Koolis tegutsevad põhikooli õpilasomavalitsus (PEK) ja gümnaasiumi õpilasomavalitsus (REK). Viimase esindajad kuuluvad direktsiooni ja hoolekogu koosseisu. Kooli juhtkonna ja REKi vahel on sõlmitud koostööleping. REK kuulub Tallinna koolide õpilasomavalitsuste koostööliitu G5(3).

Tallinna Reaalkooli õpilaste riigieksamite keskmised tulemused on riigi parimate hulgas. 2012. ja 2013. aastal olid need vabariigi kõrgeimad tulemused (vt Riigieksamite tulemused). Järjepidevalt on kooli õpilased esinenud edukalt piirkondlikel, üleriigilistel ja rahvusvahelistel aineolümpiaadidel (vt Tallinna Reaalkooli õpilaste osalemine ainealastel olümpiaadidel). Kooli kui organisatsiooni ning õpetajaid on tunnustatud erinevatel tasanditel (vt Tunnustamine). Koolil on ligikaudu 4000-liikmeline vilistlaskond, mille tegevust koordineerib Tallinna Reaalkooli vilistlaskogu. 2012/2013. õppeaastal toetas vilistlaskond aktiivselt Tallinna Kesklinna Põhikooli sündi ja aitas seega kujundada nö hariduskvartalit. Igal aastal jaanuarikuu viimasel laupäeval korraldatakse koolis vilistlaspäev. Informatsiooni vilistlaskogu kohta saab aadressilt http://vilistlased.real.edu.ee. Tänu vilistlaste toele on koolil täna kolm fondi. Reaalkooliga seotud fondid tegutsevad sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond alafondidena. Need on Tallinna Reaalkooli Fond Reaali Vaimu edendamiseks, Tallinna Reaalkooli Vello Sillami Fond vähekindlustatud hea õppeedukusega õpilaste toetamiseks, Tallinna Reaalkooli Vendade Taburite Fond Tallinna Reaalkooli tegevuse toetamiseks. Fondide põhikapital kokku on 104 516 €. Tänaseks on kasviku arvelt õpilastele välja makstud üle 21 500 € ulatuses stipendiume (vt Tallinna Reaalkooliga seotud fondid).

Reaalkooli ajaloolisteks väärtussümboliteks on marmortahvel Vabadussõjas langenud õpetaja Õunapuule ja neljale realistile, mälestussammas Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele, vilistlase G. Lurichi bareljeef, mälestustahvel ja -sammas E. Peterson-Särgavale, I. Mikiveri kirjutatud „Reaali hümn”, vilistlaste V. Tormise ja P. – E. Rummo kirjutatud „Reaalkantaat”, Mariliis Valkoneni kirjutatud Tallinna Reaalkooli ,,Märgilaul”, kooli lipp, koolisõrmus, must-kuldne koolimüts ja lõpumärk. Suurimad traditsioonilised üritused on kooli sünnipäeva igaaastane tähistamine, koolimärgi ja sõrmuste pidu ning lõpukell ja lõpuaktus. Nende ürituste läbiviimisel järgitakse aastate jooksul kujunenud rituaale. Kümnendate klasside ülesandeks on Vabadussõjas langenud õppursõduri Harald Triegeli haua korrashoid.

Tallinna Reaalkooli ajaloo kohta on ilmunud mitmeid teoseid. Koolielu läbi õpilaste silmade kajastab ajaleht Reaali Poiss, ilmub almanahh „Realist”..

Elektrooniliselt saab informatsiooni kooli kohta aadressilt http://www.real.edu.ee.

Tallinna Reaalkooli kontaktandmed on Estonia pst 6, 10148 Tallinna Reaalkool

Telefon 6992 026,


(1) Vastutab kooli administratiivse töökorralduse eest. Direktsiooni juhib direktor, liikmed on õppealajuhatajad, huvi-, arendus-, haldus- , infojuht, töötajate usaldusisik, REKi esindaja.

(2) Õppekogu põhiülesanne on kooli õppeprotsessi juhtimine ja õppetoolide vahelise koostöö koordineerimine. Instants vastutab kooli õppekava arendustegevuse ja täitmise eest. Teeb ettepanekuid õppenõukogule õppekava (õppekava üldosa, ainekavad, tunnijaotus, hindamisjuhend jne) ja kooli arengukava muutmise osas. Arutatakse läbi õppetoolide ettepanekud täiendkoolituse ja õppevahendite eelarve osas. Juhib direktor, liikmed on õppealajuhatajad, õppetooli juhatajad ning infojuht.

(3) 10-aastane õpilasomavalitsuste koostööliit. Liikmed Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Inglise Kolledž ja Tallinna 21. Kool.

Missioon ja põhiväärtused

Missioon

Tallinna Reaalkool on ajaloolistele traditsioonidele toetuv kool, kõrge vaimsuse kandja ja reaalhariduse lipulaev Eestis.

Põhiväärtused

Reaalkool on ühiskonnale avatud kool: väärtustatakse õpilaste ja õpetajate omavahelist ja õpilaste ning õpetajate vahelist koostööd ja toetavaid suhteid; koostööd vilistlaste ja lastevanematega ning teiste õppeasutustega; rahvusvahelist vastavat suhtlust.

Reaalkool on omanäoline kool, mis väärtustab süvateadmisi reaal- ja loodusainetes ning head taset kõigis õppeainetes, toetub traditsioonidele, lähtub vaimsusest ning sportlikust vaimust, koostöösuutlikkusest, loovusest, isamaa- ja looduse armastusest.

Reaalkool on arenev kool, mis annab süvendatud reaal- ja loodusainete põhiteadmistele lisaks mitmekesist haridust ning eluoskusi muutuvas ühiskonnas parimaks toimetulekuks ja terviseteadlikuks eluviisiks. Kool arvestab ja süvendab õppija individuaalsust, toetab õpetaja kui isiksuse professionaalset arengut.

Visioon aastateks 2014-2019

  • Kool on tunnustatud reaal- ja loodusainete suunitlusega põhikool ja gümnaasium Eestis.
  • Kool tegeleb järjepidevalt õppekava sisulise arendusega..
  • Tallinna Reaalkoolis on gümnaasiumis kolm õppesuunda: reaal-keelesuund, reaal-majandussuund, reaal-tehnoloogiasuund.
  • Kooli traditsioonilisest reaalainete kallakust lähtuvalt sisaldavad kõik õppesuunad laia matemaatikat.
  • Kool on avatud uutele infotehnoloogiatele ja võimaldab neid nii õpilastele kui ka õpetajatele.
  • Kooli õppekavas on kindla koha leidnud reaalkooli õppesuunast ja traditsioonidest lähtuvad õppeained:
    • realica – Reaalkooli ajalugu ja Reaali Vaimu tutvustav läbi kõigi kooliastmete ulatuv õppekava, mis on integreeritud eesti keele, kirjanduse ja ajaloo õppeainete õppekavadesse;
    • R-õpe – reaalainete õppesuunda 1. ja 2. kooliastmes süvendav õppekava, mis on integreeritud loodusõpetuse, matemaatika ja eesti keele õppeainete õppekavadesse.
  • Gümnaasiumiastmes on rakendunud perioodõpe.
  • I ja II kooliastmes on täiustatud kujundava hindamise põhimõtetest lähtuvaid hindamiskriteeriume, mille tulemusel õpilane ja tema vanemad väärtustavad senisest enam lapse teadmisi ja oskusi.
  • Kooli õppekultuuris on laialdaselt kasutusel õpikeskkond Moodle õppematerjalide ja -ülesannete edastamiseks õpilastele.
  • Valikainete puhul on e-kursused, milles õppetöö valdav osa on iseseisev töö.
  • Keeleõppes on laialdaselt kasutusel keeleklassi õpitarkvara.
  • Õppetöösse on kaasatud kõrgkoolide õppejõudusid (eelkõige Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist). Õppetöös kasutatakse ka kaasaegseid infokommunikatsiooni võimalusi.
  • Reaalkool on jätkuvalt üleriigiliste tehnoloogiapäevade keskuseks. Perioodiliselt toimuvad tehnoloogiaalased üritused põhikooli õpilastele.
  • Koolil on head ja pikemaajaliseks koostööks kavandatud suhted ühe kuni kolme Tallinna Reaalkoolile suuruselt ja õppesuunitluselt sarnase sõpruskooliga väljaspool Eestit (eelistusega Balti- ja Põhjamaades.)
  • Kooli materiaalse baasi kindlustamisel ja õpilaste motiveerimisel on aasta-aastalt tõusnud Eesti Rahvuskultuuri fondi alafondidena talitlevate Reaali fondide osatähtsus.
  • Lõpetatud on kooli uue õppe- ja spordihoone detailplaneering ja projekteerimine. Alanud on gümnaasiumi õppe- ja spordihoone ehitustööd.
  • Kooli õppekava ja ringitöö alusel teostatavast õppekasvatustööst vabal ajal on kooliruumid kasutuses kas rendipindadena või kooli enda poolt organiseeritud täienduskoolituse või tasuliste ringide läbiviimiseks vajalike pindadena.
  • Taastatud on raskejõustiku traditsioon – Georgi Lurichi jälgedes raskejõustiku ja maadluse arendamine.
  • Reaalkooli õpilane on vaimselt ja füüsiliselt valmis teenistuseks Kaitseväes.

Kooli toimimise põhimõtted

  • Tallinna Reaalkooli põhikooli teeninduspiirkonnaks on Tallinna linn. Igal aastal komplekteerib kool ülelinnalise konkursi korras kaks esimest klassi, täiendavalt ühe seitsmenda klassi ja kolm kümnendat klassi. Kõik vabad õpilaskohad komplekteeritakse konkursi korras, mis arvestab õpilase seniseid õpitulemusi ja õpilase võimekust reaal- ja loodussuunitlusega hariduse omandamiseks. 10. klasside vastuvõtukatsed korraldatakse koostöös Tallinna Inglise Kolledži, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooliga.
  • Tallinna Reaalkool on reaal-ja loodusainete õppesuunaga kool põhikooli kõigis astmetes ja gümnaasiumis, arvestades riiklikus õppekavas määratletud võimalusi.
  • Kasvatustööga tegelevad lisaks õpetajatele kõik Reaalkooli töötajad, kelle tööülesannete hulka kuulub suhtlemine õpilastega (huvijuht, haldusjuht, arendusjuht, infopersonal, raamatukogupersonal, kantseleitöötajad, kooli administraator, garderoobitöötaja).
  • Kool on avatud tehnoloogilisest arengust ja ühiskonnas toimuvatest demokraatia ja humanismi põhimõtetest kantud muutustele, säilitades samal ajal kooli põhiväärtused.
  • Vähemalt kord õppeaastas viiakse koolis läbi evakuatsiooniõppus, et tagada õpetajate ja õpilaste teadlik käitumine ohuolukordades. Tallinna Reaalkooli õpetaja tegutsemisjuhend häire olukorras on kättesaadav EKISes ning õpilase juhend õpilaspäevikus ja kooli kodulehel.
  • Koolis pööratakse tähelepanu õpilaste erivajadustele kõige laiemas mõttes, arvestades andekate õpilaste, füüsilist erivajadust omavate ja individuaalset lisaõpet vajavate õpilaste vajadusi.
  • Kool peab oluliseks teadusandekate õpilaste arengut, toetades õpilaste õppimist Tartu Ülikooli Teaduskoolis, Eesti Füüsika Seltsi õpikodades jne, korraldades koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooliga laboratoorsete tööde läbiviimist, väärtustades õpilaste osalemist ja saavutusi aineolümpiaadidel.
  • Õpilaste ja õpetajate psühholoogiliseks nõustamiseks kasutab kool vajadusel kvalifitseeritud psühholoogide teenuseid (võib rakendada pikaajalist teenuslepingut). Ettepaneku teenuse ostmiseks teeb klassijuhataja.
  • Lisaks reaal- ja loodussuunitlusele pakub kool õpilastele võimalusi õpilase huvist lähtuvate valikainete õppimiseks ja annete arendamiseks.
  • Tehnoloogia ja informaatika õppekavad on integreeritud, lisaks traditsioonilisele õppele toimub tootearenduse ja disaini õpetus, arvestades programmeeritavate tööpinkide võimalusi.
  • Kooli juhtimine toimub läbi iseseisva vastutus -ja otsustusõigusega struktuuriüksuste – õppetoolide. Lähtutakse kvaliteedijuhtimise põhimõtetest. Direktsiooni ja õppekogu nõupidamised on avatud kõikidele töötajatele.
  • Õpetaja saab kord aastas tagasisidet töö kohta sisevaatluse käigus õpilastelt kogutud informatsioonist ning vahetult juhilt arenguvestlusel (viiakse läbi alt-üles põhimõttel).
  • Igal aastal toimuvad õppeaasta lõpul õppetoolide kollokviumid, kus tehakse koos juhtkonnaga kokkuvõte eelmisest õppeaastast ja kavandatakse uue õppeaasta tegevussuunad.
  • Kooli juhtimisstruktuuris on oluline koht õppetoolidel, millel on õppevahendite soetamisel ja täiendkoolituse planeerimisel etteantud eelarve piires otsustamisvabadus.
  • Kõik kooli õpilased ja töötajad kasutavad kooli serveriga seotud meiliaadressi. Kooli juhtkond kasutab ühtset elektroonilist aja planeerimist.
  • Operatiivinfo edastatakse igapäevaselt koolisisese elektroonilise infokanali Reaali Info kaudu.
  • Töötajate täiendkoolitus toimub kindla kava alusel. Täiendkoolituse planeerimisel lähtutakse kooli üldistest huvidest ja õppetoolide konkreetsetest vajadustest.
  • Tallinna Reaalkooli kui õppeasutuse õppe- ja kasvatustöö lähtub ja on kooskõlas kooli väärtuskasvatuse alusprintsiipidega.
  • Tallinna Reaalkooli õpetajad lähtuvad oma töösuhetes ühiskokkulepetest, mis on kooskõlas kooli väärtuskasvatuse alusprintsiipidega.
  • Kooli õpikeskkond arvestab tänapäeva õppetöös kasutatavaid uuenduslikke ja IT-alaseid meetodeid. Kool uuendab aastas keskmiselt 1/4 arvutipargist.
  • Raamatukogu toetab igakülgselt õppeprotsessi vajaliku õppekirjanduse jm teavikutega, tagab õpilaste mõtestatud vaba aja sisustamise (lugemine, arvutite kasutamine, perioodika, kabe, male jne).
  • Kool on avatud praktikantidele, sh praktikantidele välisriikidest. Koostööd tehakse Tallinna Ülikooli, Georg Otsa nimelise Muusikakooliga jne.
  • Kool rakendab kooli õppekavale lisaväärtuse loomiseks rahvusvaheliste projektide võimalusi.
  • Kool teeb kavandatud eesmärkide saavutamiseks koostööd Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsi ja teiste kooli tegevusega seotud tugistruktuuridega.
  • Kool teeb koostööd Karjäärinõustamiskeskusega karjääriõpetuse läbiviimisel.
  • Kool teeb koostööd RK Hariduse MTÜga keeleõppe ainetundide, huviringide läbiviimisel ning Tallinna ja Harjumaa koolide vokaalansamblite konkursi Volüüm korraldamisel.
  • Kool teeb koostööd Reaalkooli Spordiklubiga õpilaste kasvatustöös (õpetajate ja treenerite vaheline kommunikatsioon) ja spordivõistluste korraldamisel.
  • Võõrkeelte õpetamisel lähtutakse ELOS koolide koostöölepingust (Euro pass, õpilasränne jne).
  • Kool rendib käsitöö ja kodunduse õppekava täitmiseks Pärnu mnt 11 asuvat õppekööki ning kehalise kasvatuse ainetundide läbiviimiseks erinevaid Tallinna spordirajatisi.
  • Laululaagrite korraldamisel tehakse koostööd Aruküla põhikooli ja Saue gümnaasiumiga.
  • Kool peab oluliseks lisaressursside taotlemist üldhariduskoolidele mõeldud IT-alastest projektidest (Tallinna Haridusamet, HITSA, HTM jne).
  • Kool osaleb iga-aastases e-õppe konverentsi korraldamises koostöös HITSA, Tallinna Haridusameti ja eKooliga.

Väärtuskasvatuse alusprintsiibid

Üldprintsiip: kasvatame head ja tarka inimest

1. Eetilisus – eetilise inimese põhiväärtuste olemasolu (ausus, ustavus, otsekohesus, usaldusväärsus). Näitajad/tegevused:

  • juhtkonna tegelemine konfliktsituatsioonidega (õpilane – õpilane; õpilane- õpetaja);
  • õpilaste poolt sooritatud ja registreeritud (politsei või kooli tasandil) väärtegude sagedus ja nende lahendamine;
  • õpilaste puudumiste ja väljalangemiste hulk ja õpilaste edasijõudmine koolis;
  • klassijuhataja töö õpilastega – arenguvestlused, klassi tasandil konfliktsituatsioonide lahendamine (vestlused klassijuhatajatega).

2. Esteetika – ilutunnetus enda ümber. Näitajad/tegevused:

  • koolikeskkond (interjöör, kunst);
  • kuivõrd pakutakse koolis võimalusi kunstiande arendamiseks (laulukoorid, ansamblid, orkester, näitering jt huviringid);
  • koolis tegutsevate õpilaskollektiivide kunstiline tase; konkursside tulemused;
  • kunstiklassi aura; õpilaste tööd koolivälistel näitustel.

3. Tervislik eluviis – terves kehas terve vaim. Näitajad/tegevused:

  • kuidas koolis väärtustatakse sporti (klassidevaheliste spordivõistluste olemasolu – selle väärtustamine, ülekoolilised spordiüritused), kool võrdluses teiste samalaadsete koolidega jne;
  • täiesti tervete õpilaste % õpilaskonnast;
  • sööjate arv koolis (õpilased, kes toiduraha maksavad, ja õpilased, kes tasuta toitu tegelikult ei söö);
  • koolipuhvetis müüakse ainult tervislikku toitu, õpilased ei too toitu klassidesse, koolis ja kooliüritustel ei tarvitata energiajooke;
  • tervisliku eluviisi õpetus;
  • haigestunud õpilased ja õpetajad ei osale kooli igapäevases õppetöös;
  • õpetajad ja klassijuhatajad elavad kaasa kooli sordielule;
  • regulaarselt spordiga tegelejate hulk;
  • koolis toimub juhtunud õnnetuste (traumade) registreerimine ja nende põhjuste analüüs.

4. Kasvatatus – heade käitumistavade järgimine (viisakus, kaaslastega arvestamine, taktitundelisus, sõbralikkus), kirjutamata viisakusreeglitest kinnipidamine. Näitajad/tegevused:

  • visuaalselt nähtav (jälgitav) suhtlemiskultuur: õpilane-õpilane, õpilane- õpetaja; õpilane-külaline;
  • tervitamine, poiste viisakas käitumine tütarlaste suhtes;
  • vanemate õpilaste käitumine nooremate õpilaste suhtes;
  • kas praktikant saab ilma aineõpetajata tundi pidada.

5. Sotsiaalsus – ühiselu normide (kirjutatud reeglid) aktsepteerimine (arusaamine ja nendest kinnipidamine), elus hakkama saamine. Näitajad/tegevused:

  • koolil on toimiv kodukord (st kodukord on au sees ja seda järgitakse);
  • kool tegeleb süsteemselt tõsiste korrarikkumistega;
  • õpetajate osalus, et kindlustada kodukorra toimimine;
  • õpilaste poolt sooritatud ja registreeritud (kas politseis või kooli tasandil) väärtegude hulk.

6. Edasipüüdlikkus – visadus, teadmiste väärtustamine. Näitajad/tegevused:

  • õpitulemused;
  • tulemused olümpiaadidel ja ainevõistlustel;
  • visuaalselt nähtav õpilaste keskendumine tunnis.

7. Tarkus – tuumteadmiste omandamine, oskus kriitiliselt, analüüsivalt, loovalt mõelda ja iseseisvalt tööd teha. Näitajad/tegevused:

  • õpitulemused;
  • tulemused olümpiaadidel ja ainevõistlustel;
  • visuaalselt nähtav õpilaste keskendumine tunnis;
  • loovtööde osakaal õppeprotsessis;
  • probleemõppe kasutamine koolis;
  • õpilaste ja nende vanemate liigne orienteeritus hinnetele, hinnete ületähtsustamine.

8. Koostöövõimekus – tolerantsus, erinevate arvamuste, seisukohtade mõistmine ja vajadusel arvestamine. Näitajad/tegevused:

  • õppetöö tugineb õpilane-õpetaja-lapsevanem partnerlussuhetel;
  • mitte-eestlastest õpilaste osakaal õpilaskonnas (trendid), nende kohanemine ja hakkamasaamine;
  • kooli tegelemine probleemiga: tõrjutud õpilane klassis, tõrjutud õpilaste hulk koolis;
  • klassijuhtaja ja kooli tegelemine probleemiga: negatiivne liider klassis, negatiivse liidriga klasside osakaal;
  • klasside- ja kooliastmeteülene omavaheline õpilaste koostöö.

9. Isamaa-armastus – oma kodumaa, rahva, keele , kodanikkonna ja riigi väärtustamine. Näitajad/tegevused:

  • riigikaitseõppest osavõtjate hulk, sh tüdrukud;
  • kooli patriootilise sisuga ürituste olemasolu (hulk) ja õpilaste osalemine;
  • õpilaste suhtumine isamaalisusse (vestlused õpilastega);
  • noormeeste valmisolek astuda ajateenistusse.

10. Ühtsustunde olemasolu – oma klassi, kooli ühtsuse vaim – oma kooli tunne. Näitajad /tegevused:

  • klassist ja koolist väljalangemus (v.a objektiivsed põhjused – tervis jm);
  • õppeedukuse ühtlikkus – väga hästi ja hästi õppivate õpilaste suur hulk klassides, tõrjutud õpilaste vähene hulk (puudumine);
  • ühisüritused tervele lennule, kooliastmele, koolile;
  • kooli traditsioonide väärtustamine õpilaste poolt (vestlused õpilastega).

Arendusvaldkonnad. 1. Õppekava arendus

2010 – 2013 arengukava täitmine. Baas 2013

Koolil on Vabariigi Valitsuse 28. jaanurail 2010 määrusele nr 13 „Gümnaasiumi riiklikule õppekavale“ ja 6. jaanuari 2011 määrusele nr 1 „Põhikooli riiklikule õppekavale“ vastav õppekava (üldosa, ainekavad, tunnijaotusplaan, hindamisjuhend ja õpilaste tunnustamine), mis rakendus etapiti alates 1. septembrist 2011. Õppekava üldosa on ühine põhikoolile ja gümnaasiumile ning sisaldab õppe- ja kasvatuseesmärke ning põhimõtteid, läbivaid teemasid ning ainetevahelist lõimumist, kohustusliku loovtöö korraldamise põhimõtteid, projektide kavandamise põhimõtteid, õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldust, karjääriteenuse korraldust, ainekaartide koostamise põhimõtteid. Tunnijaotusplaani koostamisel on arvestatud kooli õppesuundi, kusjuures põhirõhk on jäänud reaalainete õppesuunale. Gümnaasiumi õppetöö planeerimine lähtub sellest, et kõigi kursuste puhul (va osaliselt e-õppena planeeritud kursused) toimuks vähemalt 33 auditoorse ainetundi. Seega on kooli gümnaasiumiastmes valdavalt rakendunud perioodõpe (viie õppeperioodiga). Õppekava on elektrooniliselt kättesaadav kooli kodulehelt, on ajas täienev, seda kasutavad nii õpetajad kui õpilased. Ainekavades arvestatakse suuremat ainetevahelist integratsiooni (kunst, käsitöö, tööõpetus, informaatika, eesti keel, bioloogia, geograafia ja ajalugu). Fikseeritud on õppekäigud ja nende korraldamise viis ning läbiva teemad. Rakendatakse kujundava hindamise põhimõtteid ja numbrilist hindamist ei kasutata 1.-5. klassini; 6. klassis rakendatakse oskusainetes (va kunst) ja kehalises kasvatuses kujundava hindamise põhimõtteid ja numbrilisi hindeid ei panda. Õpilaste tunnustamiskord ja tunnistused on täiustunud. Põhikoolis on rakendunud loovtööde koostamine. Lisandunud on valikkursused gümnaasiumis – usundiõpetus, meedia, elu keemia, geenitehnoloogia, GIS. Neile õpilastele, kes teevad tipptasemel sporti ja osalevad segakoori töös, võimaldatakse lisakursus muusikaõpetuses ja kehalises kasvatuses. Koolideülesed valikkursused on filosoofia, väitlus ja õiguse alused (koostöös 21. Kooli ja GAGiga). Õppekava ainevaldkondliku arenduse põhisuundades on algklasside R-õppe ainetundidest 50% antud vanema astme aineõpetajate poolt. Läbi aineala spetsialistide on toimunud õppe mitmekesistamine. Täpsustunud on mitmed valikkursused gümnaasiumi õppekavas (TeaMe pilootkursuste rakendumine, sotsiaalainete valikkursused, tehnoloogia õppesuuna sisesed valikkursused). Valikkursused on kirjeldatud õppekavas. Valikkursuste arv ja valikuvõimalused on suurenenud (valikud üle lennu). Piloteeriti riiklikult tellitud kursuseid GIS, robootika, Skratch, elu keemia ja statistiline matemaatika. Valikud teevad õpilased infosüsteemi kaudu. Reaalainete õppetoolil on tihe koostöö Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna ning Teaduskooliga. Teaduskooli füüsika ülemastme ettevalmistavad praktikumid ning teoreetilised loengud toimuvad Tallinna piirkonna osas Tallinna Reaalkoolis. Õpilased osalevad keemia, füüsika ja bioloogia õpikodades. Õpilaste arengu toetamiseks on edasi arendatud videotundide rakendamist ainetundides. Videotunnid laienevad loodus- ja humanitaarainetele. Kodulehel on 20–30 videot. On toimiv õppekäikude süsteem. Õppekäik on kogu koolipäeva hõlmav avastus- , uurimuslik-, projekt- või õuesõpe. Õppekäigud on fikseeritud kooli ainekavades ning need eeldavad ainetevahelist lõimumist. Iga klass viibib õppeaasta jooksul vähemalt kahel õppekäigul.

2014-2019 peamised tegevussuunad ja tegevused

1.1. Perioodõppe täiustamine ja edasiarendamine
Oodatav tulemus. Gümnaasiumiastmes on akadeemiline, 5 arvestusperioodiga õpe, mis on omanäoline ja arvestab õpilaste vajaduste ja iseärasustega. Seoses sellega on koolis läbi arutatud ja positiivsete otsuste korral ellu viidud mitmed kooliuuenduslikud ideed (5 koolivaheaega – iga perioodi lõpul koolivaheaeg, 75 minutilised õppetunnid).

1.1.1. Perioodõppe täiustamine, võttes arvesse eelnevate perioodide/ õppeaastate kogemusi

1.1.2. Arutelud ja võimalik üleminek uuele koolivaheaegade süsteemile kogu koolis:

  • algatatavad arutelud
  • edasised tegevused vastavalt tulemustele (lastevanemate teavitamine, perioodide plaan)

1.1.3. Arutelud ja võimalik üleminek 75 minutilistele õppetundidele gümnaasiumis:

  • algatavad arutelud
  • edasised tegevused vastavalt tulemustele (lastevanemate teavitamine, perioodide plaan)

1.1.4. Täiustada ainetevahelist lõimingut. Õppeperioodide planeerimisel ühele perioodile mitme aasta lõikes jälgida, et gümnaasiumis ajalugu, kunstiajalugu ja muusika oleksid ühes perioodis.

1.2. Kujundav hindamine
Oodatav tulemus. Õpilastes arengus on iga aine õpetamisel ainealaste pädevuste arendamise kõrval fookus enesehindamisel (teadmised ja enda käitumine). 1.-9. klassini töötatakse välja uued hindamise põhimõtted. Õpilased tähtsustavad hinnete asemel omandatud teadmisi, mõistmisi, arusaamisi ja oskusi.

1.2.1 Kujundava hindamise väljatöötamine, võttes arvesse seniseid töökogemusi:

  • arutelud kujundava hindamise töögrupis
  • teemal viiakse läbi ühiskoolitusi vähemalt kaks korda õppeaastas

1.2.2 Kujundav hindamine 5.-6. klassides: hindamise põhimõtete väljatöötamine ja samaaegne rakendamine, tunnistuse vormid – hinnangud e-koolis jne

1.2.3 Kujundava hindamisega seotud kokkulepped ja tegevused 7.-9. klassides:

  • algatatavad arutelud
  • edasised tegevused vastavalt tulemustele õppekogu

1.3. Gümnaasiumi koolieksam ja uurimistöö
Oodatav tulemus. Gümnaasiumi lõpueksami sisseviimise riiklik nõue on täidetud õpilaste arengut ja võimeid igakülgselt arvestades. Laienenud on uurimistööde juhendajate ring koolist väljapoolt.

1.3.1 Koolieksami põhimõtete väljatöötamine ja fikseerimine gümnaasiumiastme olemaolevatele lendudele

1.3.2 Eksamisüsteemi täiustamine, võttes arvesse eelnevate perioodide/ õppeaastate kogemusi

1.3.3 Erinevate kõrgkoolide õppejõude ja doktorantide kaasamine uurimistööde juhendamisse

1.3.4 Tõsta õpilaste motivatsiooni, esitamaks uurimistöid konkurssidele ja võistlustele

1.4. Õppekäikude süsteem
Oodatav tulemus. Kooli õppekäigud/ühisüritused on suures osas traditsioonilised, kattes olulisi lõike nii aineteüleses õppekavas kui ka õppeainete õppekavades. Õppekäigud planeeritakse gümnaasiumis kooliastmele kolmeaastase õppeperioodi kestel. Õppekäikude arvestamine eri õppeainete õppekavas on muutunud kooli õppekultuuri lahutamatuks osaks.

1.4.1 Õppekäigud toimuvad järgmistest põhimõtetest lähtudes:

  • õppekäike korraldab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega;
  • õppekäikude efektiivsuse tõstmiseks osaleme uute programmide loomisele loodushariduskeskustes (Tallinna loomaaed, tervishoiumuuseum, RMK);
  • õppekäikude korraldamisel rakendatakse IT-alaseid lahendusi ja sellealaseid pakutavaid võimalus;
    õppekäikudes lõimitakse Reaalkooli ajalooga seotud inimesed ja sündmused

1.5. Põhikooli loovtööde valikute mitmekesistamine
Oodatav tulemus. Õpilaste hulgas on suurenenud õpilaste arv, kes esitavad loovtöö uurimusliku tööna. Põhikooli õpilaste osalemine uurimistööde konkurssidel.

1.5.1 Loovtööde süsteemi arendamine

  • senise kogemuse analüüs
  • algatatavad arutelud
  • otsused ja tegevused vastavalt arutelule

1.6. Võõrkeelte õpe
Oodatav tulemus. Kool on inglise ja vene keele õppetasemelt parimate hulgas Tallinnas. Koolis on võimalik omandada lisaks inglise keelele (B2 tase) ja vene keelele (B1tase) ka prantsuse keel või saksa keel (B1 tase).

1.6.1 Keeleõppematerjalide ühtlustamine ühe klassi/lennu piires selliselt, et õpetajad saaksid vajadusel üksteist asendada. Õpikut toetavate ühiste Moodle’i kursuste loomine.

1.6.2 Gümnaasiumi keelte õppesuuna staatus ja keeleõppe võimaluste edasiarendused

  • otsused seoses keeleõppe korraldusega (kas jätkata iseseisva õppesuunaga või leida lahendusi koostöös RK Hariduse MTÜga)
  • edasised tegevused vastavalt otsustele direktsioon/

1.6.3 Võõrkeele lõpueksamite ühitamine rahvusvaheliste keeleksamitega (CAE; IELTS jne)

  • kool tutvustab võimalust ja õpetajad aitavad vajadusel kaasa eksamiks valmistumisel

1.6.4 “Native speaker” ja originaalkeeles etenduste ja filmide ühiskülastused Reaalkooli õppekavas

1.6.5 IT-le toetuvate aktiivõppemeetodite rakendamine keeleõpetuse tundides:

  • otsused seoses sellega, kas jätkata olemasoleva ReLan programmiga, sõltuvalt otsusest vajadusel uue IT platvormi otsingud
  • teiste koolide kogemustega tutvumine – Eestis ja välismaal
  • meeskonnatöö ja katsetused (motiveeritud õpetajad, koostöö IT inimestega)
  • positiivsete kogemuste ülekanne kõigi keeleõpetajateni õppealajuh/ õppetool juh

1.7. Lurichi nimega seostatavate tegevuste taaselustamine
Oodatav tulemus. Kooli spordielus tähtsustatakse ja kasutatakse Georg Lurichi imagot. Reaalkool on tuntud kui kool, kus harrastatakse raskejõustikku ja maadlust. Igal aastal toimub vähemalt kaks raskejõustikku ja maadlemist populariseerivat üritust (Reaali Ramm, maadlusvõistlus).

1.7.1 Reaali Rammumehe (Reaali Ramm) väljaselgitamine igal aastal toimumine igal õppeaastal

1.7.2 Koostöös Reaali spordiklubiga: maadlusringi käivitamine ja käigushoidmine

  • Reaalkooliga seostuva maadlusvõistluse algatamine ja traditsiooniks muutumine
  • raskejõustikuks ja maadluseks vajaliku inventari hankimine õppetool

1.8. Väärtustada õppekasvatustöös tantsu sh rahvatantsu õppimist
Oodatav tulemus. Kõik õpilased omandavad hea seltskonnatantsu oskuse, koolis tegutseb vähemalt kaks rahvatantsuringi: mudilasring ja põhikooli õpilaste rahvatantsuring.

1.8.1 Tantsutunnid 1. ja 4. klassi õppekavas, rahvatants 4. klassi õppekavas.

  • 2013/14 õppekava rakendamine
  • arutelu õppetoolis ja vastavad edasised otsused

1.9. Väärtustada õppekasvatustöös koorilaulu
Oodatav tulemus. Koolis töötavad jätkusuutlikud koorid kõikides vanuserühmades.

1.9.1 Kooride tegevus

  • mudilaskoor 1.-4. klassini; poistekoor 2.-6. klassini; lastekoor 5.-9. klassini, segakoor 10.-12. klassini.
  • võetakse osa laulupidudest ja konkurssidest õppetool juh

1.10. Kooli kirjanduselu ja omalooming koolielus nähtavamaks
Oodatav tulemus. Õpilased on innustunud tegelema omaloominguga ning huvituma kirjanduselust. Nähtavaks on muutunud tuntud vilistlaskirjanike ja –kultuuritegelaste pärand.

1.10.1 Kirjandusklubi loomine

  • luuakse põhikooli kirjandusklubi
  • põhikooli klubist kasvab välja gümnaasiumi kirjandusklubi

1.10.2 Iga-aastased omaloomingu päevad, kus on esindatud erinevad kunstiliigid õppet

1.11. Arengud seoses oskusainetega
Oodatav tulemus. Käsitööõpetus ja tehnoloogiaõpetus toimivad tervikliku süsteemina, mis tagab tasakaalu õpilaste valikuvabaduse ja soorollist tulenevate traditsioonide vahel. Käsitöö ja tehnoloogiatunnid on osaliselt lõimitud informaatikaga (5.–9. kl).

1.11.1 Käsitöö ja tehnoloogiaõpetuse tundide lõimimine informaatikaga

  • 6. kl 4D Embroider tikkimine,
  • 5.–9. kl 4D SolidEdge

1.11.2 Materiaaltehnilise baasi arendamine

  • tehnoloogiaruumi kaasajastamine (äratõmbesüsteem, välisepikoda, seadmed)
  • lahenduste leidmine seoses materjalide ja vahendite ladustamisega ning hoidmisega

1.11.3 Pilliõppe kindlustamine tundides vastavalt kehtivale õppekavale

1.12. 1.-4. klasside õpe
Oodatav tulemus. Igapäevases õppetöös on kõikides klasside kasutusel iPadid. Õpetajad loovad uusi õppematerjale iPadidele. R-õpe on laienenud uute tegevustega.

1.12.1 iPadide kasutamine algklasside õppetöös

  • kool hangib kaks MacOS operatsioonisüsteemiga ühilduvat arvutit õppematerjalide loomiseks
  • õpetajad loovad matemaatikas, loodusõpetuses jm õppeainetes õppematerjale (vähemalt 10 äppi ja/või 3 e-raamatut)

1.12.2 R-õpet toetavate tegevuste edasiarendamine

  • õpilaste tehnoloogia ja loodusteaduse alast loovust arendava tegevuste sarja „Raketike“ rakendamine 2014-2016

1.13. Reaalainete õpe
Oodatav tulemus. Igapäevases õppetöös on kasutusel reaalainete õpetamist mitmekesistava IT rakendused ja õppekeskkonnad. Loodud on õppevideote pank ning vähemalt üks e-õpik.

1.13.1 Osavõtt reaal ja loodusainete õpet toetavatest projektidest (IT rakendused, õppeprogrammid jt). Näiteks KAE kool, Wolfram.com, E-math jt. Leida sobivaim ning integreerida õppekavasse.

1.13.2 Reaalainetes on loodud õppevideote pank (vähemalt 30)
Leida sobivaim lahendus e-õpiku loomiseks ning integreerida videod e-õpikuga

1.14. Loodusainete õpe
Oodatav tulemus. 7. klassi loodusõpetuse uue muudetud ainekava rakendumine, elukeemia kursuse rakendumine gümnaasiumis. Koostöö jätkumine TTÜ ja TLÜ-ga.

1.14.1 7. klassi loodusõpetuse uue ainekava arendamine kõigi loodusainete koostööna 2015-2017

1.14.2 Keemia-, füüsika- ja bioloogiaõpetajate koostöö elu keemia kursuse rakendumisel, iga-aastane tagasiside ja selle põhjal vajalik muudatuste tegemine 2014-2019

1.15. Kooli kasvatustöös jätkuv rõhuasetus akadeemilisele käitumisele ja õpetajate austusele
Oodatav tulemus. Koolikultuuris on hea tava, et reageeritakse igale korrarikkumisele ja juhtumile, kus õpilane käitub sobimatult õpetajate või kaasõpilaste suhtes. Õpetajate ja õpilaste vahel valitseb vastastikune austus ja lugupidamine.

1.15.1 Lähtuvalt Tallinna Reaalkooli väärtuskasvatuse aluspõhimõtetest töötatakse välja reageerimismudel: lapsevanem, klassijuhataja, psühholoog ning juhtkonna liige

1.16. Koolivormi kaasajastamine ja uute kooli sümboolikaga riietusesemete kasutussevõtmine, riietust puudutavate kodukorranõuete uuendamine kooliriietuse nõuete järgimine
Oodatav tulemus. Kooli sümboolikaga riietusesemed on õpilaste hulgas eelistatud nii kooli riietusena, kui ka väljaspool kooli. Kõik õpilased järgivad kooli riietumise alast kodukorda.

1.16.1 Arutelud, kuidas edasi, milliseid uusi kooli sümboolikaga riietusesemeid (sh spordirõivad) me soovime. Esialgsed ettepanekud riietusnõuete muutmise osas.

  • vastava töörühma moodustamine
  • arutelud töörühmas – töörühma ettepanekud

1.16.2 Arutelu laiemas pedagoogide ringis. Ühisotsused kodukorra osas, arvestades kooli sümboolikaga riietusesemete laienenud sortimenti.

1.16.3 Uute riietusesemete kavandamine ja väljavalimine koostöös tarnijaga

1.16.4 Uute kodukorranõuete rakendamine

Arendusvaldkonnad. 2. IT-tehnilise baasi töökindluse tagamine ja arendamine

2010 – 2013 arengukava täitmine. Baas 2013

Infotehnoloogiline baas on arenev ja uuenev, see on kaardistatud ning toimub pidev hooldus ja uuendamine. IT sektoris töötab 3 töötajat, kelle vahel on jaotatud konkreetsed tööülesanded. Kooli infotehnoloogiline baas on kooli vajadusi arvestaval tasemel, see on pidevalt uuenev ja kaasaegne. Tagatud on IT vahendite töökindlus. Regulaarselt toimub koolivaheaegadel IT vahendite hooldus ja tarkvarade/riistvara uuendamine. Koolis on välja arendatud infosüsteem, mis hõlmab õppetööd, dokumendiregistrit, personali, varade (inventuur, IT-vahendid, tarkvara) haldust, elektroonilist tunniplaani (seotud ruumide broneerimisega), arhiivi (fotod, videod, dokumendid), õpilaste elektroonseid uurimistöid, vilistlaste andmebaasi, RIKSi (raamatukogu info- ja kataloogisüsteem), rakendunud on e-õpilaspilet. Kooli infovahetus toimub elektrooniliselt (Outlook, EHIS, KIS, kooli kodulehekülg, infostendid).

Õppetoolide ettepanekul on toimunud VHS kassettide asendamine DVD plaatidega.

2.1. Keeleõppe IT põhiste aktiivõppemeetodite toestamine
Oodatav tulemus. Keeleõppe aktiivõppe läbiviimiseks kasutatav IT riist- ja tarkvara on alati töökorras. Riketele reageeritakse kiiresti. Õpetajad saavad haridustehnoloogilt ja IT tugiisikult igakülgset tuge programmi kasutusvõimaluste rakendamisel.

2.1.1 Abi tarkvaraliste rakenduste valikul. Koostöös õppetooliga valitakse välja sobivaim rakendus ja tutvutakse parimate praktikatega

2.1.2 IT riistavara töökorra tagamine

2.1.3 Õpetajate sisuline toestamine programmi võimaluste tundmaõppimisel ja rakendamisel

2.2. Kooli infosüsteemi arendamine
Oodatav tulemus. Kooli infosüsteem vastab kooli vajadustele ja on arendustes kaasaegne. Koolil on toimiv õppeinfosüsteem (R-ÕIS) ja kergesti hallatav õpilasregister. Toimub läbimõeldud ja plaanipärane arendustöö. Sotsiaalmeediat kasutatakse vastavalt kooli vajadustele.

2.2.1 Reaalkooli õppeinfosüsteemi R-ÕIS arendus
koostöös õppealajuhatajaga täiendada R-ÕISi võimalusi

2.2.2 Õpilasregistri keskkonna arendus

  • uurida ja analüüsida erinevaid võimalusi sobiva keskkonna leidmiseks
  • võtta kasutusele sobivaim keskkond

2.2.3 Sotsiaalmeedia võimaluste kasutamine

  • leida videote (videopank) eksponeerimiseks sobiv keskkond, et Reaalkooliga seotud videod oleksid ühest kohast kättesaadavad
  • kooli Facebooki põhimõtete väljatöötamine ja kooli Facebooki otstarbekas kasutamine

2.3. Infoturbe süsteemsuse suurendamine
Oodatav tulemus. Kooli infosüsteem on turvaline ja töökindel. IT võrguadministraatori puudumisel oskavad teised töötajad tagada IT süsteemide töökorra. IT–valdkonnas (töökord, andmekaitse) on riskid riskijuhtimise põhimõtetest lähtuvalt maandatud.

2.3.1 Virtuaalserverite kasutuselevõtt

  • leida lahendus kasutajate autentimisele, mis võimaldab hoida kodulehte väljaspool Reaalkooli võrku

2.3.2 Parandada füüsilise arvutivõrgu toimimist

  • teostada osaliselt uus kaabeldus ja seadmete väljavahetamine
  • wifi võrgu väljavahetamine

2.3.3 IT halduse muutmine standardipõhisemaks (COBIT-i, ITIL, vmt)

  • valida sobiv raamistik, osaleda koolitusel ja kohandada see meile sobivaks
  • kirjeldada ja kehtestada valitud raamistik

2.4. IT baasi järjepidev uuendamine vastavalt kooli vajadustele
Oodatav tulemus. Kooli arvutivõrk, arvutite tarkvara vastab kaasaja õppetööks vajalikele nõuetele. Riist- ja tarkvara asendamine toimub vastavalt plaanile ja ei teki olukorda, kus kooli IT baas on füüsiliselt ja moraalselt vananenud. Õpilaste küsitlustulemused on püsivalt kõrged. Õpetajad on rahul. Kool on loobunud VHS mängijatest ning klassiruumides kasutatakse videote ja DVDde vaatamiseks ainult arvutit.

2.4.1 Riist- ja tarkvara väljavahetamine vastavalt prioriteetidele ja võimalustele (arvutid, printerid, projektorid, tarkvarade litsentsid: Corel, Fineleader, küljendustarkvara jmt). Riistvara hooldus ja tarkvarade uuendamine

  • sülearvutiklassi uuendamine (38 sülearvutit)
  • soetada koolisündmuste jäädvustamiseks uus kvaliteetne fotoaparaat
  • VHSid on asendatud DVDega, kõikide klasside arvutid on varustatud kõlaritega
  • vahetada välja 30 lauaarvutit ja osad sülearvutid, vähemalt 2 projektorit
  • vahetada välja 20 lauaarvutit ja osad sülearvutid, vähemalt 2 projektorit
  • seoses suurte püsikulude ja ootamatute seisakutega töös hankida uus paljundusmasin

2.5. Üleminek uutele tarkavaralahendustele
Oodatav tulemus. On toimunud üleminek MS Office’ilt uutele väljavalitud lahendustele.

2.5.1 Üleminek väljavalitud lahendusele

  • uue tarkvara väljavalimine
  • arvutipargi ümberseadistamine
  • informaatika õppekava kohaldamine uue tarkvara kasutamiseks (sh õpilastele uurimistöö kursuse vormistamise baasil)
  • õpetajatele sisekoolitused uue tarkvara kasutamiseks

2.6. Õpetajate IT kasutamise alane motiveerimine
Oodatav tulemus. Kooli õpetajate hulgas tõuseb õpetajate hulk, kes kasutab aktiivselt tunnis IT võimalusi.

2.6.1 Õpetajate motiveerimine

  • igal õppeaastal toimub üks oma õpetajate e-õppematerjalide koostamise konkurss
  • süstemaatiliselt toimuvad õpetajate IT-alased sisekoolitused

2.7. IT sektori töötajate järjepidev enesetäiendamine
Oodatav tulemus. IT töötajad on kursis haridusvaldkonnas kasutatavate uute lahenduste ja võimalustega.

2.7.1 IT personali motiveerimine

  • osalemine HITSA, IT firmade jt koolitustel
  • rahvusvaheliste infotehnoloogiamesside külastamine (BETT, EDUCA jm)

Arendusvaldkonnad. 3. Traditsioonilised üritused, projektid ning koostöö arendamine huvigruppide ja teiste õppeasutustega

2010 – 2013 arengukava täitmine. Baas 2013

On läbi viidud järgmised traditsioonilised üritused: ülekoolilised üritused – Eesti Vabariigi aastapäeva aktus, jõulu- ja kevadkontsert, kodanikupäeva ja vabariigi aastapäeva viktoriinid, Vabadussõja sündmuste (13. nov, 28. nov, 8. dets või 2. veebr) tähistamine;
gümnaasiumis – märgipidu, 100-päeva ball, lõpukell, Habe peapesu, vilistlaspäev, õpetajate päev, rebaste nädal, sõrmuste pidu;
põhikoolis – võimlemispidu; algklassides – kooli sünnipäev, laadad (sügis, jõulud), isade- ja emadepäev, mardipäev, kadripäev, jõulud, stiilinädal, õpioskused, 4. kl lõpupidu, superstaari valimine, peastarvutamine, Ohhoo-päev. Üritustel osales enamik õpetajad.

Koolil on koostöö Hugo Treffneri Gümnaasiumiga muutunud traditsiooniks. Põhirõhk on õpetajate motiveerimisel läbi kogemuste vahetamise, st kogemuste vahetamine ainespetsialistide vahel. Koostöö hõlmab ka õpilastevahelisi kontakte ja kogemuste vahetamist. On toimunud õpetajavahetused kahe kooli vahel.
Tallinna Reaalkoolist on kujunenud üks tehnoloogiapäevade keskustest Eestis. Üritused toimuvad süsteemselt koolivaheaegadel. Ürituste rakendamiseks kasutatakse erinevate projektide võimalusi. Üritused toimuvad koostöös Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ja Pärnu Ühisgümnaasiumiga, MTÜ Robootikaga ja RK Hariduse MTÜga ning Tiigrihüppe SAga.

Traditsiooniliselt on korraldanud kool üritusi teadlaste öö raames.

2014-2019 peamised tegevussuunad ja tegevused

3.1. Koostöö kooli tugistruktuuridega
Oodatav tulemus. Toimiv koostöö RK Haridussõpradega, et kasutada kooli arengu huvides ära Pärnu mnt 11 hoone võimalusi: algklasside töö toimub ühes vahetuses (3. korrus), aktiivselt kasutatakse kodundusklassi ja riietusruumide võimalusi. Kooli vastavaid tegevusi toetab Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts. Hea koostöö RK Teenindusega kooli toitlustamise vallas tagab hea koolisöögi toitlustamise korralduse. Kõigil Reaalkooli õpilastel on võimalik omandada autojuhiload autokoolis, mille õppetöö toimub Reaalkooli ruumides. Suur osa algklasside õpilasi käib Tallinna Reaalkooli spordiklubi treeningutes. Kooli juures on algklasside lastel sportimisvõimalused.

3.1.1 Koostöö RK Haridussõpradega

  • algklasside töö toimub ühes vahetuses kasutades Pärnu mnt 11 võimalusi; jätkusuutlik lahendus optimaalseks finantseerimiseks sh linnapoolseks. kaasfinantseerimiseks
  • kodundusklassi kasutamine
  • riietusruumide kasutamine

3.1.2 Koostöö RK Hariduse MTÜga

  • C–keeleõpe
  • huviringid

3.1.3 Koostöö Tallinna Reaalkooli Hoolekande Seltsiga

  • projekti „Üks kool“ detailplaneering ja ehitus
  • annetuste kogumine ja sponsorite leidmine

3.1.4 Koostöö Tallinna Reaalkooli Spordiklubiga

  • korvpalli meeskondade ettevalmistus
  • kergejõustiku meeskondade ettevalmistus
  • maadlusspordi ja Lurichi vaimu tähtsustamine – Reaali rammumehe iga-aastane väljaselgitamine (Reaali Ramm), koolisisesed maadlusvõistlused
  • spordiürituste korraldamine (Reaali Karikas, isadepäeva spordiüritus, spordilaagrid koolivaheaegadel)

3.2. Koostöö Tallinna Kesklinna Põhikooliga
Oodatav tulemus. Kahe kooli vahel on hästi toimiv ja tihe koostöö eri koolielu tasanditel. Koolid täiendavad teineteist ja kooskõlastavad mitmeid tegevusi.

3.2.1 Koostöövaldkonnad

  • õppekavade arendus
  • ühiste ürituste korraldamine
  • vastastikune abi ruumide kasutamisel

3.3. Osalemine Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide võrgustikus
Oodatav tulemus. Osalemine innovatsioonikoolide võrgustikus on loonud koolile mitmeid uusi arenguvõimalusi. Läbi sisulise koostöö Tartu Ülikooliga on kool osaliselt muutunud ka pedagooge ettevalmistavaks õppeasutuseks. Koolil on tänu sellele võimalik saada tööle noori andekaid õpetajaid.

3.3.1 Osalemine innovatsioonikoolide võrgustikus

  • õpetajate osalemine koolitustel
  • mentorõpetajate väljavalimine
  • tegevustel projektile

3.4. Kooli ühtsustunde hoidmine ja süvendamine
Oodatav tulemus. Koolikultuuris on tuntav vana ja väärika kooli omanäolisus.

3.4.1 Tegevused ühtsustunde arendamisel

  • jõulueelse nädala ümberkorraldamine eesmärgiga tagada tasakaal õppetöö ja ürituste vahel ning suurendada kooli ühtsustunnet, abiturientide ja õpetajate ühise jõululõuna traditsiooni loomisega
  • uute klasside komplekteerimise järgne kokkusaamine: ühine väljasõit või jalutuskäik augustis või septembri alguses, Reaalkooli tutvustamine uutele lendudele
  • järgida kooliüritustel viisakust ja väärikust rõhutavaid ja sümbolkombeid (lõpuaktusel tušš, kummardused)
  • koolimüts senisest rohkem au sisse

3.5. Kooli vilistaste andmebaasi parendamine
Oodatav tulemus. Kõigist lendudest on enamus vilistlasi andmebaasis. Kokku on andmebaasis olevate kasutuskõlblike andmetega vilistlaste hulk tõusnud 2 korda – ca 3000 vilistlaseni. Igal lennul on oma eestvedaja. Eestvedajad moodustavad toimiva võrgustiku. Paljud vilistlased soovivad saada koolilt infot ja on motiveeritud oma andmete vahetamisel muutma kontaktandmeid iseseisvalt.

3.5.1 Andmebaasi parendamine

  • arutelud vilistlaskogu esindajatega, leidmaks lahendusi andmebaasi täiuslikumaks ja tõhusamaks muutmiseks, kuidas tõsta vilistlaste motivatsiooni andmebaasi kasutamiseks
  • leida koostöös vilistlaskogu ja kooli tugistruktuuridega lahendus andmebaasi sisulise halduri leidmiseks ja vastava töö finantseerimiseks
  • andmebaasi kasutamine kooli erinevateks vajadusteks (vilistlaste teavitamine, annetuste kogumine vilistlastkontaktide otsing vilistlaste kaasamiseks)

3.6. Koostöö teiste koolidega
Oodatav tulemus. Tihe ja praktiline koostöö 21. Kooli, Tallinna Inglise Kolledži ja Gustav Adolfi Gümnaasiumiga. Vastastikku rikastav koostöö Hugo Treffneri Gümnaasiumiga.

3.6.1 Koostöö 21. Kooli, Tallinna Inglise Kolledži ja Gustav Adolfi Gümnaasiumiga

  • sisseastumiskatsed
  • laiendada koolideüleste kursuste valikuid
  • ühine riigikaitselaager

3.6.2 Koostöö Hugo Treffneri Gümnaasiumiga

  • sõbrapäev
  • õpetajate ühine suveseminar

Arendusvaldkonnad. 4. Kooli juhtimise, sh sisehindamissüsteemi täiustamine

2010 – 2013 arengukava täitmine. Baas 2013

Kõik kooli töötajad on teadvustanud ning kasvatavad õpilasi lähtuvalt väärtuskavatuse alusprintsiipidest. Teavet väärtuskasvatuse alusprintsiipide rakendatusest saadakse sisevaatluse küsitluste kaudu. Toimus sisekoolitus Haapsalus. Kaardistati probleemid väärtusprintsiipide alusel. Selle tulemusel viidi läbi küsitlus infoliikumise ja kodukorra kohta. Täiendati kooli kodukorda Sisevaatluse arenduses on tagatud protsessijuhtimise põhimõtete järgimine, küsitlused on väärtuspõhised. Välja on kujunenud sisevaatluste süsteem, sh sisevaatluse põhimõtted, aineõpetajate, õpilaste ja vanemate küsitlused, ainetundide külastamine. Koostati kooli sisehindamisaruanne Tallinna Haridusasutuste Kvaliteediauhinna statuudi alusel. Kooli tunnustati tiitliga „Hästi juhitud kool“. Koostatud ülevaade HEV õpilaste klassifikaatoritest EHISes ning tutvustatud klassijuhatajatele. Fikseeritud EHISes vastavalt klassifikaatorile ning on võimalik teha arvulisi väljavõtteid.

Järjepidevalt on tegeletud kooli turvalisusega – valmisolekuga kriisiolukorraks. Kehtestatud on HTMi juhendite „Õpilase käitumise suunamine“ ja „Kooli tegevus äkkrünnaku korral“ põhjal „Õpetaja tegevusjuhend häire korral“. Juhend sisaldab käitumisreegleid ohusituatsioonis õpilastele. Viimased on avalikustatud kooli kodulehel ning õpilaste päevikus. Toimunud on iga-aastased evakuatsiooniõppused, millele on järgnenud kokkuvõtted ja vajadusel juhendmaterjali täpsustamine. Koostatud on väärtuskasvatuse alusprintsiibid, mille järgimine kogu koolipere poolt tagab vaimse turvalisuse. Koostatud on riskianalüüs.

2014-2019 peamised tegevussuunad ja tegevused

4.1. Ümberkorraldused kooli juhtimismudelis
Oodatav tulemus. Toimunud on muutus kooli juhtimiskorralduses. Tõusnud on õppetoolide ja kooliarenduse töögruppide osatähtsus ja vastutus tegevuste kavandamisel ja täitmisel.

4.1.1 Õppekogu töö

  • teemapõhised koosolekud
  • juhtkonna ja õppetoolide ühisarutelud vähemalt kord aastas
  • juunis toimuvad õppetoolide kollokviumid (aruanne eelmisest õppeaastast, uue aasta tööplaani tähtsamate punktide arutelu), kollokviumil sündinud ideede ja kokkulepete järjepidev ülevaade
  • augustis kinnitatakse õppetooli uue õppeaasta tööplaan, gümnaasiumi-õpetaja planeerib arvestuste nädala kontrolltööd ja arvestused

4.1.2 Erinevate arendustöögruppide ellukutsumine ja toetamine

4.1.3 Õppeaasta sisuline kokkuvõtteseminar – nn Reaali tegu algatamine õppekogu

4.2. Ühiskoolituste planeerimine
Oodatav tulemus. Koolitused toimuvad plaanipäraselt ja vastavad kooli arendussuundadele ja töötajate ootustele.

4.2.1 Ühiskoolitused kogu kollektiivile, õppetoolidele ja kooliarendusmeeskonnale. Ühiskoolituse teemad kinnitatakse õppeaasta algul.

4.3. Tervisearendus ja turvalisus koolis
Oodatav tulemus. Koolis tegeldakse õpilaste tervise edendusega ja töötajate tööohutuse ning tervisega.

4.3.1 Tervisearendus ja turvalisus

  • töökeskkonna ja tervisenõukogu töö järjepidevuse tagamine
  • riskianalüüsi pidev korrigeerimine
  • esmaabi ühiskoolitus kooli töötajatele
  • õpilaste tervistedendavate tegevuste kaardistamine ja planeerimine
  • pöörata tähelepanu õpilaste läbimõeldud liikluskasvatusele

4.4. Töötajate motivatsioonisüsteemi täiendamine
Oodatav tulemus. Töötajad on koolipoolse töötasustamisega rahul ja teadlikud, mille eest põhitöötasule lisanduvat tasu saadakse.

4.4.1 Tasustamise põhimõtete täiustamin

  • koolijuht tutvustab õppekogule töö tasustamise uusi põhialuseid, mis on läbi arutatud ametiühingu usaldusisikuga
  • koolijuht moodustab motivatsioonisüsteemi täiendamiseks töörühma, arutelud töörühmas – projekt
  • projekt arutelul õppekogus
  • motivatsioonisüsteemi rakendamine

4.4.2 Töötajate tunnustamispõhimõtete täiustamine

4.5. Valmisolek Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiosa laienemiseks ja vajadusel põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks
Oodatav tulemus. Kool on valmis riigi hariduspoliitilisteks muutusteks.

4.5.1 Arutelud võimalikuks gümnaasiumiosa laienemiseks ja sellest tulenevaks koolistruktuuri muutuseks

  • algatavad arutelud,
  • edasised tegevused vastavalt tulemustele.

4.6. Kooli sünnipäev Reaalkool 135
Oodatav tulemus. Kooli sünnipäeva tähistamine toimub vanale ja väärikale koolile kohaselt. Õpilaste, õpetajate, vilistlaste ja kooliga seotud teiste huvigruppide rahulolu.

4.6.1 Reaalkool 135

  • algatatavad arutelud
  • töötada välja juubeliürituste plaan
  • plaanipärased tegevused

Arengukava muutmise kord

  • Arengukava kuulub analüüsimisele igal õppeaastal hoolekogus (I õppeveerandil), õppenõukogus (augustis), õpilasomavalitsuses (I õppeveerandil).
  • Arengukava tegevuskava muudatused kooskõlastab direktor kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning seejärel kinnitab. Koopia muudetud tegevuskavast esitatakse Tallinna Haridusameti hariduskorralduse teenistusele.
  • Kooli arengukava kuulub muutmisele seoses haridusalase seadusandluse muutustega, muudatustega riiklikus õppekavas, muudatustega haridusnõudluses, muudatustega kooli investeeringutes, kooli õppenõukogu või hoolekogu ettepanekutega, kooli arengukavas määratud tähtaja möödumisega.

Viimati uuendatud: 12. jaanuar 2018