Muud projektid

Innovatsioonilabor

2019. septembris alustati Tallinna Reaalkoolis inseneerialabori rajamist. Laboril on kaks peamist eesmärki – toetada õpilaste inseneeriaalaste pädevuste kujunemist uurimuslike ja praktiliste tööde sooritamise kaudu ning pakkuda teistele Tallinna  haridusasutustele võimalust katsetada inseneeriavaldkonna innovaatilisi õppevahendeid ja -meetodeid.

Soovime luua labori, kus on sobivad tingimused praktikumide sooritamiseks mehhatroonika, programmeerimise ja inseneeria valdkonna kombineeritud ülesannete lahendamiseks. Lisaks hetkel olemasolevatele vahenditele (Micro:bit projektiplaadid ning Lego Mindstorm komplektid) soetatakse innovatsiooniprojekti #EduInnoLab 2.0 abiga laborisse multifunksionaalsed robotkäed (Dobot). Dobot on multifunktsionaalne robotkäsi, millele on võimalik paigaldada erinevaid töövahendeid, manipulaatoreid ja hoidjaid ja millel on mitmeid praktilisi funktsioone nagu 3D printimine, lasergraveerimine, kirjutamine ja joonistamine.

Eestvedajad, vastutajad: Ahti Pent, Veiko Somelar.

Projekti lühikokkuvõte

Inseneerialabori sihtgrupiks on Tallinna Reaalkooli ning teiste asjast huvitatud Tallinna koolide õpilased III kooliastmest gümnaasiumini.

Inseneerialabori  üheks väljundiks on täiendada gümnaasiumitaseme programmeerimiskursusel õppevõimalusi ja pakkuda peale arvutiprogrammide loomise ka teisi füüsilisi väljundeid programmeerimisele. Teiseks aitab labor arendada õpilastes tänapäeva tööturul väga olulist meeskonnatöö oskust. Dobotidega saab väga edukalt läbi viia suuremahulisi õppeprojekte, kus kogu rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel, aga igaühel on oma roll ja ülesanne, millega ta panustab eesmärgi täitmisesse. Kolmandaks võimaldavad need seadmed  luua diferentseeritud, erinevatele tasemetele vastavaid ja väljakutseid esitavaid ülesandeid.

Inseneerialabori läbi loome tingimused uudseteks lähenemisteks õppetöö elluviimisel, toetades sealhulgas loovust, ettevõtlikkust, digipädevuste arendamist ning õppija individuaalset (individuaalsed ülesanded) ja sotsiaalset (paaris- ja grupitööd) arengut. Labori tegevused toetavad elukestvat õpet ja tänapäevase õpikäsituse eesmärke: õppijakesksus – õpilased sooritavad praktilised tööd ise; lõiming – avaldub valitud tööde sisus ja koostatud juhendites; probleemilahendamise oskus – tööd on uurimusliku iseloomuga; meeskonnatöö – kogu rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel, aga igaühel on oma roll ja ülesanne, millega ta panustab eesmärgi täitmisesse. Kasutatavad õpimudelid ja metoodikad on köitvad, aitavad lõimida teooriat praktikaga, õpetada analüüsioskust ja seadmete kasutamist.

  • Labori käivitamisel kasutatakse/katsetatakse seadmeid  ja töötatakse välja ülesandeid ning õppematerjale ka vanemate astmete robootika/programmeerimise huviringide ja gümnaasiumi programmeerimissuuna (11.-12 klass) õpilastele. Kuna seadmetel on väga palju erinevaid funktsioone, annab see võimaluse mugandada loodud ülesanded ka  madalamate kooliastmete ainetundide ja huviringide tarbeks.
  • Laboriseadmete abil selgitatakse õpilastele töötlevas tööstuses toimuvaid erinevaid etappe ja gümnasistidel on võimalus läbi viia erinevaid projekte ja teste oma uurimistöö tarbeks.
  • Põhikoolis võtame robotkäed kasutusele informaatikatundides laserkujutiste ning pliiatsijoonistuste tegemisel ja  3D printeritena.

Eesti Kosmosekoolide võrgustik

Tallinna Reaalkool osaleb koos Väätsa Põhikooli, Merivälja Kooli, Jõhvi Gümnaasiumi, Viljandi Jakobsoni Kooli, Pärnu Vanalinna Kooli, Kanepi Gümnaasiumi, Elva Gümnaasiumi, Paide Gümnaasiumi ja Pärnu Ülejõe Kooliga Eesti Kosmosekoolide võrgustiku projektis.

Eestvedajad, vastutajad: Ahti Pent, Mart Kuurme

Projekti lühikokkuvõte

Kosmosekoolide võrgustiku koolid korraldavad teaduslende stratosfääri, loovad lendude jälgimise sidevõrgustiku, koguvad lendudest kogemusvaramu ning teevad selle toel edukaid ja sisukaid katseid atmosfääri kõrgetes kihtides.

Projekti käigus korraldatakse stratosfääri heeliumpallide lende ja luuakse nende jälgimise võimekus, koostatakse lendudelt kogutud info põhjal teadmisvaramu, mis aitab edasisi lende järjest edukamalt sooritada, võetakse vastu orbiidile saadetud satelliitidelt laekuvat infot ning analüüsitakse kogutud andmeid õpilaste uurimistööde raames.

Probleem, mida lahendatakse, seisneb loodusteadusliku huvi säilitamises vanemates kooliastmetes. Kui algklassides on lihtne tekitada huvi lihtsa robootika ja loodusõpetuse katsete vastu, siis vanemas eas toetub loodusainete õpetamine järjest enam distsipliinile ning jääb õpilastele rakenduseta ja eluvõõraks.

Vanematel õpilastel on huvi tegeleda projektiga, mis on pikaajaline ja väljaspool kooli silmapaistvalt tulemuslik ja oluline. Sellele on projekt oma sisult ka pühendatud – luua õppetegevuse raames eksperimentide disainimise käigus kontakte teadus- ja ettevõtlusmaailmaga ning teiste koolidega.

Kosmosekoolide võrgustik on haridusmaailma SpaceX. Projekti siht ei ole kõigest heeliumpalle stratosfääri lennutada, nende lendude käigus tehakse ühiselt andmeside, atmosfääri ja kaugseire õpilasteadust. Tegevuste baasiks on järjepidev koolitumine ning koostöö Eesti kosmosevaldkonna parimate teadlastega. Võrgustiku eesmärk on anda koolidele kokkupuude kõrgtehnoloogiliste teadusharudega ning tegutseda rahvusvahelistel võistlustel ja uurimistööde konkurssidel ESA liikmesriigi vääriliselt.

Täpsem info:
https://www.facebook.com/eestikosmosekoolidevorgustik/
https://kosmosekoolid.ee/

Tallinna Reaalkoolis, Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tallinna Südalinna Koolis ja Tallinna Kesklinna Põhikoolis keemia, füüsika ja bioloogia praktikumide läbi viimiseks uuendusliku õppevara soetamine ja kasutusele võtmine.

Projekti lühikokkuvõte:
Projekti kestus mai 2018 – märts 2022. Projekt edukalt lõpetatud.
Nelja kooli koostööprojekti raames soetati ühiskasutusse keemia, füüsika, bioloogia ja loodusõpetuse praktikumide läbiviimiseks vajalikud seadmed ning seati sisse õppelabor. Projekti üks eesmärk oli luua tingimused õppekavaliste praktiliste tööde tegemiseks – andes õpilastele võimaluse avastada looduse seaduspärasusi ning kinnistada teooriat praktiliste töödega. Samuti toetada õpilastel looduteadusliku pädevuse kujunemist.

Eestvedajad, vastutajad:

  • Hendrik Meister – Laborant Tallinna Reaalkool, projekti sisu koordinaator Tallinna Kesklinna Põhikool
  • Airi Ruus – Laborant Jakob Westholmi Gümnaasium
  • Martin Saar – projekti sisu koordinaator Tallinna Reaalkool
  • Ene Saar – Tallinna Reaalkool
  • Rando Kuustik – Jakob Westholmi Gümnaasium
  • Jaana Roht – Tallinna Kesklinna Põhikool
  • Monika Ellakvere – Tallinna Südalinna Kool
  • Kaisa Tamkivi – projektijuht

Projekti raames loodud juhendite autorid:

Loodusõpetuse praktikumid 6.-7. klassile

  • Erineva soolasisaldusega lahuste valmistamine ja soolasisalduse mõju lahuse tihedusele uurimine (link)
    Koostaja: Martin Saar
  • Süsihappegaasi uurimine väljahingatavas õhus (link)
    Koostaja: Hendrik Meister
  • Mullaorganismide digimikroskoopia (link)
    Koostaja: Veronika Taimla

Bioloogia praktikumid 7.-12. klassile

  • Hulkraksed seened ja samblikud (link)
    Koostaja: Mariliis Samberk
  • Taimeorganite vaatlus digimikroskoobiga (link)
    Koostaja: Tiina Talvi
  • Püsipreparaadi valmistamine ja taimeraku vaatlemine (link)
    Koostaja: Tiina Talvi
  • Kuidas muutub rakumembraanide läbitavus soolalahuse toimel? (link)
    Koostaja: Eve Torv
  • Kuidas mõjutab temperatuur rakuhingamise intensiivsust pärmseentel? (link)
    Koostaja: Eve Torv
  • Kuidas mõjutavad erinevad keskkonnategurid kanada vesikatku (Elodea canadenisi) vm veetaime fotosünteesi intensiivsust? (link)
    Koostaja: Kersti Veskimets
  • Kuidas mõjutab lühike füüsiline koormus inimese pulsisagedust ja vererõhku? Kuidas erineb treenitud ja treenimata inimese taastumine peale koormust? Südametsükli iseloomulikud näitajad ja nende muutus lühiajalisel koormusel? (link)
    Koostaja: Kersti Veskimets

Keemia praktikumid 8.-12. klassile

  • Neutralisatsioonireaktsiooni uurimine. Neutralisatsioonireaktsiooni käigus toimuvate pH-muutuste uurimine (link)
    Koostaja: Martin Saar
  • Tugeva happe ja nõrga happe lahuste omaduste võrdlemine (link)
    Koostaja: Martin Saar
  • Keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine (põhikool) (link)
    Koostaja: Martin Saar
  • Aine hulga määramine lahuses (link)
    Koostaja: Martin Saar
  • Keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine (keskkool) (link)
    Koostaja: Martin Saar
  • Tugevate ja nõrkade elektrolüütide lahuste omaduste uurimine (link)
    Koostaja: Martin Saar
  • Lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisel (link)
    Koostaja: Martin Saar
  • Molekulidevaheliste jõudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse võrdlemise teel (link)
    Koostaja: Martin Saar

Füüsika praktikumid 8.-12. klassile

  • Läätsede ja kujutiste uurimine. Läätsede optilise tugevuse määramine (link)
    Koostaja: Toomas Reimann
  • Hõõrdejõu uurimine. Hõõrdejõu sõltuvus pindade töötlusest, materjalist ja raskusjõust (link)
    Koostaja: Reivo Maasik
  • Vooluringi jada- ja rööpühenduse uurimine, voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning takistuse arvutamine (link)
    Koostaja: Reivo Maasik
  • Kalorimeetri tundmaõppimine ja materjali erisoojuse määramine (link)
    Koostaja: Reivo Maasik
  • Kaldpinnal liikuva vankri koordinaadi, nihke, kiiruse ja kiirenduse graafikute uurimine (link)
    Koostaja: Toomas Reimann
  • Vahelduvvool ja selle ülekanne. Tutvumine trafo tööpõhimõttega (link)
    Koostaja: Toomas Reimann
  • Isotermilise protsessi uurimine süstla ja rõhuanduri abil (link)
    Koostaja: Reivo Maasik

Projektist täpsemalt

Projekti toel soovisime anda õpetajatele võimaluse viia läbi ainekavades planeeritud praktilised tööd. Seadmetel läbiviidud praktikumid õpetasid kasutama digitehnoloogiat – probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid, võtteid ning suhtlemist ja koostööoskust erinevates digikeskkondades.

Iga kool sai seadmete baaskomplekti: andmelugerid, termosensorid ja elektroonsed kaalud, jää/vesivannid.
Suurem osa praktilisteks töödeks vajalikke vahendeid liikusid koolide vahel, võimaldades praktikumid läbi viia oma koolis. Ühiskasutus oli ratsionaalseim viis igapäevaselt mitte kasutatavate seadmete ja andurite kasutamiseks.
Keemias, füüsikas oli mõningaid praktilisi töid, mille vahendite transportimine ei olnud võimalik või mõistlik, mistõttu neid töid sooritasid erinevate koolide õpilased Tallinna Kesklinna Põhikoolis sisustatud laboris.

Loodi tingimused uudseteks lähenemisteks õppetöö elluviimisel, toetati sealhulgas loovust, ettevõtlikkust, digipädevuste arendamist (sh andmete analüüs ja esitamine) ning õppija individuaalset (individuaalsed ülesanded) ja sotsiaalset (paaris- ja grupitööd) arengut.
Kahes koolis töötasid projekti perioodil tänu projekti rahastusele laborandid, kes vastutasid seadmete ja töövahendite korrashoiu eest, valmistasid ette laboratoorsed tööd ning korraldasid ühiskasutust.

Projekti raames loodi ka uudset õppevara. Koostati või uuendati läbi viidavate praktiliste uurimuslike tööde juhendid neljas õppeaines, kokku 25 juhendit.

Tänu projekti abil soetatud seadmetele said õpilased ise praktilisi töid läbi teha, see tagab võimaluse nii õppekava üldosas kui ainekavades esitatud õppe-eesmärgid saavutada.

Projekti eelselt oli praktiliste tööde tegemist piiranud väike kasutatava andurite arv, seetõttu pidid õpilased vaatlema passiivselt õpetaja esitatud katset või suurtes gruppides teisi õpilasi tegutsemas. Nüüd oli õpilastel võimalik ise praktilisi töid läbi teha.
Soetatud seadmed ja õppevahendid võimaldasid kvantitatiivset lähenemist, rakendades senisest enam täpisteaduslikke meetodeid. See võimaldas õpilastel analüüsida ja tõlgendada katsest kogutud arvandmeid.
Õpilased said sooritada uurimuslikke töid, mille juhendid on koostatud erinevates variantides, vastavalt õpilase individuaalsele tasemele.
Koolid omandasid kogemuse katsevahendite ühiskasutusest ja metoodika jagamisest.
Antud projekt raames piloteerisime Tallinna Haridusameti ning Tallinna Reaalkooli koostöös kooli uude hoonesse planeeritavat Reaal- ja loodusteaduste kompetentsikeskuse mudelit. Kompetentsikeskuse rajamise eesmärk on koondada ühte kohta keemia, bioloogia, füüsika ja tehnoloogia õpetamiseks vajalikud seadmed, õpetajate kompetents ning LTT õppemetoodika arendustegevus ja teha see kättesaadavaks partnerkoolidele ning huvitegevuse raames ka teistele koolide huvitatud õpilastele.

Meeskonnacoaching Tallinna Reaalkooli juhtkonnale

  • Tallinna Reaalkooli juhtkonna liikmed osalesid meeskkonnacoachingul, kus 5 coaching-sessiooni vältel käsitleti erinevaid teemasid, mis tõhustavad omavahelist koostööd, teadlikku organisatsiooni kultuuri kujundamise ning muudatuste läbiviimise oskust.
  • Eestvedajad, vastutajad: Tiina Talvi, Ene Saar

Projektist täpsemalt

Projekti eesmärk on omavahel tõhusat koostööd tegev, teadlikult meeskonnakultuuri kujundav ja oskuslikult muudatusi läbi viiv kooli juhtkond. Juhtkond toetab kogu kooli meeskonna koostööd, ühist õppimist, aitab kaasa ühise õppimise kultuuri saamisele osaks organisatsioonikultuurist ning suurendab kogukondade teadlikkust haridusvaldkonna suundumustest ja valikutest.

Tallinna Reaalkooli jaoks on väga oluline tingimuste loomine kvaliteetseks hariduseks. Meie pikaajaline eesmärk on olla reaal- ja loodushariduse eestvedaja ja arendaja Eestis ning parendada koolis pakutava õppe kvaliteeti. Selle saavutamiseks on vaja ellu viia uuendusi, muuta koolimeeskonna koostöö sujuvaks ning juurutada ühist õppimist, kui osa organisatsioonikultuurist. Pidev areng on kooli jaoks oluline. Eelnevalt välja toodud eesmärkide saavutamiseks peavad juhtkonna liikmed tegema omavahel tõhusat koostööd, kujundama teadlikult meeskonnakultuuri ja oskama koostöös muudatusi juhtida.

Tallinna Reaalkooli projekti “Meeskonnacoaching Tallinna Reaalkooli juhtkonnale”, rahastab SA Innove meetme “Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; taotlusvooru “Koolipõhise koolimeeskonna õpiüritus” raames Euroopa Sotsiaalfond 2784.00 euroga.

Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvooru “Koolipõhise koolimeeskonna õpiürituse” projekt “Tallinna Reaalkooli haaratuse analüüs ja koolitus”

  • Projekti raames toimub Vivic töödisaini labori läbi viidud koolitus, mille raames mõõdetakse Tallinna Reaalkooli koolimeeskonna haaratust ning antakse töötajatele teadmisi ja oskusi, kuidas läbi disaini tööelamus inimesekeskseks ja haaravaks muuta.
  • Eestvedajad, vastutajad: Ene Saar, Madis Somelar

Projektist täpsemalt

Projekti eesmärk on läbi haaratuse koolituse kaasata ja toetada koolimeeskonda olema koostööaldis ning valmis arenema läbi ühise õppimise – nii isikliku arengu tasandil kui ka organisatsioonis toimuvate muudatuste omaks võtmisel. Ühiselt tegutsemine, õppimine ja arenemine on osad Tallinna Reaalkooli organisatsioonikultuurist. Kooli soov on rakendada kaasava hariduse põhimõtteid ja hoida kogukond kursis haridusvaldkonna suundumuste, valikute ja arengutega.

Tallinna Reaalkooli projekti “Tallinna Reaalkooli haaratuse analüüs ja koolitus”, rahastab SA Innove meetme “Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; taotlusvooru “Koolipõhise koolimeeskonna õpiüritus” raames Euroopa Sotsiaalfond 4500 euroga.

Creative Classroom

  • 2015
  • Projekti eesmärgiks on arendada õpetajate innovaatiliste õppemeetodite rakendamisoskusi. Selleks korraldatakse töötubasid, iseseisvaid praktilisi töid ning teavitusüritusi. Projektis osaleb 20 eesti ja vene õppekeelega üldhariduskooli üle kogu Eesti.
  • Eestvedajad, vastutajad: Kristi Koit
  • Projekti koduleht: creativeclass

Tehnoloogiaõpetuskool üldhariduskoolis

  • 2006-2008
  • Reaal- ja loodusainete rakendusliku huviharidusvõrgustiku mudeli väljatöötamine ja rakendamine põhikooli õpilastele – tehnoloogiaõpetuskool üldhariduskoolis.
  • Eestvedajad, vastutajad: Jaana Roht, Ahti Pent, Toomas Reimann

IKT tulevikukool

  • 2006 – 2008
  • IKT – tulevikukool on 2006. aastal Tallinna Haridusameti poolt ellu kutsutud projekt, mille eesmärkideks on:
    • luua Tallinnasse kaks kuni kolm uudseima info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise lahendusega tulevikukooli;
    • leida ja rakendada uusi innovaatilisi IKT ideid kooli põhiprotsesside (õppimise ja õpetamise ning õpilase arengu tagamise) ja juhtimise toetamiseks.
  • Projektis osalevad Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool.
  • Eestvedajad, vastutajad: Gunnar Polma, Veiko Somelar, Jaana Roht

Viimane muutmine: 05.04.2022