Tallinna Reaalkooli uue maja saamislugu (kronoloogia)

01.09.2026 väljastati kasutusluba Tallinna Reaalkooli Estonia pst 6 õppehoonetele. 5.–12. klass alustas 2026/2027. õppeaastat Estonia pst 6 hoonetes. 1.–4. klass jätkas õppetööd Roosikrantsi 12 õppehoones seoses klassiruumide järkjärgulise valmimisega uues õppehoones
29.09.2025 toimus uue õppehoone sarikapidu. Sõna võtsid linnapea Jevgeni Ossinovski, abilinnapea Margot Roose, koolijuht Ene Saar ja Nordlin Ehituse juhatuse esimees Ülo Older. Kõlama jäi mõte, et suured ettevõtmised saavad teoks hea ja viljaka koostöö tulemusena.
18.03.2025 asetati uuele õppehoonele nurgakivi. Ajakapslisse pani direktor Ene Saar tulevastele põlvedele avastamiseks viimase Reaali Poisi numbri, Reaalkooli rinnamärgi, 2-eurose pühendusmündi ning väikese kooliõe joonistuse.
29.10.2024 kolis Tallinna Reaalkool lõplikult asenduspindadele. 1.–6. klass asus õppima Roosikrantsi 12 ning 7.–12. klass Harju tn 11 / Müürivahe 1 hoones
05.07.2024 sõlmisid Tallinna Linnavaraamet ja Nordlin Ehitus OÜ ehituslepingu Tallinna Reaalkooli uue õppehoone rajamiseks ja peahoone renoveerimiseks. Hariduskompleksi ehitustööd algasid 2024. aasta juulis ning nende kavandatud lõpptähtaeg oli 2026. aasta juuni. Omanikujärelevalvet teostas hanke alusel OÜ Keskkonnaprojekt.
Algavad kauaoodatud Tallinna Reaalkooli uue õppehoone ja võimla ehitustööd. Loe lähemalt (Tallinn.ee, 08.07.2024).
04.04.2024 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu otsuse nr 41, millega määrati ehitustööde ajaks 7.–12. klasside asenduspinnaks Harju tn 11 hoone. 1.–6. klasside asenduspinnaks oli varem määratud Roosikrantsi 12 hoone.
22.03.2024 kuulutas Tallinna Linnavaraamet välja hanke Tallinna Reaalkooli peahoone osaliseks rekonstrueerimiseks, muuseumihoone rekonstrueerimiseks, algkoolihoone lammutamiseks ning uue õppehoone rajamiseks.
26.07.2023 algasid uue õppehoone krundil arheoloogilised väljakaevamised. Kaevamisi viis läbi OÜ Arheox koostöös MTÜ Arheoloogia ja Ehitusajaloo Grupp AEG-ga.

Meediakajastus väljakaevamisest...

Tallinna Reaalkoolis toimusid arheoloogiatunnid keset väljakaevamisi. Loe siit.
– Tallinn.ee, 25.10.2023
Arheoloogide värske avastus: Tallinna reaalkooli alal tegid lõket juba muistsed eestlased. Loe siit.
– Delfi Forte, 25.10.2023
Arheoloog: reaalkooli kinnistu kujutab tõelist kullaauku. Loe siit.
– ERR Novaator, 11.10.2023
Arheoloogialeiud Tallinna kesklinnast. Vaata siit.
– Terevisioon, 11.10.2023
Väljakaevamised reaalkooli hoovis on pinnale toonud tolleaegset luksuskaupa (video, galerii). Loe siit.
– Pealinn.ee, 08.08.2023
Leid Tallinna südalinnast: 400 aastat vana piibukaha. Loe siit.
– Delfi Forte, 06.08.2023
Leiud Tallinna reaalkooli väljakaevamistelt üllatavad ajaloolasi. Loe siit.
– ERR, 04.08.2023
Tallinna reaalkooli hoov on arheoloogide jaoks kullaauk. Loe siit.
– Postimees.ee, 4.08.2023
Väljakaevamised Reaalkooli krundil on toonud päevavalgele tõelisi haruldusi (galerii). Vaata siit.
– Delfi Forte, 04.08.2023
Reaalkooli uue hoone krundil algasid väljakaevamised (galerii). Vaata siit.
– Postimees.ee, 28.07.2023

30.06.2023 ilmus ERR-is ülevaade Tallinna Reaalkooli juurdeehituse kavandatavast ajakavast. Ehitustööde alguseks planeeriti 2024. aasta kevad. Loe lähemalt ERR-ist.
06.03.2023 kuulutas Tallinna Linnavaraamet välja hanke arheoloogiliste väljakaevamiste läbiviimiseks Tallinna Reaalkooli juures. Loe lähemalt Postimehest.
31.08.2022 allkirjastati Tallinna Reaalkooli uue õppehoone projekteerimise leping.
04.05.2022 kuulutati välja Tallinna Reaalkooli uue õppehoone arhitektuurivõistluse tulemused. Võistluse võitis arhitektuuribüroo Molumba kavandiga „R²“, mille autorid on Karli Luik, Johan Tali (vil!121), Harri Kaplan ja Ann-Kristiin Entson (vil!128).

Täpsemalt arhitektuurivõistlusest

Arhitektuurivõistlusel pälvis teise koha arhitektuuribüroo 3+1 ideekavand “Rootor”, mille autorid olid Gert Guriev, Karin Harkmaa, Markus Kaasik, Jana Pärn ja Siim Tiisvelt. Kolmanda koha sai Läti arhitektuuribüroo Sarma & Norde Arhitekti ideekavand “Kool”, mille autorid on Visvaldis Sarma ja Inga Zudina. Ergutuspreemiad läksid arhitektuuribüroo DAGOpen ideekavandile “Dasein”, mille autorid on Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru, Saamuel Rammo, Anna Solts, ja Allar Esko, ja arhitektuuribüroo HG Arhitektuur ideekavandile “Hariduse käik”, mille autorid on Kaspar Stroom, Martin Niglas, Hanna-Loore Õunpuu, Mari Ann Ainsar, Evelyn Fridolin, Jüri Nigulas, Hanna Riin Kink, Andrea Ainjärv ja Tomomi Hayashi. Kokku laekus konkursile l15 tööd.

Ideekonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm (esimees), Reaalkooli direktor Ene Saar, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alver, Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekt-linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer, Tallinna linnavaraameti ehitus- ja hankeosakonna projektijuht Martin Siimer ning arhitektide liidu esindajad Mari Rass ja Tarmo Teedumäe. Lisaks kaasati hindamisele linnavalitsuse ametnikke ja eksperte.

Meediakaja:

Reaalkooli arhitektuurikonkursi võitja on selgunud. Loe siit.
Tallinna Reaalkooli arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Molumba kavandiga “R²”. Loe siit.
Tallinn, 04.05.2022
Täna kuulutati välja Reaalkooli juurdeehituse arhitektuurne lahendus. Vaata siit.
Tallinna Televisioon, 04.05.2022
Tallinn kuulutas välja reaalkooli arhitektuurikonkursi võitja. Loe siit
ERR, 04.05.2022

01.12.2021 kuulutati välja Tallinna Reaalkooli juurdeehituse ideekonkurss. [Täpsemalt]
2018–2021 toimusid uue õppehoone kavandamisega seotud kohtumised Tallinna linnapea, Linnavolikogu esimehe ja Haridusameti esindajatega.
11.04.–13.06.2018 toimusid iganädalased arhitektuurivõistlust ettevalmistavad koosolekud ning koostati võistluse läbiviimiseks vajalikud dokumendid.
10.01.2018 kehtestas Tallinna Linnavalitsus korraldusega nr 24-k Estonia pst 6 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.
Seotud õigusakt: Linnavalitsuse korraldus detailplaneeringu kehtestamiseks (10.01.2018/24-k)
28.11.2017 toimus kohtumine Tallinna Linnavolikogu esimehe, abilinnapea ja Haridusameti juhatajaga.
26.09.2017 toimus kohtumine Eesti Arhitektide Liiduga.
30.08.2017 võeti vastu Reaalkooli uue õppehoone rajamist võimaldav detailplaneering.
Seotud õigusakt: Linnavalitsuse korraldus detailplaneeringu vastuvõtmiseks (30.08.2017/1290-k)
2017. aasta kevadel toimusid Tallinna Linnavalitsuses kohtumised ettevõtjatega ja eelläbirääkimised võimalike partnerkoolidega. Uue õppehoone kavandamist arutati ka kooli kogukonnaga.
2016. aasta sügisel toimusid Tallinna Reaalkooli tulevikku käsitlevad arutelud kooli töötajate, Haridusameti ja abilinnapeaga.
2015–2016 töötati välja reaal- ja loodushariduse kompetentsikeskuse kontseptsioon.
21.11.2014 algatati Tallinna Reaalkooli uue õppehoone rajamist võimaldav detailplaneering.
30.08.2010 taasavati renoveeritud Väike Maja.

algklasside õppetöö korralduse ja uue õppehoone kavandamise arutelud

07.06.–29.08.2010 remonditi Väikest Maja. Tööde käigus suurenes remondi maht ning sisuliselt kujunes sellest hoone renoveerimine. Vahetati aknad ja uksed, põrandad, seinapaneelid ja elektrisüsteem, parandati katust, soojustati ülemise korruse laed, ehitati ümber tualetid ja rajati garderoobid. Samuti muudeti siseruumide värvilahendust ja uuendati fassaadi. Tööde kogumaksumuseks kujunes 727 000 krooni (46 464 eurot).
28.05.2010 kuulutasid Tallinna Reaalkooli hoolekogu ja Vilistlaskogu välja annetuskampaania Väikese Maja remondi toetamiseks. Kampaania käigus koguti 300 000 krooni (19 173 eurot).
26.04.2010 toimus lastevanemate erakorraline üldkoosolek. Päevakorras olid Tallinna Reaalkooli 1.–4. klassi õpilaste ümberpaigutamine Liivalaia Gümnaasiumisse ja kooli uue õppehoone rajamisega seonduv. Koosolekul osales 254 lapsevanemat. Ühehäälselt otsustati jätkata algklasside õppetöö korraldamist senises hoones. Algatati toetusallkirjade kogumine Tallinna Reaalkooli uue algklasside maja ja võimla ehitamise toetuseks. Kooli juhtkond otsustas, et tuleb leida võimalused Väikese Maja remondiks.
05.04.2010 teavitas abilinnapea Kaia Jäppinen hoolekogu, et algklasside õpilased alustavad tõenäoliselt 1. septembril õppetööd Liivalaia Gümnaasiumis ning teistsuguse seisukoha korral tuleb pöörduda kooli juhtkonna poole. Detailplaneeringu algatamise kohta täpsem info puudus.
01.04.2010 esitati uuendatud PPP-projekti äriplaan.
23.03.2010 toimus kohtumine abilinnapea Kaia Jäppineniga. Hoolekogu esitas taas oma seisukoha, et pärast detailplaneeringu algatamist tuleb algklasside ümberkolimise otsustamiseks kokku kutsuda lastevanemate üldkoosolek. Arutati detailplaneeringu algatamise edasilükkamisega seonduvat. Linnavalitsus soovis hoolekogult PPP-projekti äriplaani uuesti esitamist.
11.02.–17.03.2010 toimus hoolekogu liikme Alar Eiche kirjavahetus, et selgitada detailplaneeringu algatamise viibimise põhjuseid. 17. märtsil selgus, et detailplaneeringu algatamine oli määramata ajaks edasi lükatud.
22.02.2010 võeti detailplaneeringu algatamine Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari istungi päevakorrast välja.
18.02.2010 detailplaneeringu algatamine on 22. veebruari 2010 Linnavalitsuse istungi päevakava projektis.
28.01.2010 toimus hoolekogu, kooli ja Haridusameti esindajate kohtumine abilinnapea Kaia Jäppineniga. Hoolekogu esitas oma seisukohad (vt 12.01.2010). Kohtumisel selgus, et detailplaneeringu eskiis oli sisuliselt algatamiseks valmis. Kaia Jäppineni suulise kinnituse kohaselt pidi detailplaneeringu algatamine jõudma järgmise Tallinna Linnavolikogu istungi päevakorda.
18.01.2010 saabus koolidesse e-kiri Haridusameti koostatud 12. jaanuari kohtumise „protokolliga“, mille kohaselt oli Tallinna Reaalkool algklasside üleviimise aktsepteerinud. Kool ei olnud protokollile allkirja andnud, kuna selleks puudusid hoolekogu volitused. Hoolekogu otsustas paluda kohtumist abilinnapea Kaia Jäppineniga.
12.01.2010 toimus Reaalkoolis Haridusameti haldusosakonna eestvedamisel kohtumine Tallinna Reaalkooli ja Liivalaia Gümnaasiumi direktorite ning haldusjuhtidega. Kohtumise eesmärk oli selgitada, kuidas oleks võimalik kahe kooli õppetööd ühes hoones korraldada.
Samal päeval toimus hoolekogu koosolek (hoolekogu protokoll nr 5/2010), kus otsustati, et enne detailplaneeringu algatamist ei saa algklasside ümberkolimist otsustada. Detailplaneeringu algatamise hetkeseisu selgitamiseks otsustas hoolekogu pöörduda Linnavalitsuse poole. Pärast detailplaneeringu algatamist pidi kokku kutsutama lastevanemate üldkoosolek.
11.01.2010 toimus Tallinna Haridusametis koosolek, kus osalesid Tallinna Reaalkooli ja Liivalaia Gümnaasiumi juhtkondade ning hoolekogude esindajad. Reaalkooli hoolekogu soovis kinnitust ja tähtaegu ümberkolimise kestuse kohta, kuid sellele küsimusele vastust ei saadud.
7.01.2010 teavitas Tallinna Haridusamet Tallinna Reaalkooli juhtkonda plaanist suunata 1.–4. klassi õpilased alates 1. septembrist 2010 renoveeritavasse Liivalaia Gümnaasiumisse. Juhtkond võttis ettepaneku teadmiseks.

07.01.2010 teavitas Tallinna Haridusamet Tallinna Reaalkooli juhtkonda plaanist suunata 1.–4. klassi õpilased alates 1. septembrist 2010 renoveeritavasse Liivalaia Gümnaasiumisse. Juhtkond võttis ettepaneku teadmiseks.
2009. aasta sügisel toimus kohtumine Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineniga. Olemasolev äriplaan ajakohastati. TRHS tasus teenuse eest 6600 krooni.
2009. aasta kevadel toimusid algatatava detailplaneeringu kooskõlastused eri ametkondade vahel. Selgus, et vaja oli teha arheoloogilised eeluuringud, milleks puudus raha. Abilinnapea Taavi Aasa juhtimisel toimunud nõupidamisel otsustati, et uuringuid rahastavad TRHS 92 500 krooni ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 50 000 krooni ulatuses. Tööd teostas OÜ Agu EMS. Pärast tööde valmimist toetas Tallinna Kesklinna Valitsus TRHS-i sihtotstarbeliselt 30 000 krooniga. Asfaldiparandus läks TRHS-ile maksma 5040 krooni.
2008 korraldas Tallinna linn detailplaneeringu algatamiseks vajaliku riigihanke, mille võitis arhitektuuribüroo Novel. Tellimuse maksumuseks kujunes 450 000 krooni. Valmisid Estonia pst 6 detailplaneeringu põhijoonis ja liiklusskeem, mille kiitis heaks Tallinna Kesklinna Halduskogu.
2007. aasta sügisel tellis TRHS PPP-projekti ettevalmistamiseks põhjaliku äriplaani firmalt Near Shoring maksumusega 65 372 krooni ning arhitekt Liivi Künnapult detailplaneeringu algatamiseks vajalikud muinsuskaitse eritingimused maksumusega 20 000 krooni. Koostöö Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga oli konstruktiivne ning tellitud tööd valmisid.
2007. aasta kevadel valmis arhitektuuribüroos 3+1 uue õppehoone kolme variandiga mahuline eskiisprojekt. Koostöös Tallinna Haridusametiga valiti sobivaimaks lahenduseks makett „Üks maja“. Vastavalt kokkuleppele rahastas tellimust TRHS. Töö maksumus oli 141 600 krooni.
2006 selgus, et hoonestusõiguse seadmise takistuseks oli detailplaneeringu puudumine. Koostöös Tallinna Haridusametiga lepiti kokku ruumiprogramm detailplaneeringu lähteülesannete koostamiseks ning Tallinna linnaga kooskõlastati rahastamise üldised põhimõtted ja edasised tegevused. TRHS-i ülesandeks jäi tellida hoonete paiknemise mahuline eskiis ja muinsuskaitse eritingimused ning korraldada projekteerimine ja ehitus. Tallinna linna ülesandeks jäi detailplaneeringu algatamine ja läbiviimine.
2005 valmistati koostöös Tallinna Linnavalitsuse Säästva Arengu ja Planeerimise Ametiga ette uue õppehoone hoonestusõiguse TRHS-ile seadmiseks vajalikud dokumendid.
2004 arutati kooli 1.–6. klassi järkjärgulist kaotamist. Lastevanemate üldkoosolek otsustas, et säilitada tuleb kooli orgaaniline terviklikkus. Kooliga seotud huvigruppide seisukohalt peeti vajalikuks, et 1.–6. klasside õppehoone asuks kooli ajaloolisele peahoonele võimalikult lähedal. Kool pidas oluliseks säilitada ühtne arvutibaas ja raamatukogu ning poiste tööõpetuse klass ja luua ühine tütarlaste käsitööklass.
2003 lükkus Tallinna Reaalkooli algklasside ja spordihoone ehitamine määramata ajaks edasi. Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts (edaspidi TRHS) pakkus lahenduseks uue õppehoone rajamist avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP-projektina. Otsiti investoreid ning peeti läbirääkimisi Tallinna Linnavalitsuse ja pankadega.
01.09.2000 anti renoveeritud peahoone koolile üle. Ajutiselt, kuni algklasside hoone valmimiseni, paigutati 7.–12. klassile mõeldud hoonesse ka 5.–6. klassid ehk neli klassikomplekti lisaks projektijärgsele 18 klassikomplektile. Värskelt renoveeritud koolihoones alustasid õppetööd 5.–12. klassid.
Tallinna linna toonaste plaanide kohaselt pidi 2003. aastal valmima algklasside ja spordihoone projekt 1999. aastal valminud eskiisprojekti alusel ning 2004. aastal algama algklasside ja spordihoone ehitus.
1999-2000 renoveeriti Tallinna Reaalkooli ajalooline peahoone. Töid teostas Merko Ehitus ning nende maksumus oli ligikaudu 40 miljonit krooni.
Õppetöö toimus remondi ajal järgmiselt: 1.–4. kl algklasside õppehoones, 5.–8. kl õhtune vahetus Gustav Adolfi Gümnaasiumi ruumides ning 9.–12. kl Muusikaakadeemia endistes ruumides Vabaduse pst.
1999 valmis Tallinna Reaalkooli ajaloolise peahoone renoveerimise projekt (Tallinna Restauraator, arhitekt Katrin Etverk). Projekt nägi ette ruumilahenduse kooli 7.–12. klassile ehk 18 klassikomplektile.
Samuti valmis algklasside ja spordihoone eskiisprojekt, mis nägi ette ruumilahenduse 1.–6. klassile ehk 12 klassikomplektile ning täismõõtmetes koolivõimla koos pealtvaatajate tribüüniga. Uude majja olid kavandatud ka käsitöö- ja kodundusklass ning arstikabinet.
1998 otsustas Tallinna linn renoveerida Tallinna Reaalkooli ajaloolise peahoone.
1981 toimus arhitektuurivõistlus koolimaja juurdeehituse ideekavandi saamiseks praeguse spordiplatsi asukohale. Võistlusele esitati 13 tööd. Esikoha pälvis arhitektide Vilen Künnapu ja Ain Padriku projekt „Kivirünta“, teise koha Kullervo Kliimandi töö „Poiss“. Kolmanda preemia said kaks võistlustööd: Kiira Soosaare, Siiri Kasemetsa ja Jüri Karu „Imelik“ ning Marika Lõokese „Koolimaja“.
1970. aastatel otsiti toonase direktori Hain Hiieaasa eestvedamisel võimalusi ajaloolise peahoone renoveerimiseks ja koolile ajakohase võimla ehitamiseks.
1958–1959 valmis algklasside õppehoone, mis ehitati osaliselt ühiskondlikus korras lastevanemate ja õpilaste kaasabil.