Muud projektid

Projekti eesmärgi seadmisel oleme aluseks võtnud Tallinna Reaalkooli arengukavalise eesmärgi – igas kooliastmes nutika õppevara kasutuselevõtuga süsteemselt tegeleda ning arendada õpilaste digipädevust, mitmekesistada ja ajakohastada õppeprotsessi ning erinevate digilahenduste potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. Käesoleva projekti tulemusel mitmekesistame ja ajakohastame Tallinna Reaalkooli algklasside programmeerimisõpet ning loome täiendavad võimalused I ja II kooliastme õpilaste digipädevuse arengu toetamiseks.

Robo Wunderkind komplektidega plaanitakse läbi viia õppetegevusi, mis toetaks algklasside õpilaste programmeerimisoskuse kujunemist ja arengut. Õppetegevusi viiakse eelkõige läbi I kooliastme 1. ja 2. klassi õpilastele. 1. klassi õpilastele võimaldatakse vastavad õppetegevused lõimituna teiste õppeainetega (matemaatika, loodusõpetus, eesti keel ja kunst) ja/või huvitegevuses. 2. klassis kasutatakse komplekte informaatika õppeaines, täiendades vastavat ainekava mooduliga “Visuaalne programmeerimine”. 3. ja 4. klassi õpilastele võimaldatakse vastavad õppetegevused lõimituna teiste õppeainetega ja/või huvitegevuses.

Inseneerialabori sihtgrupiks on Tallinna Reaalkooli ning teiste asjast huvitatud Tallinna koolide õpilased III kooliastmest gümnaasiumini.

Inseneerialabori  üheks väljundiks on täiendada gümnaasiumitaseme programmeerimiskursusel õppevõimalusi ja pakkuda peale arvutiprogrammide loomise ka teisi füüsilisi väljundeid programmeerimisele. Teiseks aitab labor arendada õpilastes tänapäeva tööturul väga olulist meeskonnatöö oskust. Dobotidega saab väga edukalt läbi viia suuremahulisi õppeprojekte, kus kogu rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel, aga igaühel on oma roll ja ülesanne, millega ta panustab eesmärgi täitmisesse. Kolmandaks võimaldavad need seadmed  luua diferentseeritud, erinevatele tasemetele vastavaid ja väljakutseid esitavaid ülesandeid.

Inseneerialabori läbi loome tingimused uudseteks lähenemisteks õppetöö elluviimisel, toetades sealhulgas loovust, ettevõtlikkust, digipädevuste arendamist ning õppija individuaalset (individuaalsed ülesanded) ja sotsiaalset (paaris- ja grupitööd) arengut. Labori tegevused toetavad elukestvat õpet ja tänapäevase õpikäsituse eesmärke: õppijakesksus – õpilased sooritavad praktilised tööd ise; lõiming – avaldub valitud tööde sisus ja koostatud juhendites; probleemilahendamise oskus – tööd on uurimusliku iseloomuga; meeskonnatöö – kogu rühm tegutseb ühise eesmärgi nimel, aga igaühel on oma roll ja ülesanne, millega ta panustab eesmärgi täitmisesse. Kasutatavad õpimudelid ja metoodikad on köitvad, aitavad lõimida teooriat praktikaga, õpetada analüüsioskust ja seadmete kasutamist.

• Labori käivitamisel kasutatakse/katsetatakse seadmeid  ja töötatakse välja ülesandeid ning õppematerjale ka vanemate astmete robootika/programmeerimise huviringide ja gümnaasiumi programmeerimissuuna (11.-12 klass) õpilastele. Kuna seadmetel on väga palju erinevaid funktsioone, annab see võimaluse mugandada loodud ülesanded ka  madalamate kooliastmete ainetundide ja huviringide tarbeks.
• Laboriseadmete abil selgitatakse õpilastele töötlevas tööstuses toimuvaid erinevaid etappe ja gümnasistidel on võimalus läbi viia erinevaid projekte ja teste oma uurimistöö tarbeks.
• Põhikoolis võtame robotkäed kasutusele informaatikatundides laserkujutiste ning pliiatsijoonistuste tegemisel ja  3D printeritena.

Kosmosekoolide võrgustiku koolid korraldavad teaduslende stratosfääri, loovad lendude jälgimise sidevõrgustiku, koguvad lendudest kogemusvaramu ning teevad selle toel edukaid ja sisukaid katseid atmosfääri kõrgetes kihtides.

Projekti käigus korraldatakse stratosfääri heeliumpallide lende ja luuakse nende jälgimise võimekus, koostatakse lendudelt kogutud info põhjal teadmisvaramu, mis aitab edasisi lende järjest edukamalt sooritada, võetakse vastu orbiidile saadetud satelliitidelt laekuvat infot ning analüüsitakse kogutud andmeid õpilaste uurimistööde raames.

Probleem, mida lahendatakse, seisneb loodusteadusliku huvi säilitamises vanemates kooliastmetes. Kui algklassides on lihtne tekitada huvi lihtsa robootika ja loodusõpetuse katsete vastu, siis vanemas eas toetub loodusainete õpetamine järjest enam distsipliinile ning jääb õpilastele rakenduseta ja eluvõõraks.

Vanematel õpilastel on huvi tegeleda projektiga, mis on pikaajaline ja väljaspool kooli silmapaistvalt tulemuslik ja oluline. Sellele on projekt oma sisult ka pühendatud – luua õppetegevuse raames eksperimentide disainimise käigus kontakte teadus- ja ettevõtlusmaailmaga ning teiste koolidega.

Kosmosekoolide võrgustik on haridusmaailma SpaceX. Projekti siht ei ole kõigest heeliumpalle stratosfääri lennutada, nende lendude käigus tehakse ühiselt andmeside, atmosfääri ja kaugseire õpilasteadust. Tegevuste baasiks on järjepidev koolitumine ning koostöö Eesti kosmosevaldkonna parimate teadlastega. Võrgustiku eesmärk on anda koolidele kokkupuude kõrgtehnoloogiliste teadusharudega ning tegutseda rahvusvahelistel võistlustel ja uurimistööde konkurssidel ESA liikmesriigi vääriliselt.

Täpsem info:
https://www.facebook.com/eestikosmosekoolidevorgustik/
https://kosmosekoolid.ee/

Loodusõpetuse praktikumid 6.-7. klassile

• Erineva soolasisaldusega lahuste valmistamine ja soolasisalduse mõju lahuse tihedusele uurimine (link)
  Koostaja: Martin Saar
• Süsihappegaasi uurimine väljahingatavas õhus (link)
  Koostaja: Hendrik Meister
• Mullaorganismide digimikroskoopia (link)
  Koostaja: Veronika Taimla

Bioloogia praktikumid 7.-12. klassile

• Hulkraksed seened ja samblikud (link)
  Koostaja: Mariliis Samberk
• Taimeorganite vaatlus digimikroskoobiga (link)
  Koostaja: Tiina Talvi
• Püsipreparaadi valmistamine ja taimeraku vaatlemine (link)
  Koostaja: Tiina Talvi
• Kuidas muutub rakumembraanide läbitavus soolalahuse toimel? (link)
  Koostaja: Eve Torv
• Kuidas mõjutab temperatuur rakuhingamise intensiivsust pärmseentel? (link)
  Koostaja: Eve Torv
• Kuidas mõjutavad erinevad keskkonnategurid kanada vesikatku (Elodea canadenisi) vm veetaime fotosünteesi intensiivsust? (link)
  Koostaja: Kersti Veskimets
• Kuidas mõjutab lühike füüsiline koormus inimese pulsisagedust ja vererõhku? Kuidas erineb treenitud ja treenimata inimese taastumine peale koormust? Südametsükli iseloomulikud näitajad ja nende muutus lühiajalisel koormusel? (link)
  Koostaja: Kersti Veskimets

Keemia praktikumid 8.-12. klassile

• Neutralisatsioonireaktsiooni uurimine. Neutralisatsioonireaktsiooni käigus toimuvate pH-muutuste uurimine (link)
  Koostaja: Martin Saar
• Tugeva happe ja nõrga happe lahuste omaduste võrdlemine (link)
  Koostaja: Martin Saar
• Keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine (põhikool) (link)
  Koostaja: Martin Saar
• Aine hulga määramine lahuses (link)
  Koostaja: Martin Saar
• Keemilise reaktsiooni soojusefekti uurimine (keskkool) (link)
  Koostaja: Martin Saar
• Tugevate ja nõrkade elektrolüütide lahuste omaduste uurimine (link)
  Koostaja: Martin Saar
• Lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisel (link)
  Koostaja: Martin Saar
• Molekulidevaheliste jõudude tugevuse uurimine aurustumissoojuse võrdlemise teel (link)
  Koostaja: Martin Saar

Füüsika praktikumid 8.-12. klassile

• Läätsede ja kujutiste uurimine. Läätsede optilise tugevuse määramine (link)
  Koostaja: Toomas Reimann
• Hõõrdejõu uurimine. Hõõrdejõu sõltuvus pindade töötlusest, materjalist ja raskusjõust (link)
  Koostaja: Reivo Maasik
• Vooluringi jada- ja rööpühenduse uurimine, voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning takistuse arvutamine (link)
  Koostaja: Reivo Maasik
• Kalorimeetri tundmaõppimine ja materjali erisoojuse määramine (link)
  Koostaja: Reivo Maasik
• Kaldpinnal liikuva vankri koordinaadi, nihke, kiiruse ja kiirenduse graafikute uurimine (link)
  Koostaja: Toomas Reimann
• Vahelduvvool ja selle ülekanne. Tutvumine trafo tööpõhimõttega (link)
  Koostaja: Toomas Reimann
• Isotermilise protsessi uurimine süstla ja rõhuanduri abil (link)
  Koostaja: Reivo Maasik

Projekti toel soovisime anda õpetajatele võimaluse viia läbi ainekavades planeeritud praktilised tööd. Seadmetel läbiviidud praktikumid õpetasid kasutama digitehnoloogiat – probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid, võtteid ning suhtlemist ja koostööoskust erinevates digikeskkondades.

Iga kool sai seadmete baaskomplekti: andmelugerid, termosensorid ja elektroonsed kaalud, jää/vesivannid.
Suurem osa praktilisteks töödeks vajalikke vahendeid liikusid koolide vahel, võimaldades praktikumid läbi viia oma koolis. Ühiskasutus oli ratsionaalseim viis igapäevaselt mitte kasutatavate seadmete ja andurite kasutamiseks.
Keemias, füüsikas oli mõningaid praktilisi töid, mille vahendite transportimine ei olnud võimalik või mõistlik, mistõttu neid töid sooritasid erinevate koolide õpilased Tallinna Kesklinna Põhikoolis sisustatud laboris.

Loodi tingimused uudseteks lähenemisteks õppetöö elluviimisel, toetati sealhulgas loovust, ettevõtlikkust, digipädevuste arendamist (sh andmete analüüs ja esitamine) ning õppija individuaalset (individuaalsed ülesanded) ja sotsiaalset (paaris- ja grupitööd) arengut.
Kahes koolis töötasid projekti perioodil tänu projekti rahastusele laborandid, kes vastutasid seadmete ja töövahendite korrashoiu eest, valmistasid ette laboratoorsed tööd ning korraldasid ühiskasutust.

Projekti raames loodi ka uudset õppevara. Koostati või uuendati läbi viidavate praktiliste uurimuslike tööde juhendid neljas õppeaines, kokku 25 juhendit.

Tänu projekti abil soetatud seadmetele said õpilased ise praktilisi töid läbi teha, see tagab võimaluse nii õppekava üldosas kui ainekavades esitatud õppe-eesmärgid saavutada.

Projekti eelselt oli praktiliste tööde tegemist piiranud väike kasutatava andurite arv, seetõttu pidid õpilased vaatlema passiivselt õpetaja esitatud katset või suurtes gruppides teisi õpilasi tegutsemas. Nüüd oli õpilastel võimalik ise praktilisi töid läbi teha.
Soetatud seadmed ja õppevahendid võimaldasid kvantitatiivset lähenemist, rakendades senisest enam täpisteaduslikke meetodeid. See võimaldas õpilastel analüüsida ja tõlgendada katsest kogutud arvandmeid.
Õpilased said sooritada uurimuslikke töid, mille juhendid on koostatud erinevates variantides, vastavalt õpilase individuaalsele tasemele.
Koolid omandasid kogemuse katsevahendite ühiskasutusest ja metoodika jagamisest.
Antud projekt raames piloteerisime Tallinna Haridusameti ning Tallinna Reaalkooli koostöös kooli uude hoonesse planeeritavat Reaal- ja loodusteaduste kompetentsikeskuse mudelit. Kompetentsikeskuse rajamise eesmärk on koondada ühte kohta keemia, bioloogia, füüsika ja tehnoloogia õpetamiseks vajalikud seadmed, õpetajate kompetents ning LTT õppemetoodika arendustegevus ja teha see kättesaadavaks partnerkoolidele ning huvitegevuse raames ka teistele koolide huvitatud õpilastele.

2019. aastal toimus ajarännak aastasse 1869, mil toimus eestlaste esimene üldlaulupidu.

2020. aastal oli teaduspäeva raames soov reaal- ja loodushariduse kõrval pöörata tähelepanu ka Eesti Vabariigi tekkeloole (sh Asutava Kogul ja selle reformidel, Vabadussõjal, Tartu rahul jne). Valmistasime teaduspäeva ette, kuid see jäi alanud tervisekriisi tõttu ära.

2021. aasta digitaalselt läbi viidud teaduspäeval esines Hannes Vallikivi ettekandega „Kas mineviku varjud on üksnes varjud? Eesti põhiseaduse kujunemine ja areng“. Ettekande käigus selgitati, kuidas 1919. aastal valitud Asutava Kogu ja selle liikmed panustasid Eesti riigi loomisesse ning milline on nende mõju tänasele riigiõigusele. Seadsime sihiks, et ajaloohuvilistele õpilastele ja õpetajatele ning kogukonna liikmetele toimub kahepäevane bussiekskursioon teemal “Vabadussõja lahinguradadel” (sh külastatakse Reaali õppursõdurite lahingupaikasid). Väljasõit toimus sisekoolitusena Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Kesklinna Põhikooli personali liikmetele augustis 2019. Koolitusel osalejad said teada, kus asuvad Vabadussõjas langenud realistide langemispaigad Mõnistes, Oraval, Simunas. Lisaks käidi Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi haual ning Väike-Maarjas Lurichi kuju vaatamas.

Tartu rahu 100. aastapäeva tähistati nii 2. kui ka 3. veebruaril 2020. G5 koolide (Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Prantsuse Lütseumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja 21. Kooli) õpilasomavalitsuse liikmed ja liputoimkonnad osalesid tseremoonial Reaali Poisi ausamba juures 2. veebruaril. Meenutati Tartu rahulepingu tähtsust ja koolipoistest vabatahtlike rolli Eesti Vabadussõjas. Kõneles peaminister Jüri Ratas. Mälestushetkel helistati langenute auks koolikella.

3. veebruaril 2020 tähistasid Tallinna Reaalkooli põhikooli õpilased Tartu rahu 100. aastapäeva kogunemisega kooli aulas, kus peeti kõnesid ja kõneldi Tallinna Reaalkooli rollist Vabadussõjas.

Eesti Vabadussõja lõpu ja Tartu rahu 100. aastapäevale pühendatud sündmuste raames viibis kogu Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiaste 3. veebruaril õppepäeval Tartus. Õpilased käisid Raadi kalmistul Paju lahingus surmavalt haavata saanud Julius Kuperjanovi haual, külastasid Tartu linnamuuseumi ja Jaan Poska gümnaasiumi, kus oli üleval näitus Vabadussõja lõpukuudest ja Tartu rahulepingu sõlmimisest. Kuna enam kui pool Reaalkooli lõpetanutest jätkab õpinguid Tartu Ülikoolis, siis tutvuti ülikooli peahoone, kunstimuuseumi ja toomkirikuga. Pärastlõuna veetis enam kui 300 realisti ülikooli aulas, kus nauditi n-ö Liivimaa kubermangus paikneva partnerkooli, Hugo Treffneri gümnaasiumi sünnipäevaks valminud etendust „Tartu Vaim“ ning kuulati ülikooli õppejõudude ettekandeid. Ajaloodoktor Ago Pajur rääkis Vabadussõjast ning Tartu rahulepingu kujunemisloost. Õiguse ajaloo ja Rooma õiguse dotsent Hesi Siimets-Gross andis ülevaate Eesti asutava kogu tegevusest esimese põhiseaduse väljatöötamisel. Mõlemad ettekanded vaatlesid, kuidas ühelt poolt üksikisikud ning teisalt üks väikerahvas võib mõjutada Euroopa loo kujunemist. Tallinna Reaalkooli IV korrusel oli pühendatud näitus 1920. aastal sõlmitud Tartu rahule.

• Tallinna Reaalkooli ajarännak. Loe siit
  Tallinna Reaalkool, 03.02.2018
• Tallinna Reaalkooli pildigalerii ajarännakust
• Fotod: Reaalkooli õpilased rändasid ajas sada aastat tagasi. Vaata siit.
  – tallinn.postimees.ee 07.02.2018
• FOTOD | Tallinna Reaalkool rändas ajas tagasi: patriootlik tagasihüpe aastasse 1918. Vaata siit.
  – delfi.ee 07.02.2018
• Vikerraadio. Kell 7.35 tulevad külla Reaalkooli õpilased ja ajalooõpetaja Madis Somelar, kellelt saame aimu, mida kujutab endast kolmapäeval paljudes koolides läbi viidav ajarännak Eesti iseseisvuse algusesse. Kuula siit.
  – Vikerhommik 07.02.2018
• 100 aastat Eesti Ajutise Valitsuse esimesest istungist. Loe siit
  – Tallinna Reaalkool, 26.02.2018
• «Radar»: Raivo E. Tamm mängib lapselapselapse palvel Konstantin Pätsi. Loe siit
  – Kanal2, 20.02.2018
• Galerii: Reaalkooli trepil loeti ette iseseisvusmanifest. Vaata siit
  – ev100.postimees.ee 25. veebruar 2018
• FOTOD | Tallinna Reaalkooli ja Vabadussõja võidusamba juuress tähistati 100 aasta möödumist Ajutise Valitsuse esimesest istungist. Vaata siit.
  – delfi.ee 25. veebruar 2018
• Tallinna Reaalkooli sündmus „100 aastat Eesti Ajutise Valitsuse esimesest istungist“, 25.02.18. EV100 toimkonna ametlikud sisepildid. Vaata siit
• Iseseisvusmanifesti lugemine Tallinna Reaalkooli trepil ja rongkäik Vabaduse väljakule 25.02.2018. EV100 toimkonna ametlikud õuepildid. Vaata siit
• Üritusega tähistati 100 aasta möödumist päevast, mil Tallinna Reaalkooli direktori kabinetis pidas oma esimese istungi Eesti esimene Ajutine Valitsus. Vaata siit
  – Pealinn.ee 25. veebruar 2018
• Erelt, P. Kas Eesti Vabariigi sünnipäev on 24. või hoopis 25. veebruar?. Loe siit
  – Eesti Ekspress 14. veebruar 2018
• Aktuaalne Kaamera (klipp on nähtav alates 5. minutist)
  – ERR 25. veebruar 2018
• Ratas: meie elu on sajanditagusest kindlam, kuid isamaa vajab sama palju hoolt. Loe siit
  – Õhtuleht 25. veebruar 2018
• Tartu rahu 100. Loe siit
  – Tallinna Reaalkool, 20.02.2020
• Gümnasistid õppepäeval Tartus. Loe siit.
  – Tallinna Reaalkool, 04.02.2020
• Tallinna Reaalkooli galerii
• FOTOD | Tartu rahu aastapäev: Reaalkooli juures asetati mälestusmärgi juurde pärjad. Galerii 
  – Delfi.ee, 02.02.2020
• Ratas: Tartu rahuleping on Eesti edu ja kindluse pant. Loe siit.
  – ERR, 02.02.2020

Projekti eesmärk on omavahel tõhusat koostööd tegev, teadlikult meeskonnakultuuri kujundav ja oskuslikult muudatusi läbi viiv kooli juhtkond. Juhtkond toetab kogu kooli meeskonna koostööd, ühist õppimist, aitab kaasa ühise õppimise kultuuri saamisele osaks organisatsioonikultuurist ning suurendab kogukondade teadlikkust haridusvaldkonna suundumustest ja valikutest.

Tallinna Reaalkooli jaoks on väga oluline tingimuste loomine kvaliteetseks hariduseks. Meie pikaajaline eesmärk on olla reaal- ja loodushariduse eestvedaja ja arendaja Eestis ning parendada koolis pakutava õppe kvaliteeti. Selle saavutamiseks on vaja ellu viia uuendusi, muuta koolimeeskonna koostöö sujuvaks ning juurutada ühist õppimist, kui osa organisatsioonikultuurist. Pidev areng on kooli jaoks oluline. Eelnevalt välja toodud eesmärkide saavutamiseks peavad juhtkonna liikmed tegema omavahel tõhusat koostööd, kujundama teadlikult meeskonnakultuuri ja oskama koostöös muudatusi juhtida.

Tallinna Reaalkooli projekti “Meeskonnacoaching Tallinna Reaalkooli juhtkonnale”, rahastab SA Innove meetme “Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; taotlusvooru “Koolipõhise koolimeeskonna õpiüritus” raames Euroopa Sotsiaalfond 2784.00 euroga.

Projekti eesmärk on läbi haaratuse koolituse kaasata ja toetada koolimeeskonda olema koostööaldis ning valmis arenema läbi ühise õppimise – nii isikliku arengu tasandil kui ka organisatsioonis toimuvate muudatuste omaks võtmisel. Ühiselt tegutsemine, õppimine ja arenemine on osad Tallinna Reaalkooli organisatsioonikultuurist. Kooli soov on rakendada kaasava hariduse põhimõtteid ja hoida kogukond kursis haridusvaldkonna suundumuste, valikute ja arengutega.

Tallinna Reaalkooli projekti “Tallinna Reaalkooli haaratuse analüüs ja koolitus”, rahastab SA Innove meetme “Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“; „8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“; taotlusvooru “Koolipõhise koolimeeskonna õpiüritus” raames Euroopa Sotsiaalfond 4500 euroga.