Jaagup Kippar pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi

aitäh

Palju-palju õnne! Oleme väga uhked! Tallinna Reaalkooli programmeerimise õpetaja Jaagup Kippar pälvis Eesti Vabariigi Presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi. Jaagup on erakordne kolleeg. Lisaks sisukatele ainetundidele hindame tema panust Reaali Vaimu kujundamisel. Rüperaal, kannel, torupill…

Õpetaja Jaagup meenutab oma aega Tallinna Reaalkoolis järgnevalt.

Tallinna Reaalkooli füüsikatundide praktikale Mart Kuurme juurde tulin IV kursuse tudengina 1997/1998. õppeaastal. Põhiliseks õpetatavaks aineks sai värske 7. klassi loodusõpetus, kuhu loodusteaduse põnevamad osad lastele huvi tekitamiseks kokku paigutatud. Olin Tallinna Pedagoogikaülikoolis teine lend (kokku ligikaudu viiest), keda just selle 7. klassi kursuse õpetamiseks põhjalikult ette valmistati. Jõudsin järeldusele, et on tõesti mitmekülgne ja heade võimalustega kursus, kui suuta klassi vaimu ning õpilaste võimeid ja soovi tabada. Kuna klassi põhiõpetaja läks talve jooksul lapsepuhkusele, siis olin ühe seitsmenda (toona ainukese segaklassi) paralleeli loodusõpetuse õpetajaks kooliaasta lõpuni ning saime teistkümneid katseid läbi proovida, nende põhjalt ideid pakkuda ja tulemusi arutada. Hiljem kirjutasin muljete analüüsi ka Õpetajate Lehe erinumbrisse. Samal kevadel juhendasin Tallinna Reaalkoolis ka programmeerimisringi ning avastasin, et huvilised põhikooliõppurid suudavad ülikoolirahvaga edukalt sammu pidada.

Uuesti ametlikult jõudsin Tallinna Reaalkooli 2006. aastal, taas lapsepuhkusele minejat asendama. Sedakorda programmeerimise olümpiaadiülesannete suunal, mis hoolimata selleks ajaks üheksa-aastasest programmeerimisõpetaja kogemusest märgatavalt higistamist nõudsid. Kohanemiseks anti kaasa täppisteaduste kooli temaatilised materjalid, mis oli põhjust osalt omapäi ja osalt koos õpilastega järjest läbi närida. Omaette elamus veel sealjuures, et rühmas tegutsenud seitseteist poissi kirjutasid kaheteistkümnes eri programmeerimiskeeles. Samuti olid nad ainult viimases hädas valmis tahvli pealt seletusi jälgima ja kuulama – küll aga olid etteantud ülesannete kallal valmis põhjalikult pusima ning lahendusvõimaluste kallal arutama. Ning lahendused edenesid jõudsalt.

Jõudsalt edenemine aitab inimesed värsked hoida. Päris kooli hea omadus, et seal on sõnal „homme“ ka arusaadav tähendus. Täiskasvanute maailmas kipub muidu vahel olema, et „kohe“ tähendab „järgmisel nädalal“ ning „varsti“ ligikaudu kuu aja pärast. Õpilased avastasid 2021. aasta sügisel toimunud ajarännaku ajal arvutiklassi laualt kaheksakümnendate sülearvuti, mida keskkooliajal pruukisin ning mis mullustel abiturientidel silmad särama lõi ning ajarännaku ligi õppeaastapikkuseks kasvatas.

Kuna põhihariduselt olen loodusainete õpetaja, siis panevad loodusteadusarvutused ikka mõtted liikuma, viimati õppekavapäeval arutatud 8. klassi füüsika mehaanikaosa programmeerimisega sidumine suisa näpud sügelema. Kuna enese põhjal kinnitan, et enam-vähem kogu kooliaja matemaatikat ja füüsikat läheb vaja just nimelt simulatsiooniprogrammide kirjutamise juures, siis nende kokkupanek mehaanikaosa õppides toob loodetavalt mõnelegi varem sisse tunde, et õpikuvalemite järgi programme kirjutades hakkab kasutatav mudel elama – olgu katseseadme, tegevussimulaatori või arvutimängu koosseisus.

Foto: Kreete Viira (2022)