Vastuvõtu tingimused 10. klassi 2026/2027 õppeaastaks

Tallinna Reaalkooli vastuvõtu tingimused ja kord
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 25.03.2026 number T-7-1/26/223

4.1. Nelja kooli ühiskatsetel (Lisa 3) sooritatud praktiliste tööde (testide) tulemusi arvestatakse Tallinna Reaalkooli kandideerimisel järgmiselt:

4.1.1. matemaatika – teisendatakse koefitsiendiga 0,4;
4.1.2. füüsika – teisendatakse koefitsiendiga 0,24;
4.1.3. eesti keel – teisendatakse koefitsiendiga 0,16;
4.1.4. inglise keel – teisendatakse koefitsiendiga 0,00.

4.2. Kandidaadid kutsutakse vestlusvooru matemaatika, füüsika ja eesti keele testide teisendatud punktisummade alusel moodustuva paremusjärjestuse põhjal (punkt 4.1).

4.3. Vestlusvoorus arvestatavad kriteeriumid on järgmised:

4.3.1. motiveeritus õppida süvendatult loodus- ja reaalaineid (sh matemaatika ja füüsika testi tulemused, õpi- ja ainevõistluste tulemused reaal- ja loodusainetes, õpilase põhjendused kooli valikul);
4.3.2. õppeaasta jooksev õppeedukus ning põhikooli eesti keele ja matemaatika lõpueksamite tulemused (juhul kui kandidaat ei ole lõpueksameid vestlusvooruks sooritanud või nende tulemused ei ole teada, arvestatakse samaväärselt eesti keele ja matemaatika testide tulemusi);
4.3.3. sotsiaalsed oskused (sh osalemine ühiskondlikes tegevustes, koolisisestes ja -välistes üritustes ja huvialakoolides, eneseväljendus- ja argumenteerimisoskus, õpetajate märkamised);
4.3.4. saavutused õpilasvõistlustel ja -konkursitel (sh spordivõistlused).

4.4. Vestlusvoorus võrdleb vastuvõtukomisjon kandidaate punktis 4.3 nimetatud kriteeriumite osas. Vastuvõtukomisjon võib ühisotsuse alusel anda kandidaadile iga kriteeriumi osas maksimaalselt kümme punkti. Kui epidemioloogiline või muu eriolukord ei võimalda teste läbi viia Lisas 3 kirjeldatud viisil, võib vastuvõtukomisjon suurendada vestlusvoorus antavate punktide mahtu.

4.5. Otsuse Tallinna Reaalkooli õpilaskandidaadiks vastuvõtmise kohta teeb kooli direktor vastuvõtukomisjoni ettepanekul testide ja vestluse tulemuste paremusjärjestuse alusel. Paremusjärjestus moodustub järgnevatel alustel:

4.5.1. testide tulemused: maksimaalselt 80 punkti, vastavalt vastuvõtukorra punkt 4.1. teisendustele;
4.5.2. vestlusvooru tulemused: maksimaalselt 40 punkti, vastavalt vastuvõtukorra punktidele 4.3. ja 4.4.
4.5.3. Vastuvõtutingimuste punkt 4.5.1. ja 4.5.2. alusel antud punktid summeeritakse, maksimaalne punktisumma on selliselt 120 punkti.
4.5.4. Võrdsete tulemuste korral eelistatakse õpilaskandidaate järgmiste järjestikuste kriteeriumite alusel: (i) kõrgem vestlusvooru tulemus, (ii) kõrgem põhikooli matemaatika lõpueksami tulemus, (iii) loos.

4.6. Tallinna Reaalkoolis on neli õppesuunda: reaal-loodus-programmeerimine, reaal-loodus-majandus, reaal-loodus-inseneeria ja reaal-loodus-meditsiin. Õppesuunad komplekteeritakse vastavalt kandidaatide eelistustele ning kooli võimalustele. Kandideerija teavitab kooli sisseastumise infosüsteemis enda poolt eelistatud õppesuunast, tehes vastava valiku. Kui kandideerija soovib kandideerida ka teistele õppesuundadele, saadab ta koolile infosüsteemis vastava sõnumi.

4.7. Vastuvõtukorra punktides 4.2. ja 4.5. kirjeldatud paremusjärjestused ei sõltu kandidaadi õppesuuna eelistusest. Õppesuundade õppekohtade pakkumisel lähtutakse vastuvõtukorra punkti 4.5. alusel moodustuvast paremusjärjestusest. Kui kandidaadile ei ole vastavalt vastuvõtukorra punktile 4.5. moodustuva paremusjärjestuse alusel võimalik pakkuda tema poolt eelistatud õppesuunda, siis teavitatakse kandidaati sellest sisseastumise infosüsteemi kaudu ning pakutakse kohta alternatiivsel õppesuunal.

4.8. Otsus õpilaskandidaadiks vastuvõtmise kohta tehakse teatavaks alates 9. juunist ning hiljemalt 30. juunil. Otsus tehakse teatavaks ühiskatsete (Lisa 3) infosüsteemi kaudu. Otsuse avalikustamine ning kohapakkumiste kinnitamine toimub vastavalt Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määrusele nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“.

4.9. Õpilaskandidaat esitab hiljemalt 30. juunil vähemalt ühe vanema või seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatuna avalduse (Lisa 6) aadressil .

4.10. Koolil on õigus mitte arvata õpilasnimekirja kandidaate, kes on nelja kooli ühiskatsete testide järel käitunud vääritult.

5. Juhul kui 1. juuli seisuga on 10. klassides täitmata õppekohti, avatakse jätkuvastuvõtt. Jätkuvastuvõtu korraldus avalikustatakse hiljemalt 15. juulil kooli veebileheküljel.

6. Vastavalt Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ § 7⁵ lõikele 12 teavitab kool käesolevaga sama määruse § 7⁵ lõikele 11 vastavast andmepäringust: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 27 lõikes 3 ning kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud gümnaasiumi vastuvõtmise eelduste kontrollimiseks on koolil õigus saada EHIS-st järgmisi õpilaskandidaadi andmeid:

1) andmed põhikooli lõpetamise kohta;
2) Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” § 11 lõikes 4 sätestatud põhikooli lõputunnistusele lisatava hinnetelehe andmed.

Lisa 3 Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Reaalkooli ja Tallinna 21. Kooli ühiskatsete korraldamise kord

1. Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Reaalkooli ja Tallinna 21. Kooli (edaspidi ühiskatsed) ühiskatsete korraldamise kord sätestab nelja kooli ühiskatsete eesmärgi, toimumise aja ning reguleerib ühiskatsetele registreerimise, praktiliste tööde (testide), hindamise ja vestluste korraldamise ja tulemuste avalikustamise.

2. Ühiskatsete eesmärk on võimaldada üheksanda klassi õpilasel kandideerida ühiskatsete tulemustega Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Reaalkooli ja Tallinna 21. kooli kümnendasse klassi.

3. Ühiskatsete testid viiakse läbi laupäeval, 16. mail 2026 kell 10.00. Testide läbiviimise kuupäev avalikustatakse koolide kodulehekülgedel hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembril. Vestlusvoorud viiakse läbi maikuu viimasel nädalal ja juunikuu esimese ja teise nädala jooksul.

4. Kui epidemioloogiline olukord või muu eriolukord ei võimalda teste läbi viia punktis 3 kirjeldatud viisil, siis teavitatakse õpilasi vastuvõtu protsessi korraldusest koolide kodulehekülgede vahendusel vähemalt üks nädal enne testide toimumist.

5. Registreerimine

5.1. Registreerimine ühiskatsetele toimub Ühiskatsete Infosüsteemi kaudu ja registreerinud õpilane saab sellekohase kinnituse.

5.2. Infosüsteem on avatud registreerimiseks alates 30. märtsist kuni 15. maini 2026.

5.3. Registreerimine ühiskatsetele eeldab, et katsetele kandideerija aktsepteerib Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Reaalkooli ja Tallinna 21. Kooli vastuvõtukorda. Loetletud dokumendid on avalikustatud koolide kodulehekülgedel ning Ühiskatsete Infosüsteemis alates 30. märtsist 2026.

5.4. Registreerimisel sisestab ühiskatsetele kandideerija infosüsteemi järgmised andmed (või teeb järgmiste andmete vahel valiku):

5.4.1. Ees- ja perekonnanimi;
5.4.2. Isikukood;
5.4.3. A-võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel);
5.4.4. B-võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse, vene, rootsi keel, muu);
5.4.5. C-võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse, vene, rootsi keel, muu);
5.4.6. Kooli nimi, milles kandideerija hetkel õpib;
5.4.7. Vestluste ajaperioodid (rakenduvad vestlusele kutsumisel);
5.4.8. Kontakttelefoni number;
5.4.9. Meiliaadress;
5.4.10. Kandideerija vanema nimi, kontakttelefoni number, meiliaadress;
5.4.11. Aktsepteerib märkega linnuke punktis 5.3. loetletud dokumentidega kehtestatud tingimused.

5.5. Kui kandideerija on 8. või 9. klassis osalenud siinnimetatud üleriigilise individuaalse aineolümpiaadi lõppvoorus (bioloogia, emakeel, füüsika, geograafia, keemia, loodusteadused, matemaatika, lingvistika, ühiskonnaõpetus, ajalugu, informaatika, eesti kirjandus, muusika) või olnud lõppvooru kutsutud, võib kandideerija taotleda vabastust ühiskatsetest ning kandideerida koolidesse vestluse ja hinnetelehe alusel. Selleks teeb kandideerija vastava märke infosüsteemis ühiskatsetele registreerimisel. Testidest vabastamise või mittevabastamise otsusest teavitatakse õpilast hiljemalt üks nädal enne testide toimumist.

5.6. Kandideerija laadib käesoleva õppeaasta 9. klassi hinnetelehe infosüsteemi.

5.6.1 Kandideerija, kes taotleb vabastust testide tegemisest punkt 5.5. alusel, laadib hinnetelehe infosüsteemi hiljemalt 30. aprillil 2026.
5.6.2 Teised kandideerijad laadivad hinnetelehe infosüsteemi hiljemalt testide toimumise päeval. Hinnetelehel peavad kajastuma eesti keele ja matemaatika põhikooli lõpueksamite tulemused.

5.7 Ühiskatsetele registreerimisega annab kandideerija ja tema seaduslik esindaja koolidele õiguse teha riigi infosüsteemidesse päringuid kandidaadi järgmiste andmete kohta: lõpueksami hinded, põhikooli lõputunnistuse hinded, õppenõukogu otsus kooli lõpetamise kohta.

6. Testid

6.1. Praktilise tööna viiakse läbi kirjalikud pabertestid:

6.1.1. eesti keeles,
6.1.2. füüsikas,
6.1.3. inglise keeles,
6.1.4. matemaatikas.

6.2. Testide koostamiseks ja hindamiseks moodustatakse aineõpetajatest valdkondade kaupa ühiskatsete komisjonid. Komisjonide esimeesteks on vastavalt ühiskokkuleppele järgmiste koolide esindajad:

6.2.1. Eesti keel – Tallinna 21. Kool;
6.2.2. Füüsika – Tallinna Reaalkool;
6.2.3. Inglise keel – Tallinna Inglise Kolledž;
6.2.4. Matemaatika – Gustav Adolfi Gümnaasium.

6.3. Testide sooritamiseks jaotatakse õpilased nelja kooli ruumidesse ja neile genereeritakse Ühiskatsete Infosüsteemi poolt unikaalne kandideerija kood. Kandideerijat teavitatakse testide sooritamise kohast Infosüsteemi vahendusel. Teste sooritama lubatakse kandideerija isikut tõendava dokumendi (ID-kaart või pass) alusel.

6.4. Kandideerijale antakse kätte kõik testid korraga. Kandideerija kirjutab igale testile unikaalse kandideerija koodi. Testide teostamiseks on aega 210 minutit.

7. Testide hindamise korraldamine, tulemuste avalikustamine, hinnatud töödega tutvumine ja tööde säilitamine

7.1. Teste hindavad ühiskatsete komisjonid.

7.2. Hindamise korraldamise, tulemuste õigsuse ja sisestamise eest Ühiskatsete Infosüsteemi vastutab ühiskatsete vastava valdkonna komisjoni esimees.

7.3. Testide tulemused avalikustatakse Ühiskatsete Infosüsteemis 22. mail 2026.

7.4. Kandideerijale avalikustatakse testide kaupa kogutud punktid ning koefitsiendid, mille alusel koolid testidest saadud punktide arvu ümber arvutavad, arvestades kooli õppesuundi.

7.5. Kandideerijal ja/või tema vanemal on õigus tutvuda hinnatud pabertestidega, leppides eelnevalt kohtumise kokku kooli (kool, kus sooritati testid) kontaktisikuga kahe nädala jooksul pärast praktiliste tööde tulemuste avalikustamist. Vastav avaldus esitada elektrooniliselt kontaktisikutele, kelle andmed on avalikustatud koolide kodulehekülgedel alates 30. märtsist 2026.

7.6. Pabertestid säilitatakse koolis, kus töö teostati, kuni 1. septembrini.

8. Vestlused

8.1. Iga kool kutsub vestlusele kandideerijad vastavalt oma kooli pingereale ning kandideerija poolt registreerimisel märgitud vestluste perioodile.

8.2. Vestluste ajad avalikustatakse Ühiskatsete Infosüsteemis koos testide tulemustega.
Kui kandideerija ei ilmu vastava kooli vestlusele või ei teavita kirjalikult mitteilmumise põhjust hiljemalt vestluse toimumise ajaks, siis loetakse seda kandideerimisest loobumiseks.

8.3. Vestluse tulemus avalikustatakse Ühiskatsete Infosüsteemis.

9. Erandjuhtude lahendamine

9.1. Erandjuhud lahendatakse korralduskomisjoni poolt lapsevanema avalduse alusel. Avaldus tuleb esitada korralduskomisjonile hiljemalt testide toimumise päeva õhtuks kell 18.00 testide sooritamiseks määratud kooli aadressile:

9.1.1. Gustav Adolfi Gümnaasium e-post: ,
9.1.2. Tallinna Inglise Kolledž e-post: ,
9.1.3. Tallinna Reaalkool e-post: ,
9.1.4. Tallinna 21. Kool e-post: .

9.2. Korralduskomisjoni otsusega viiakse erandkorras läbi paberkandjal järeltestid õpilastele, kes väga mõjuvatel põhjustel ei saanud sooritada teste.

9.3. Järeltestide sooritamine toimub hiljemalt nädala jooksul pärast testide toimumist.

9.4. Järeltestide sooritamise aeg ja koht avalikustatakse hiljemalt testide toimumisele järgneval tööpäeval.

Lisa 4 Praktiliste tööde sisu kümnendasse klassi kandideerijatele

Eesti keele test

Eesti keele testi hinnatakse maksimaalselt 100 punktiga.

Eesti keele test koosneb kahest osast:
I osa kontrollib eesti keele ja kirjanduse õpitulemuste saavutamist (70 punkti) ning II osa üldist funktsionaalset lugemisoskust ja sõnavara (30 punkti).

Test koostatakse lähtuvalt eesti keele ja kirjanduse põhikooli ainekavast.

Õpilane

oskab rakendada häälikuõigekirja reegleid, õigesti kasutada suurt ja väikest algustähte, sõnu kokku ja lahku kirjutada;
oskab õigesti kasutada käändeid ning pöördsõna käändelisi ja pöördelisi vorme;
oskab määrata sõnaliike;
oskab kirjavahemärgistada ja määrata koond-, rind- ning põimlauset, lauselühendit ja otse- ning kaudkõnet;
tunneb võõrsõnu ja oskab määrata nende tunnuseid;
tunneb fraseoloogiliste väljendite ja kõnekäändude tähendusi;
oskab funktsionaalselt lugeda, leida tekstist vajalikku infot;
• oskab kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele.

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: eesti keel (PDF)

Füüsika test

Füüsika testi hinnatakse maksimaalselt 100 punktiga.

Test koostatakse lähtuvalt füüsika riiklikust ainekavast põhikoolile. Testiga kontrollitakse järgmiste teemade õppesisu omandamist ja õpitulemuste saavutamist:

valgusõpetus (valgus ja valguse sirgjooneline levimine, valguse peegeldumine, valguse murdumine);
mehaanika (liikumine ja jõud, kehade vastastikmõju, rõhumisjõud looduses ja tehnikas, mehaaniline töö ja energia, võnkumine ja laine);
soojusõpetus (aine ehituse mudel, soojusliikumine, soojusülekanne, aine olekute muutused, soojustehnilised rakendused);
elektriõpetus (elektriline vastastikmõju, elektrivool ja vooluring, voolu töö ja võimsus).

Õpilasel on võimalus kasutada testi ülesannete ja probleemide lahendamiseks vajalikke seoseid (valemeid). Pabertestis esitatakse need valemid töö päises.

Töö mahust mitte üle 1/3 moodustavad faktiteadmisi (seaduste sõnastused, suuruste definitsioonid, mõõtühikud jms) kontrollivad küsimused.

Ligikaudu 1/3 töö mahust võtavad enda alla arvutusülesanded, mille lahendamine nõuab eelkõige seoste (valemite) kasutamise oskust ning oskust mõõtühikuid teisendada.

Ligikaudu 1/3 töö mahust võtavad enda alla probleemülesanded (seoste loomine ja leidmine, järelduste tegemine jms), mille õige lahendamine nõuab sisulist arusaamist füüsikast.

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika (PDF)

Inglise keele test

Inglise keele testi hinnatakse maksimaalselt 100 punktiga. Inglise keele testi koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas esitatud III kooliastme nõudeid:

nimisõna
artikkel
omadussõna
arvsõna
asesõna
tegusõnade vormid
ajavormid (in the Active and the Passive Voice)
modaalverbid
määrsõnad
eessõnad
enamkasutatavad eessõnalised väljendid
lauseehitus
sõnatuletus: ees- ja järelliited

Testi ülesanded kontrollivad keelekasutust (use of English) valikvastustega B1 – B2 tasemel:
funktsionaalne lugemine (reading comprehension), lünkade täitmine (gap filling), vigade leidmine lausetest (error correction), korrektse grammatilise konstruktsiooni äratundmine (grammatical correction).

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: inglise keel (PDF)

Matemaatika test

Matemaatika testi hinnatakse maksimaalselt 100 punktiga.

Matemaatika ülesannete koostamisel on lähtutud riiklikust õppekavast. Põhikooli teemadest jäävad välja stereomeetria, tõenäosusteooria ja statistika.
Testiga kontrollitakse järgmiste teemade õppesisu omandamist ja õpitulemuste saavutamist:

arvutamine kirjalikult ja taskuarvutiga,
- tehete järjekorra rakendamine;
- ratsionaalarvude liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine;
- arvu ruutjuur;
- astendamine naturaalarvulise astendajaga; tehted astmetega;
- ümardamine;
protsent;
- osa ja terviku leidmine protsendimäära järgi;
- jagatise väljendamine protsentides;
- muutuse väljendamine protsentides;
algebra;
- hulkliikmete tegurdamine (ühise teguri sulgude ette toomine, abivalemite kasutamine, ruutkolmliikme tegurdamine);
- algebraliste murdude liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine;
- kahetehteliste ratsionaalavaldiste lihtsustamine;
- võrrandid (lineaar- ja võrdekujuline võrrand, täielik ja mittetäielik ruutvõrrand, lineaarvõrrandisüsteem, tekstülesannete lahendamine võrrandite ja võrrandisüsteemide abil);
funktsioonid;
- valemi järgi funktsiooni graafiku joonestamine (sirge, parabool, hüperbool);
- graafikult funktsiooni ja argumendi väärtuste lugemine;
- nullkohtade leidmine graafiku ja/või valemi abil;
- parabooli haripunkti koordinaatide arvutamine või määramine joonise abil;
planimeetria;
- ruudu, ristküliku, kolmnurga, trapetsi, rombi, rööpküliku, korrapärase hulknurga, ringi ümbermõõdu ja pindala arvutamine ning vajalike jooniste tegemine;
- kõikide eelnevalt mainitud kujundite ja nendega seotud elementide omaduste teadmine ning rakendamine;
- Pythagorase teoreem (teoreemi teadmine ja rakendamine);
- täisnurkse kolmnurga trigonomeetria;
- kolmnurkade ja hulknurkade sarnasuse tunnuste rakendamine;
- vastava sisuga probleemülesannete lahendamine.

Hindamisel arvestatakse õige lahendusidee leidmist, lahenduskäiku ja vastuse vormistamist ja sisulise kontrolli tegemise oskust.

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: matemaatika (PDF)

Viimati uuendatud: 23. märts 2026