Võrrandid ja võrrandisüsteemid

Kursuse kood		MAT2 (riiklik ja kooli kohustuslik õppekava kursus)
Valdkond		matemaatika
Kursuse nimetus		Võrrandid ja võrrandisüsteemid
Eelduskursused		MAT1
Lõimumine		Füüsika: tekstülesanded füüsikast ja loodusteadustest. IKT: 1) võrrandisüsteemi lahendi geomeetriline interpretatsioon nt programmiga Geogebra (nt mida tähendab, et võrrandisüsteemil on lõpmata palju lahendeid või lahend puudub); 2) determinantide arvutamine mõne arvutialgebra programmi (nt Wiris) abil; 3) tekstülesannete lahendamisel võrrandi (süsteemi) lahendamisel võib kasutada arvutiprogrammi; 4) võrrandite ja võrrandisüsteemide lahendite kontrollimine.
Õppetöö korraldus (eeldus 35 tundi)		kontakttunnid, praktilised tööd, iseseisvad tööd (e-õppe keskkonnas jne), õppekäik
Õpetamise aeg		10. klass
Kursuse eesmärgid		Õpilane oskab lahendada võrrandeid ja võrrandite süsteeme ning nende abil ka tekstülesandeid. Õpilasele on tutvustatud mitmeid võrrandite ja võrrandite süsteemide lahendamise erivõtteid.
Kursuse lühikirjeldus		Võrdus, võrrand, samasus. Võrrandite samaväärsus, samaväärsusteisendused. Lineaar-, ruut-, murd- ja juurvõrrandid (kuni kaks juurt) ning nendeks taanduvad võrrandid. Võrrandite lahendamise erivõtteid (õpetaja valikul: ruutvõrrandiks teisendamine, asendusvõte, pöörvõrrandi lahendamine, Horneri skeemi kasutamine jne). Üht absoluutväärtust sisaldav lineaarvõrrand. Võrrandisüsteemid. Kahe- ja kolmerealine determinant. Võrrandisüsteemide lahendamise erivõtteid (õpetaja valikul: homogeenseid võrrandeid sisaldavad süsteemid, sümmeetrilisi võrrandeid sisaldavad süsteemid, jne). Tekstülesanded.
Kursuse õpitulemused		Õpilane: selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, võrrandi lahendi, võrrandi- ja võrratusesüsteemi lahendi ning lahendihulga mõistet; selgitab võrrandite ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi; lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-, murd- ja lihtsamaid juurvõrrandeid ning nendeks taanduvaid võrrandeid; lahendab lihtsamaid üht absoluutväärtust sisaldavaid võrrandeid; lahendab võrrandisüsteeme; lahendab tekstülesandeid võrrandite (võrrandisüsteemide) abil.
Hindamisviis		Kursuse koondhinde moodustavad kontrolltööd või ka kursust kokkuvõttev arvestustöö. Kooliastme hinne kujuneb kõikide kursuste hinnetest, milles suuremat kaalu omavad 12. klassi kursusehinded ja kooli proovieksam.
Õppematerjalid Kirjandus (soovituslik kirjandus)		T. Tõnso, A. Veelmaa “Matemaatika X klassile” K. Kallaste “Matemaatika valikülesannete kogu gümnaasiumile” L. Brusnevskaja, V. Gudinova, V. Krištal, S. Ševtšenko “Matemaatika ülesannete kogu gümnaasiumile” E. Abel, E. Jõgi, E. Mitt „Matemaatika ülesannete kogu keskkoolile” A. Lind „Teel teadmisteni” J. Reimand, K. Velsker „Valemeid matemaatikast” V. Luigelaht, E. Reiman „Koolimatemaatika põhikursus I ja II” K. Velsker, E. Jürimäe „Koolimatemaatika käsiraamat” L. Lepmann, T. Lepmann, K. Velsker „Matemaatika X klassile” K. Velsker, E. Jürimäe „Koolimatemaatika käsiraamat” Tartu Ülikooli Teaduskooli materjalid aineõpetaja materjalid
Vastutav õppetool		reaalainete õppetool
Kursuse väljund		riigieksam