Kursuse kood |
|
K1 (riikliku õppekava ja kooli valitud kohustuslik kursus) |
Valdkond |
|
loodusained |
Kursuse nimetus |
|
Üldine ja anorgaaniline keemia I |
Eelduskursused |
|
põhikooli materjal |
Lõimumine |
|
ajalugu: teaduse ja tehnoloogia areng uusajal; füüsika: aatomi ehitus, termodünaamika; matemaatika: geomeetria, aritmeetilised põhitehted, võrde põhiomadus, massi- ja mahuprotsent, kontsentratsioon, saagis, jooniste ja diagrammide analüüs |
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi) |
|
kontakttunnid, 2 praktilist tööd |
Õpetamise aeg |
|
10. klass 1. kursus |
Kursuse eesmärgid |
|
Õpilane:
- tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
- arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme teadusmeetodil, rakendades süsteemset loogilist mõtlemist, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
- kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
- kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
- rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
- langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
- suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
- on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
|
Kursuse lühikirjeldus |
|
Aine ehitus: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.–4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades); keemiliste elementide tüüpiliste o-a seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus, ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side, iooniline side, vesinikside, metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus.
Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal: keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid; mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon; keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelier’ printsiip).
Lahused: lahustumisprotsess; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; lahuse happelisuse (aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt);
keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs.
Arvutusülesanded: arvutused reaktsioonivõrrandite järgi
lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral).
Lahuse molaarne kontsentratsioon. |
Kursuse õpitulemused |
|
Kursuse läbinud õpilane
- selgitab elektronvalemite põhjal elementide aatomiehitust (esimese nelja perioodi piires) ja teeb nende põhjal järeldusi;
- seostab A-rühmade elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (EN) muutumist perioodilisustabelis aatomiehituse muutumisega;
- määrab A-rühmade keemiliste elementide põhilisi oksüdatsiooniastmeid elemendi asukoha järgi perioodilisustabelis ning koostab elementide tüüpühendite (oksiidide, vesinikuühendite, hapnikhapete, hüdroksiidide) valemeid;
- hindab kovalentse sideme polaarsust, lähtudes sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuste erinevusest; eristab polaarseid ja mittepolaarseid aineid;
- analüüsib osakestevahelise sideme tüübi ja molekulidevaheliste (füüsikaliste) jõudude mõju ainete omadustele ja kasutamise võimalustele praktikas ning esitab sellekohaseid näiteid;
- selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte, lähtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest;
- analüüsib keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias, looduses ja igapäevaelus;
- selgitab välistegurite mõju keemilisele tasakaalule (Le Chatelier’ printsiibi alusel) ning rakendab neid põhimõtteid tasakaalureaktsioone analüüsides;
- eristab elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, tugevaid ja nõrku elektrolüüte ning koostab hapete, hüdroksiidide ja soolade dissotsiatsioonivõrrandeid;
- analüüsib ioonidevaheliste reaktsioonide kulgemise tingimusi vesilahustes ning koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul);
- hindab ja põhjendab lahuses tekkivat keskkonda erinevat tüüpi ainete (sh soolade) lahustumisel vees;
- selgitab happelisust/aluselisust tänapäevase käsitluse järgi ning hindab lahuste pH väärtusi lahustunud ainete omaduste (pK) põhjal;
- selgitab puhverlahuste põhimõtet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja eluslooduses;
- teeb teemaga seotud arvutusi reaktsioonivõrrandite põhjal, arvestades ainete lahuste koostist, reaktsiooni saagist jne.
|
Hindamisviis |
|
Kursusehinde moodustavad: kontrolltööd ja praktilised tööd
Kooliastmehinne moodustub viie kursusehinde alusel. |
Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus) |
|
Lembi Tamm „Keemia alused. Õpik gümnaasiumile” I osa, Maurus, 2014
Martin Saar „Keemia alused. Töövihik gümnaasiumile” I osa, Maurus, 2014 |
Vastutav õppetool |
|
loodusained |
Kursuse väljund |
|
ettevalmistus suunaeksamiks, uurimistööks, osalemine olümpiaadidel ja ainevõistlustel |