Menüü
Kiirviited
Keelevalik

Tõenäosus ja statistika

Kursuse kood MAT7 (riiklik ja kooli kohustuslik kursus)
Valdkond matemaatika
Kursuse nimetus Tõenäosus ja statistika
Eelduskursused MAT1 – MAT6
Lõimumine IKT: demonstreerimisel ning uurimisülesannete lahendamisel sobivad programmid on Wiris, või Geogebra vms.
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi)		 Kontakttunnid, praktilised tööd, iseseisvad tööd (e-õppe keskkonnas jne), õppekäik
Õpetamise aeg 11. klass
Kursuse eesmärgid Tõenäosuse mõiste põhjalikum käsitlus. Õpilane oskab tõenäosust arvutada kahe meetodi (ühendid ja korrutamisteoreemid) abil. Statistika toestab uurimistöö tegemist ning arvuti kasutamist õppetöös.
Kursuse lühikirjeldus Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid.
Sündmus.
Sündmuste liigid.
Klassikaline tõenäosus.
Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus.
Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad.
Tõenäosuste liitmine ja korrutamine.
Bernoulli valem.
Bayes’i valem.
Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve).
Rakendusülesanded.
Üldkogum ja valim.
Andmete kogumine ja süstematiseerimine.
Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Korrelatsiooniväli.
Lineaarne korrelatsioonikordaja.
Normaaljaotus (näidete varal).
Kahe tunnuse analüüs
Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel.
Andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse arvutiga (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).
Kursuse õpitulemused Õpilane:

  • eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;
  • selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tahendust ning leiab nende arvu;
  • selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tahendust;
  • arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;
  • selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tahendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades;
  • selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstemati-seerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tahendust;
  • arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;
  • leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;
  • kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega.
Hindamisviis Kursuse koondhinde moodustavad kontrolltööd või ka kursust kokkuvõttev arvestustöö. Statistika puhul võib arvestustöö asendada andmetöötlusprojektiga (vms).
Kooliastme hinne kujuneb kõikide kursuste hinnetest, milles suuremat kaalu omavad 12. klassi kursusehinded ja kooli proovieksam.
Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus)		 T. Tõnso, A. Veelmaa “Matemaatika XI klassile”
K. Kallaste “Matemaatika valikülesannete kogu gümnaasiumile”
L. Brusnevskaja, V. Gudinova, V. Krištal, S. Ševtšenko “Matemaatika ülesannete kogu gümnaasiumile”
E. Abel, E. Jõgi, E. Mitt „Matemaatika ülesannete kogu keskkoolile”
A. Lind „Teel teadmisteni”
J. Reimand, K. Velsker „Valemeid matemaatikast”
V. Luigelaht, E. Reiman „Koolimatemaatika põhikursus I ja II”
K. Velsker, E. Jürimäe „Koolimatemaatika käsiraamat”
L. Lepmann, T. Lepmann, K. Velsker „Matemaatika XI klassile”
K. Velsker, E. Jürimäe „Koolimatemaatika käsiraamat”
K. Kruse, O. Karu „Matemaatika klassiväliseks tööks”
Tartu Ülikooli Teaduskooli materjalid
aineõpetaja materjalid
Vastutav õppetool reaalainete õppetool
Kursuse väljund riigieksam

Viimati uuendatud: 26.02.2018