Teksti keel ja stiil
Kursuse kood | EK5 (riikliku õppekava kursus) |
Valdkond | humanitaarained |
Kursuse nimetus | Eesti keele V kursus „Teksti keel ja stiil“ |
Eelduskursused | puuduvad |
Lõimumine | Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Samas arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutusoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusel.
Vastavalt Tallinna Reaalkooli uurimistööde ajagraafikule kaasatakse uurimistööks vajalikke teemasid teistesse eesti keele kursustesse (nt resümee, retsensioon, teaduslik stiil jmt). |
Õppetöö korraldus (eeldus 35 tundi) |
Kontakttunnid, iseseisvad tööd, õppekäigud (muuseum, teater vmt) |
Õpetamise aeg | Kord kolme aasta jooksul (aineõpetajal on vajadusel võimalus kursuste järjekorda muuta) |
Kursuse eesmärgid | Kursuse lõpetaja
|
Kursuse lühikirjeldus | Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused. Stiil ja stilistika. Keele kasutusvaldkonnad ja stiil.
Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Stiilivärving, stiiliviga; keele kasutusvaldkondade tüüpilised stiilivead. Ilukirjandusstiil ja poeetika. Eesti sõnavara; tähendus ja stiilijooned. Oma sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Võrgusuhtluse keelevalikud. Teadlik kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teema, selle varasemad käsitlused ja tahud. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Arutlev kirjutamine. Oma teksti toimetamine. Teadustekst. Uurimiseesmärgi ja hüpoteesi sõnastamine. Materjali kirjeldamine ja usaldusväärsus. Uurimusliku artikli struktuur. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause- ja lõiguviited; viitekirje. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Vormistamine. Arvustamine. Loomevargus ehk plagiaat. |
Kursuse õpitulemused | Kursuse lõpetamisel õpilane:
|
Hindamisviis | Koondhinde moodustavad: kontrolltööd, suulised diskussioonid/ ettekanded, kirjandid/artiklid ning protsessi hindavad tööd. Aineõpetaja määrab oma ainekaardis kindlaks vastavate tööde arvu ning hinde kujunemise viisi.
Kooliastmehinne kujuneb kuue kohustusliku kursuse põhjal. |
Õppematerjalid Kirjandus (soovituslik kirjandus) |
Uuele õppekavale vastavad õpikud ning töövihikud. Seni: Lunter, A. „Gümnaasiumi eesti õigekeele töövihik” Lisaks: |
Vastutav õppetool | humanitaarõppetool |
Kursuse väljund | Peamise väljundina loob eesti keele korrektne valdamine eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks: sõnavara mõistmine ja kasutamise oskus, teksti mõistmine ja tekstiloome ning pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda.
Lisaväljundid: emakeeleolümpiaadid, esseekonkursid, lingvistikaolümpiaadid, keeleprojektid. |
Viimati uuendatud: 20.01.2018