Tehnoloogiaõpetus 9. klass

Õpetuse sisu koosneb neljast osaoskusest:

tehnoloogia igapäevaelus,
disain ja joonestamine,
materjalide töötlemine,
projektitöö.

Kolm esimest osaoskust on tihedalt omavahel lõimitud projektitöö kaudu, kus juba eelnevates klassides omandatud õppesisu rakendatakse praktilise tegevuse – projektitöö kaudu.

• Tehnoloogia igapäevaelus
  • Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid. Eetilised tõekspidamised tehnoloogiliste võimaluste rakendamisel. Ressursside säästlik tarbimine. Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
• Õpitulemused:
  • oskab oma tegevust planeerida, orienteerub töömaailmas ja teab oma eelistusi eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti valikul;
  • iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi, kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust;
  • teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;
  • kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist tööpõhimõtet ning ohutut käsitsemist;
  • teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju ning analüüsib tehnoloogia uuenduslikke arenguväljavaateid;
  • kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
  • mõistab enda osalust tehnoloogilistes protsessides;
  • teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju.
• Disain ja joonestamine
  • Ristlõiked ja lõiked Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine. Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Eseme modelleerimine arvuti abil. Joonise vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppemärgid ja tähised tehnilistel joonistel. Koostejoonis. Ehitusjoonised. Leiutamine ja innovaatika.
    • Koostöö:
      • matemaatika: geomeetrilised kujundid
      • kunst: kunstiteose vorm ja kompositsioon, materjalid ja tehnika
      • kehaline kasvatus: orienteerumine
• Õpitulemused:
  • planeerib ja disainib ülesande või toote ning esitleb seda võimalusel arvutitarkvara abil;
  • lahendab probleemseid ülesandeid,
  • teab ja kasutab toodete viimistluse ning pinnakatete võimalusi;
  • arvestab ergonoomia ja ornamentika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;
  • loeb skeeme ja tähiseid, kooste- ja ehitusjoonist;
  • joonestab jõukohast tehnilist joonist ja kujutab detaile lõikes, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.
• Materjalid ja nende töötlemine
  • Toodete liitevõimaluste kasutamine Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid. IT vahendite/ arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (CNC-tööpingid, 3d printer). Optimaalse töötlusviisi valimine. Erinevate liidete kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel esemeks. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
• Õpitulemused:
  • leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning Internetist;
  • kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki, valib sobivaima töötlusviisi;
  • tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
  • leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ainealast teavet kirjandusest ja internetist ning kasutab seda;
  • võrdleb materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi;
  • valmistab omanäolisi esemeid, tunneb ja kasutab erinevaid liiteid;
  • kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.
• Projektitööd
  • Lõputöö: vabalt valitud eseme valmistamine kirjandus: omalooming, esitamine
• Õpitulemused:
  • valib iseseisvalt või õpetaja abiga projektitöö alateema;
  • valib iseseisvalt või õpetaja abiga töö teostamiseks sobivaimad materjalid;
  • loob projektitööle kavandi;
  • loob kavandile vastava projektitöö;
  • leiab iseseisvalt lahendeid töö käigus ettetulevatele ülesannetele ning probleemidele;
  • teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
  • osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja kommunikatsioonivormides;
  • leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega lahendeid ülesannetele ning probleemidele;
  • valmistab üksi või koostöös teistega ülesande, toote või projekti;
  • suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi.

Lõimumine

Õppetegevus on peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile, läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle tutvustamisest teistele õpilastele. Õppes pannakse rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, seega saavad õpilased koos avastamisrõõmuga kogeda tööprotsessi ideest valmis esemeni. Rõhuasetus on loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvusliku töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jne) ja kaasaegsel tehnoloogial. Õppetegevus on ülesehitatud nii, et õpilased mõistaksid, kuidas toimib tehnoloogia, ning saaksid ise osaleda õpilaspärase tehnoloogia, sh töötava eseme loomisel. Eelnimetatu lähtub õpilaste ealisest arengutasemest ja on neile arusaadaval tasemel. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid. Eesmärk on, et õpilased omandaksid keskkonnasäästlikkust ja kohalikke traditsioone väärtustavad ning eetilised tõekspidamised.

Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega (puidutöö, metallitöö, elektroonika jms). Õppesisu käsitletakse igas järgnevas klassis sügavamalt. Õpilased teevad huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh kavandavad, valmistavad ning esitlevad eset, andes oma tööle ise ka hinnangu. Tuuakse esile seosed õppeainete ning eluvaldkondade vahel, samuti nende rakenduslikud väljundid.
Õppeaines vahetatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi (5.-8. klass).

Hindamine
Õpilase hindamisel annab õpetaja sõnalise ja kirjaliku hinnangu õpilase õpioskuste saavutamisele. Õpiülesande teostamisel hinnatakse:

• planeerimist ja disaini (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendusvõimalust, materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, toote valmistusviisi, tööjoonise tehnilist korrektsust jms);
• valikute (idee, töötlusviis, materjal jms) tegemise ja põhjendamise oskust, seoste kirjeldamise oskust teooria ja praktikaga;
• valmistamisprotsessi (koostööoskust, iseseisvust töö tegemisel, materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust, tööohutuse järgimist jms);
• õpilase arengut (edasipüüdlikkust, vaimset ja füüsilist arengut, tema arengupotentsiaali teadvustamist);
• töö tulemust (idee õnnestumist, toote viimistlust ja korrektsust, esteetilist väärtust, töö õigeaegset valmimist, toote kvaliteeti jm), sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust.

Õpilase hindamisel võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid (püüdlikkust, suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide kodukorra täitmist, töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jm). Õpilaste teadmiste, tehnilise nutikuse ja loovuse hindamisel kasutatakse ka teste, probleemülesandeid, võistlusmänge, projekttööd jms.