Kursuse kood |
|
K2 (riikliku õppekava ja kooli valitud kohustuslik kursus) |
Valdkond |
|
loodusained |
Kursuse nimetus |
|
Orgaaniline keemia I |
Eelduskursused |
|
Üldine keemia I ja II kursus |
Lõimumine |
|
ajalugu: orgaanilise keemia ajalugu; matemaatika: geomeetria, protsentarvutus, jooniste ja diagrammide analüüs; terviseõpetus: alkoholism ja narkomaania; keskkonnakaitse: freoonid |
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi) |
|
kontakttunnid, 3 praktilist tööd |
Õpetamise aeg |
|
10. klass 3. kursus |
Kursuse eesmärgid |
|
Õpilane:
- tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
- arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme teadusmeetodil, rakendades süsteemset loogilist mõtlemist, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
- kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
- kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
- rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
- langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
- suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
- on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
|
Kursuse lühikirjeldus |
|
Sissejuhatus ja alkaanid: süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid; süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur; süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos; orgaaniliste ainete oksüdeerumine; radikaalmehhanismiga reaktsioonid; alkaanid olmes ja tehnikas.
Polaarse üksiksidemega süsinikuühendid (halogenoalkaanid, alkoholid, amiinid): asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil ja elektrofiil; nukleofiilne asendusreaktsioon; halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid; alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria; alkohol kui hape; vesinikside; eetrite määratlemine; alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus.
Mittepolaarse üksiksidemega süsinikuühendid: küllastumatuse mõiste, alkeenid ja alküünid; kaksiksideme nukleofiilsus ja elektrofiilne liitumine kaksiksidemele; areenid ja aromaatsus; areenide elektrofiilsed asendusreaktsioonid; fenoolid, nende erinevus alkoholidest; delokalisatsioon; aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus; alkaloididega (narkootikumidega) seotud probleemid. |
Kursuse õpitulemused |
|
Kursuse läbinud õpilane:
- rakendab süstemaatilise nomenklatuuri põhimõtteid (koostab valemi põhjal nimetuse ja nimetuse põhjal struktuurivalemi);
- kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud ja tasapinnaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis);
- toob näiteid õpitud ühendiklasside kohta struktuurivalemite kujul;
- määrab molekuli struktuuri põhjal aine kuuluvuse (õpitud aineklasside piires);
- hindab molekuli struktuuri vaatluse põhjal aine üldisi füüsikalisi omadusi (suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri) kasutades ettekujutust vesiniksidemest jt õpitud teadmisi (nt hüdrofoobsuse ning hüdrofiilsuse mõiste);
- selgitab aine struktuuri ja keemiliste omaduste seoseid (õpitu põhjal);
- selgitab ning võrdleb gaasiliste, vedelate ja tahkete (orgaaniliste) materjalide põlemist ning sellega kaasneda võivaid ohtusid.
- seostab aluselisust võimega siduda prootonit ning happelisust võimega loovutada prooton;
- selgitab, mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid;
- tunneb ära elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning mõtestab selle alusel lahti elektrofiilseid ja nukleofiilseid asendus- ning liitumis-reaktsioone lähtudes elektrofiilsuse ja nukleofiilsuse mõistest;
- selgitab aromaatsete ühendite, sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete delokalisatsiooni kaudu.
- võrdleb alkoholide ja fenoolide redoksomadusi ning teeb järeldusi nende ainete püsivuse ja füsioloogiliste omaduste kohta;
- selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse ja nähtusi ning sellest põhjustatud sotsiaalseid probleeme;
- selgitab halogeeniühendite, fenoolide jt saasteainete toimet keskkonnale ning inimesele.
|
Hindamisviis |
|
Kursusehinde moodustavad: kontrolltööd ja praktilised tööd.
Kooliastmehinne moodustub viie kursusehinde alusel. |
Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus) |
|
Ants Tuulmets, „Orgaaniline keemia. Õpik gümnaasiumile” AS Bit 2002
Martin Saar „Orgaanilised ained. Töövihik gümnaasiumile” III osa, Maurus, 2015 |
Vastutav õppetool |
|
loodusained |
Kursuse väljund |
|
ettevalmistus suunaeksamiks, uurimistööks, osalemine olümpiaadidel ja ainevõistlustel |