Õpikäsitus

Reaalkooli õppe- ja kasvatustöö alus on kooli õppekava, mille moodustavad üldosa, ainekavad ning lisad. Nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis on olulisim koht reaal- ja loodus­ainetel.

Meie koolis on olulisel kohal ainealaste ja ainevaldkondlike teadmiste väga heal tasemel omandamine. Head teadmised võimaldavad õpilasel märgata, luua ja mõista seoseid erinevate valdkondade vahel. Seoste loomise eeldus on sisukate teadmiste olemasolu ning seoste loomise tulemus on terviklik mõistmine. Mõistmiseks peetakse teadmiste ja oskuste sidusust. Looduse tundmaõppimise tulemusena on kujunenud loodusteaduslik maailmapilt.

Õppes pööratakse erilist tähelepanu oskuste kujunemisele, sh oskustele omandatud teadmisi praktiliselt rakendada. Õpilast suunatakse rakendama omandatud teadmisi uutes kontekstides. Võime rakendada õpitut erinevates olukordades iseloomustab vilumuse saavutamise määra.

Õppimist toetava hindamise kaudu saab õpilane regulaarset tagasisidet oma teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise kohta. Rõhuasetus on õppija eneseanalüüsil: õppija ise analüüsib õpitulemuste ja pädevuste saavutamist. Lähtudes õppija eneseanalüüsist ning õpetaja ja kaasõpilaste antud tagasisidest, püstitatakse järgmised eesmärgid. Õppe korraldamisel arvestatakse õppija huve, vajadusi ja arengutempot.

Meie kooli õpet iseloomustab nii metoodiline kui ka ruumiline mitmekesisus. Õppekorraldus on vaheldusrikas: oskuslikult ja paindlikult kasutatakse olemasolevate koolihoonete õpiruumi, õpitakse ka teistes keskkondades, sh nii looduses kui kultuuriasutustes. See loob võimaluse õpilase ja õpitava vahetuks kontaktiks, mis hõlbustab mõistmist. Õppimist toetab näitlikustamine. Õpilasi suunatakse järjepidevalt kasutama nüüdisaegseid õppevahendeid ja digiseadmeid, ühtlasi on au sees kooli ajaloolised eksponaadid.

Õppimise lahutamatu osa on erinevad õppetegevused, sh uurimine. Uurimuslike oskuste kujunemisel on õppes oluline koht. Õpilasi julgustatakse püstitama uurimisküsimusi (uurimisprobleeme) ning valima nendele vastamiseks sobivaid meetodeid, sh disainima eksperimenti. Õpilasi suunatakse koguma andmeid, neid analüüsima ning analüüsi põhjal järeldusi ja üldistusi (kehtivuspiirides) sõnastama.

Õppes on kesksel kohal teaduspõhine lähenemine. Tähelepanu pööratakse kriitilisele mõtlemisele ning vastavate oskuste ja hoiakute kujunemisele. Õppes soositakse divergentset mõtlemist, õppes valitud meetodid toetavad loova inimese kujunemist. Loova lähenemise tulemus on uudsed ideed ja lähenemisviisid, mis on asjakohased ja tõhusad.

Õppe siht on autonoomse ja ennastjuhtiva õppija kujunemine, keda iseloomustab oskus õppida iseseisvalt ja koostöös. Koostöövõime edendamiseks panustatakse sotsiaalse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamisesse. Õppija õpivõime lahutamatu komponent on metakognitsioon. Õppijal on kujunenud eeldused oma teadmisi ja oskusi edaspidi täiendada.

Looduse ja kultuuri tundmaõppimise käigus õpib õpilane ümbritsevat väärtustama ja sellesse lugupidavalt suhtuma. Õppija on teadlik, millise pärandiga keskkonnas ta tegutseb.

Meie õpilastele ja õpetajatele on antud tegevusvabadus ja otsustusõigus. Nii kujuneb sisemine motivatsioon ja vastutustunne. Õpe on suunatud julgete ja hoolivate inimeste kujunemisele.

Allikas: Tallinna Reaalkooli arengukava 2019–2023 (kinnitatud Haridusameti juhataja käskkirjaga 18.01.2019 nr 1.-1/27)