Maa kui süsteem II

Kursuse kood		G2 (kooli kursus)
Valdkond		loodusained
Kursuse nimetus		Maa kui süsteem II kursus
Eelduskursused		Maa kui süsteem I kursus
Lõimumine		füüsika: avatud ja suletud süsteem, energiavood Maa süsteemides, konvektsioonivoolud; kliimat kujundavad astronoomilised tegurid, Maa kiirgusbilanss, otsene, hajuv, peegeldunud ja neeldunud kiirgus, kasvu-hooneefekt, õhutemperatuuri, tiheduse ja õhurõhu seosed, sademete teke, globaalne õhuringlus, õhu liikumine tsüklonis; veeringe, hoovused, tõus ja mõõn, rannaprotsessid; füüsikaline murenemine, mulla füüsikalised omadused ja veerežiim; bioloogia: kasvuhooneefekti suurenemise ja osoonikihi hõrenemise mõju keskkonnale; keemia: atmosfääri keemiline koostis, kasvuhoonegaasid, osoonikiht; maailmamere vee soolsus, pH, aineringed; matemaatika: jooniste ja diagrammide analüüs; uurimistöö alused: loodusteaduslikud uurimismeetodid, andmebaasid, GIS; informaatika: interaktiivsed andmebaasid, info otsimine, analüüs ja esitamine
Õppetöö korraldus (eeldus 35 tundi)		kontakttunnid praktilised tööd e-õppe keskkonnas, õppekäik
Õpetamise aeg		10. klass
Kursuse eesmärgid		Õpilane tunneb huvi geograafia ning teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; on omandanud süsteemse ülevaate looduses toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust; märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel; rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit; mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes, väärtustades nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut; leiab nii eesti kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalast infot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid; on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus ning arvestab elukutset valides; arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, on loov, ettevõtlik ning motiveeritud elukestvaks õppeks.
Kursuse lühikirjeldus (õpisisu ja õpitulemused)		Atmosfäär Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Osoonikihi hõrenemine. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse jaotumine. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed erinevused. Õhumassid, soojad ja külmad frondid. Ilmaportaalid. Ilmakaart ja selle lugemine. Ilma prognoosimine ja kliimamuutused. Õpitulemused: õpilane kirjeldab atmosfääri koostist ja joonise järgi atmosfääri ehitust; selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti; selgitab kliima kujunemist eri tegurite mõjul, sh aastaaegade teket; selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju eri piirkondade kliimale; analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas; kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga; analüüsib jooniste põhjal kliima lühi- ja pikemaajalist muutumist ning selgitab eri tegurite, sh astronoomiliste tegurite rolli kliimamuutustes. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1) internetist ilmakaardi leidmine ning selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas; 2) kliimadiagrammi ja kliimakaartide järgi etteantud koha kliima iseloomustus, tuginedes kliimat kujundavatele teguritele. Hüdrosfäär Vee jaotumine Maal ja veeringe. Maailmamere tähtsus ning roll kliima kujunemises. Veetemperatuur, soolsus, hoovused ja looded maailmameres. Rannaprotsessid ning erinevate rannikute kujunemine. Sisevetevõrgu seos kliimatingimustega. Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus. Õpitulemused: õpilane teeb vaatlusi ja mõõdistamisi või kasutab andmebaase andmete kogumiseks; iseloomustab atmosfääri ja hüdrosfääri ning nendevahelisi seoseid sisevetevõrgu näitel; teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe lülisid maailma eri piirkondades; analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; selgitab hoovuste teket, liikumise seaduspära ning rolli kliima kujunemises; selgitab tõusu ja mõõna teket ning nende tähtsust; selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning toob näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; teab liustike levikut, selgitab nende teket, jaotumist ning tähtsust. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest rannikust; teabeallikate põhjal sisevetevõrgu iseloomustuse koostamine; rannaprotsesside kirjeldamine looduses või teabeallikate põhjal.
Hindamisviis		kursusehinde moodustavad: arvestustöö, praktiliste tööde, rühmatööde hinded kooliastmehinne kujuneb kolme riikliku ja ühe kooli valitud kursuse põhjal
Õppematerjalid		õpikud õppetooli valikul Uus maailma atlas Lisamaterjalid: Maa-ameti kaardiserver http://xgis.maaamet.ee Regio Eesti kaart http://kaart.otsing.delfi.ee Google Earthi programm http://earth.google.com Maailma kliima http://www.worldclimate.com Riigi Ilmateenistus http://www.emhi.ee Kliimavöötmed http://www.hot.ee/kliimavoondid
Vastutav õppetool		loodusained
Kursuse väljund		ettevalmistus koolieksamiks, uurimistööks, osalemine olümpiaadidel ja ainevõistlustel