Maa kui süsteem I

Kursuse kood G1 (riikliku õppekava kursus)
Valdkond loodusained
Kursuse nimetus Maa kui süsteem I kursus
Eelduskursused puuduvad
Lõimumine füüsika: avatud ja suletud süsteem, energiavood Maa süsteemides, piki- ja ristlained, Maa siseehitus ja selle uurimine, konvektsioonivoolud; füüsikaline murenemine, mulla füüsikalised omadused;

bioloogia: fossiilid, Maa teke ja areng; bioom, ökosüsteem, keskkonna ja taimestiku vahelised seosed, huumus;

keemia: kivimite keemiline koostis; mulla mineraalne koostis ja keemilised omadused, pH, aineringed;

matemaatika: jooniste ja diagrammide analüüs;

uurimistöö alused: loodusteaduslikud uurimismeetodid, andmebaasid, GIS;

informaatika: info otsimine, analüüs ja esitamine

Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi)
kontakttunnid

praktilised tööd e-õppe keskkonnas, õppekäik

Õpetamise aeg 10. klass
Kursuse eesmärgid Õpilane

  • tunneb huvi geograafia ning teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
  • on omandanud süsteemse ülevaate looduses toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
  • märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
  • rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit;
  • mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes, väärtustades nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
  • leiab nii eesti kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalast infot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;
  • on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus ning arvestab elukutset valides;
  • arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, on loov, ettevõtlik ning motiveeritud elukestvaks õppeks.
Kursuse lühikirjeldus

(teemad ja õpitulemused)

Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias

Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. Kaugseire. Geoinfosüsteemid. Maa-ameti geoportaali, interaktiivse Regio kaardi ja Google Earth-i kasutamine geograafiliste probleemide lahendamisel.

Kartograafiline kaart. Kaardiliigid. Asukoha määramise meetodid.

Õpitulemused: õpilane

  • on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;
  • toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias;
  • kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks;
  • analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: probleemülesannete lahendamine Maa-ameti geoportaali ja teiste interaktiivsete kaartidega. Veebikaartide kasutamine, kaardiportaalide kasutustingimuste võrdlus.

Maa kui süsteem

Maa sfäärid, nende vahelised seosed. Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaskaala

Õpitulemused: õpilane

  • iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta;
  • analüüsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust mõju;
  • kirjeldab geokronoloogilise skaala järgi üldjoontes Maa arengut.

Litosfäär

Maa siseehitus ja litosfääri koostis. Kivimite liigitus tekke alusel. Laamtektoonika, laamade liikumisega seotud protsessid. Vulkanism. Maavärinad.

Õpitulemused: õpilane

  • tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta;
  • teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet;
  • iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
  • kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas;
  • iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega;
  • kirjeldab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;
  • teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist;
  • toob näiteid maavärinate ning vulkanismiga kaasnevate nähtuste mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest vulkaanilisest või seismilisest piirkonnast

Biosfäär ja pedosfäär

Kliima, taimestiku ja mullastiku vahelised seosed. Kivimite murenemine. Mulla koostis ja ehitus; mulla omadused. Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid. Bioomid.

Õpitulemused: õpilane

  • võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses;
  • iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist;
  • kirjeldab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse;
  • tunneb joonistel ära leet-, must-, puna- ja gleistunud mulla;
  • teab bioomide tsonaalset levikut;
  • analüüsib looduse komponentide vahelisi seoseid ühe bioomi näitel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: teabeallikate järgi ühe piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoste analüüs.

Hindamisviis kursusehinde moodustavad: arvestustööde, kaarditesti, praktiliste tööde, rühmatööde hinded
kooliastmehinne kujuneb kolme riikliku ja ühe kooli valitud kursuse põhjal
Õppematerjalid õpikud õppetooli valikul

Uus maailma atlas

Lisamaterjalid:

Maa-ameti kaardiserver http://xgis.maaamet.ee

Regio Eesti kaart http://kaart.otsing.delfi.ee/

Google Earthi programm http://earth.google.com/

MTÜ GEOGUIDE BALTOSCANDIA DVD-de komplekt

TTÜ Geoloogia moodulid (eestikeelsed) http://www.gi.ee/geomoodulid/

USA geoloogiateenistuse kodulehekülg http://earthquake.usgs.gov/recenteqs/

TÜ Geoloogiamuuseumi õppematerjalid http://www.ut.ee/BGGM/haridus.html

Eesti Maaülikooli mullamuuseum http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=main

Vastutav õppetool loodusained
Kursuse väljund ettevalmistus koolieksamiks, uurimistööks, osalemine olümpiaadidel ja ainevõistlustel