Loodusvarad ja nende kasutamine

ühiskonnaõpetus: maailma toiduprobleemid, arenenud riikide toiduabi, loodusvarad konfliktide allikana;

ajalugu: omatarbelise ja kaubandusliku põllumajanduse areng eri ajalooperioodidel, niisutuspõllundusega seotud tsivilisatsioonid, loodusvaradest tingitud riikidevahelised konfliktid;

matemaatika: statistiliste andmete analüüs ja esitamine, jooniste, diagrammide, tabelite jms analüüs ja koostamine;

keemia: vee keemiline koostis, vee reostumine; õhu keemiline koostis ja õhu saastumine;

füüsika: infiltratsioon, alanduslehter; energia liigid ja nende kasutamine

• tunneb huvi geograafia ning teiste sotsiaalteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
• on omandanud süsteemse ülevaate ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
• märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaalmajanduslikel ja keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
• rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit;
• väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
• leiab nii eesti kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalast infot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;
• on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus ning arvestab elukutset valides.

Maailma toiduprobleemid. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Põllumajandusliku tootmise tüübid. Põllumajanduslik tootmine eri loodusolud ja arengutasemega riikides. Põllumajanduse mõju keskkonnale. Põhjavee kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.

Maailma kalandus ja vesiviljelus. Maailmamere reostumine ning kalavarude vähenemine.

Õpitulemused: õpilane

• selgitab toiduprobleemide tekkepõhjusi maailma eri regioonides;
• iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset põllumajandust eri talutüüpide näiteil;
• analüüsib teabeallikate põhjal põllumajandust eri loodusolude ning arengutasemega riikides;
• valdab ülevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest;
• selgitab põllumajanduse mõju muldadele ja põhjaveele;
• toob näiteid põllumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta arenenud ja vähem arenenud riikides.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi põllumajandusest või vesiviljelusest või võrdlev analüüs arenenud riigi ja arengumaa kohta.

Metsamajandus ja –tööstus ning keskkonnaprobleemid

Eri tüüpi metsade levik. Metsade hävimine ja selle põhjused. Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende majandamine. Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine. Metsatööstus arenenud ning vähem arenenud riikides. Metsade säästlik majandamine ja kaitse.

Õpitulemused: õpilane

• selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;
• nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning näitab kaardil peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;
• analüüsib vihmametsa kui ökosüsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset tähtsust;
• analüüsib vihmametsade ja parasvöötme okasmetsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist ning keskkonnaprobleeme.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi metsamajandusest ja puidutööstusest või võrdlev analüüs arenenud riigi ja arengumaa kohta.

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Maailma energiaprobleemid. Energiaressursid ja maailma energiamajandus. Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Õpitulemused: õpilane

• analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist;
• selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majandus- ja keskkonnaprobleeme;
• analüüsib etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses;
• analüüsib fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme, teab peamisi kaevandamise/ammutamise piirkondi;
• analüüsib hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme ühe näite põhjal;
• analüüsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete näidete põhjal;
• analüüsib taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme;
• analüüsib teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: teabeallikate järgi ülevaate koostamine ühe valitud riigi energiamajandusest või võrdlev analüüs arenenud riigi ja arengumaa kohta.

Uus maailma atlas

Lisamaterjalid:

Eesti Statistikaamet http://www.stat.ee

FAO kodulehekülg põllumajandusstatistikaga http://www.fao.org

Google Earth´i programm http://earth.google.com

EL portaal http://europa.eu/pol/agr/index_et.htm

Maailmakool http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11100

Keskkonnaohtude kaardid http://globalis.gvu.unu.edu

ÜRO keskkonnahoiu atlas Atlas of Our Changing Environment on Google Maps http://na.unep.net/atlas/google.php

FAO kodulehekülg metsatööstuse statistikaga http://www.fao.org

RMK metsamapp http://www.biogeoliit.ee/mater/metsamapp.pdf

CIA-the World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook

U.S. Energy Information http://www.eia.doe.gov/

OPEC http://www.opec.org/opec_web/en/index.htm