Kehaline kasvatus I

1. on kehaliselt aktiivne, mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks;
2. järgib kehalisel tegevusel ohutus- ja hügieeninõudeid
3. väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana.

Kergejõustik

Sportmängud (jalgpall, pesapall, ragby, korvpall)

Võimlemine

1. selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis;
2. oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku parandamiseks ning töövõime tõstmiseks;
3. oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid;
4. oskab kavandada iseseisvat treeningut;
5. omab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ja tähtsamatest võistlustest Eestis ning maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi;
6. tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ja omab ülevaadet kohtunikutegevusest.

Kergejõustikus õpilane:

1. sooritab kiirjooksu stardikäsklustega;
2. läbib järjest joostes 3000 meetrit;
3. teab kergejõustiku erinevate spordialade tehnilisi aluseid.

Võimlemises:

1. sooritab õpitud elementidest harjutused akrobaatikas, kangil (P) ja aeroobikas harjutuskombinatsiooni (T);
2. julgestab ja abistab kaasõpilasi harjutuste sooritamisel.

Sportmängudes:

1. mängib võistlusmääruste kohaselt korvpalli;
2. sooritab korvpallis kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnika elementidest.

Juhul, kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostab õpetaja talle raviarsti ettekirjutuse alusel individuaalse ainekava, milles fikseeritakse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused ja nende hindamise vorm.

Kooliastme hinde moodustavad viie riikliku kursuse hinded.