Keel ja ühiskond

Kursuse kood	EK1 (riikliku õppekava kursus)
Valdkond	humanitaarained
Kursuse nimetus	Keel ja ühiskond
Eelduskursused	puuduvad
Lõimumine	Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Samas arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutusoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusel. Vastavalt Tallinna Reaalkooli uurimistööde ajagraafikule kaasatakse uurimistööks vajalikke teemasid teistesse eesti keele kursustesse (nt resümee, retsensioon, teaduslik stiil jmt).
Õppetöö korraldus (eeldus 35 tundi)	Kontakttunnid, iseseisvad tööd, õppekäigud (muuseum, teater vmt)
Õpetamise aeg	Kord kolme aasta jooksul (aineõpetajal on vajadusel võimalus kursuste järjekorda muuta)
Kursuse eesmärgid	Kursuse lõpetaja: valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas; on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda; tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt; tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada; rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; arendab loovat ja kriitilist mõtlemist; valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.
Kursuse lühikirjeldus	Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel. Märgisüsteemide ühendamine tekstis. Kunst ja keel. Eesti keel ja teised keeled. Eri tüüpi keeled. Eesti keele eripära teiste keelte kõrval. Häälikusüsteem, astmevaheldus, muutevormistik, lausetüübid ja sõnajärg, totaalsus ja partsiaalsus lauseehituses (täis- ja osaalus, täis- ja osasihitis, täis- ja osaöeldistäide), eesti sõnamoodustuse erijooni. Eesti keel võrdluses soome keele ja teiste soome-ugri keeltega; Euroopa ja maailma keeled. Keelekontaktid. Saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele. Keele varieerumine ja muutumine. Tänapäevase kirjakeele kujunemine. Kirjakeel ja kõnekeel. Murdekeel ja kodumurre. Kirjakeele norm. Keeleline etikett. Keelekasutuse valdkonnad ja sotsiaalrühmade erikeeled. Släng. Aktsent. Eesti mitmekultuurilise ja mitmekeelse maana. Keeleline tolerantsus. Eesti keelepoliitika. Eesti keele kasutusvaldkonnad ja arendus: keeletehnoloogia, terminoloogia ja oskuskeel, ilukirjandus, tõlkekultuur. Eesti keele staatus ja tulevik.
Kursuse õpitulemused	Kursuse lõpetamisel õpilane: mõistab keele rolli, funktsioone ja tähendust ühiskonnas; tunneb eesti keele erijooni teiste keeltega võrreldes; mõistab allkeelte ja keele varieerumise olemust; tunneb suulise ja kirjaliku keele norme ning etiketti; oskab eakohasel tasemel analüüsida ajastuomaseid keelenähtusi.
Hindamisviis	Koondhinde moodustavad: kontrolltööd, suulised diskussioonid/ ettekanded, kirjandid/artiklid ning protsessi hindavad tööd. Aineõpetaja määrab oma ainekaardis kindlaks vastavate tööde arvu ning hinde kujunemise viisi. Kooliastmehinne kujuneb kuue kohustusliku kursuse põhjal.
Õppematerjalid Kirjandus (soovituslik kirjandus)	Uuele õppekavale vastavad õpikud ning töövihikud. Seni: Hint, M. “Eesti keele foneetika ja morfoloogia, õpik 10. klassile” Lunter, A. „Gümnaasiumi eesti õigekeele töövihik” Lisaks: Wiik, K. „Eurooplaste juured” “Õigekeelsussõnaraamat” (trükis ja netisõnastik) Ehala, M. „Eesti keele struktuur” Ehala, M. „Eesti kirjakeel” Valmis, A. „Õigekeelsuse käsiraamat gümnaasiumile” www.eki.ee Martin Ehala videoloengud http://www.kynnimees.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6&Itemid=11
Vastutav õppetool	Humanitaarõppetool
Kursuse väljund	Peamise väljundina loob eesti keele korrektne valdamine eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks: sõnavara mõistmine ja kasutamise oskus, teksti mõistmine ja tekstiloome ning pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda. Lisaväljundid: emakeeleolümpiaadid, esseekonkursid, lingvistikaolümpiaadid, keeleprojektid.

Viimati uuendatud: 20.01.2018