Geograafia koolieksamikursus

Kursuse kood G5 (kooli geograafia ainekava valikkursus)
Valdkond loodusained
Kursuse nimetus Geograafia koolieksamikursus
Eelduskursused Maa kui süsteem; Rahvastik ja majandus; Loodusvarad ja nende kasutamine
Lõimumine üldistab ja seostab kõikides geograafiakursustes õpitu
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi)
kontakttunnid, iseseisv töö
Õpetamise aeg 12. klass
Kursuse eesmärgid Õpilane:

  • on omandanud süsteemse ülevaate ühiskonnas ja looduses toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
  • märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaalmajanduslikel ja keskkonnaprobleemidel;
  • rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit;
  • väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
  • hindab loodusteaduslikku infot kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid.
Kursuse lühikirjeldus (õpisisu ja -tulemused) Maa kui süsteem

Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaskaala.

Õpitulemused:

  • iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta;
  • analüüsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust mõju;
  • kirjeldab geokronoloogilise skaala järgi üldjoontes Maa arengut.

Litosfäär

Litosfääri koostis. Maa siseehitus, laamtektoonika. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Vulkanism. Maavärinad.

Õpitulemused:

  • tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta;
  • teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet;
  • iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
  • kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas;
  • võrdleb vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;
  • teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist;
  • toob näiteid maavärinate ning vulkanismiga kaasnevate nähtuste mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele.

Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt. Kliimat kujundavad tegurid. Õhuringlus. Õhumassid, soojad ja külmad frondid. Ilmakaardi lugemine.

Õpitulemused:

  • kirjeldab atmosfääri koostist ja joonise järgi atmosfääri ehitust, Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti;
  • selgitab kliima kujunemist eri tegurite mõjul, sh aastaaegade teket;
  • selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju eri piirkondade kliimale;
  • analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;
  • iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas;
  • kirjeldab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga.

Biosfäär

Kliima, taimestiku ja mullastiku seosed. Kivimite murenemine. Muld ja mulla teke. Mullatekketegurid. Mulla ehitus ja mulla omadused.

Õpitulemused:

  • võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses;
  • iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist;
  • kirjeldab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse;
  • tunneb joonistel ära leet-, must-, puna- ja gleistunud mulla;
  • teab bioomide tsonaalset levikut ja analüüsib looduse komponentide vahelisi seoseid bioomis.

Hüdrosfäär

Vee jaotumine Maal ja veeringe. Veetemperatuur, soolsus, hoovused ja looded maailmameres. Rannaprotsessid ning erinevate rannikute kujunemine. Sisevetevõrgu seos kliimatingimustega. Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus.

Õpitulemused:

  • iseloomustab atmosfääri ja hüdrosfääri ning nendevahelisi seoseid sisevetevõrgu näitel;
  • teab vee jaotumist Maal ning kirjeldab veeringet ja veeringe lülisid maailma eri piirkondades;
  • analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres;
  • selgitab hoovuste teket, liikumise seaduspära ning rolli kliima kujunemises;
  • selgitab tõusu ja mõõna teket ning nende tähtsust;
  • selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning toob näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele;
  • teab liustike levikut, selgitab nende teket, jaotumist ning tähtsust.

Ühiskonna areng ja üleilmastumine

Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi maailmamajandusse. Arengutaseme mõõtmine. Eri arengutasemega riigid. Agraar-, tööstus- ja infoühiskond. Üleilmastumine.

Õpitulemused:

  • teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel;
  • iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonda;
  • selgitab globaliseerumise eri aspekte, toob näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele;
  • võrdleb ja analüüsib andmete põhjal riikide arengutaset;
  • on omandanud ülevaate maailma poliitilisest kaardist.

Rahvastik

Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastiku struktuur ja selle mõju riigi arengule. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Rahvastikupoliitika. Rände põhjused, liigid. Peamised rändevood maailmas ja rände tagajärjed.

Asustus

Linnastumise kulg maailmas. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades.

Õpitulemused:

  • analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega;
  • analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule;
  • võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi;
  • toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta;
  • teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega;
  • analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele;
  • analüüsib andmete põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele;
  • analüüsib linnastumise kulgu arenenud ja arengumaades;
  • analüüsib kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust.

Muutused maailmamajanduses

Muutused majanduse struktuuris ja hõives. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses. Rahvusvahelised firmad. Turismi ja transpordi arengu mõju maailmamajandusele.

Õpitulemused:

  • analüüsib teabeallikate põhjal riigi majandusstruktuuri ja hõivet ning nende muutusi;
  • analüüsib tootmise paigutusnihkeid tänapäeval autotööstuse ja kergetööstuse näitel;
  • toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõjust majanduse arengule;
  • analüüsib etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale;
  • analüüsib teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi majanduses.

Põllumajandus ja keskkonnaprobleemid

Maailma toiduprobleemid. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. Põllumajandusliku tootmise tüübid ja tootmine eri loodusoludes ning arengutasemega riikides. Põllumajanduse mõju keskkonnale.

Õpitulemused:

  • selgitab toiduprobleemide tekkepõhjusi maailma eri regioonides;
  • iseloomustab omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset põllumajandust eri talutüüpide näiteil;
  • analüüsib põllumajandust eri loodusolude ning arengutasemega riikides;
  • valdab ülevaadet olulisemate kultuurtaimede peamistest kasvatuspiirkondadest;
  • toob näiteid põllumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta arenenud ja vähem arenenud riikides;

Metsamajandus ja tööstus ning keskkonnaprobleemid

Eri tüüpi metsade levik. Ekvatoriaalsed vihmametsad ja okasmetsad, nende majandamine. Metsatööstus arenenud ning vähem arenenud riikides. Metsade säästlik majandamine ja kaitse.

Õpitulemused:

  • selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;
  • nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning näitab kaardil peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;
  • analüüsib vihmametsa kui ökosüsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset tähtsust;
  • analüüsib vihmametsade ja parasvöötme okasmetsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist ning keskkonnaprobleeme.

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Maailma energiaprobleemid. Energiaressursid ja maailma energiamajandus. Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Õpitulemused:

  • analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist
  • selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majandus- ja keskkonnaprobleeme;
  • analüüsib etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses;
  • analüüsib fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme, teab peamisi kaevandamise/ammutamise piirkondi;
  • analüüsib hüdroelektrijaamade rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme ühe näite põhjal;
  • analüüsib tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete näidete põhjal;
  • analüüsib taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme;
  • analüüsib etteantud teabe põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.
Hindamisviis arvestatud
kursuse hinne moodustab osa geograafia kooliastmehindest
Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus)
õpikud õppetooli valikul

õppematerjal kooli õpikeskkonnas Moodle ja Koolielu portaalis

Uus maailma atlas

Vastutav õppetool loodusained
Kursuse väljund ettevalmistus koolieksamiks