Bioloogia koolieksamikursus

bioloogiakursuste kordav käsitlemine annab tervikülevaate elu mitmekesisuse, organismide ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni, ökoloogia ning keskkonnakaitse ja rakendusbioloogia seostest

Organismide koostis
Elus- ja eluta looduse keemilise koostise võrdlus. Vee omaduste seos organismide elutalitlusega. Peamiste katioonide ja anioonide esinemine ning tähtsus rakkudes ja organismides. Biomolekulide üldine ehitus ja ülesanded. Organismides esinevate peamiste biomolekulide – süsivesikute, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete – ehituslikud ning talitluslikud seosed. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus.

Rakuõpetus
Rakuteooria põhiseisukohad, selle olulisus eluslooduse ühtsuse mõistmisel. Rakkude ehituse ja talitluse omavaheline vastavus peamiste inimkudede näitel. Päristuumse raku ehituse seos bioloogiliste protsessidega loomaraku põhjal. Rakutuuma ja selles sisalduvate kromosoomide tähtsus. Rakumembraani peamised ülesanded, ainete passiivne ja aktiivne transport, infovahetus. Ribosoomide, lüsosoomide, Golgi kompleksi ja mitokondrite osa bioloogilistes protsessides. Tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti talitlus. Raku ehituse ja talitluse terviklikkus, organellide omavaheline koostöö.

Rakkude mitmekesisus
Taimerakule iseloomulike plastiidide, vakuoolide ja rakukesta seos taimede elutegevusega. Eeltuumse raku ehituse ja talitluse erinevus võrreldes päristuumse rakuga. Bakterite elutegevusega kaasnev mõju loodusele ja inimtegevusele. Inimese nakatumine bakterhaigustesse, selle vältimine. Bakterite rakendusbioloogiline tähtsus.

Organismide energiavajadus
Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel organismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises ja ülekandes. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Hingamise etappideks vajalikud tingimused ja tulemused. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Käärimine, selle rakenduslik tähtsus. Fotosünteesi eesmärk ja tulemus. Üldülevaade fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid mõjutavatest teguritest. Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.

Organismide areng
Suguline ja mittesuguline paljunemine eri organismirühmadel, nende tähtsus ja tulemus. Raku muutused rakutsükli eri faasides. Kromosoomistiku muutused mitoosis ja meioosis ning nende tähtsus. Mehe ja naise sugurakkude arengu võrdlus ning nende arengut mõjutavad tegurid.
Kehaväline ja kehasisene viljastumine eri loomarühmadel. Munaraku viljastumine naise organismis.. Inimese sünnieelses arengus toimuvad muutused, sünnitus. Lootejärgse arengu etapid selgroogsetel loomadel. Organismide eluiga mõjutavad tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm.

Inimese talitluse regulatsioon
Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid. Keemilise sünapsi ehitus ning närviimpulsi ülekanne. Refleksikaar ning erutuse ülekanne lihasesse. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon.. Kaasasündinud ja omandatud refleksid. Elundkondade talitluse neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Ülevaade inimorganismi kaitsemehhanismidest, immuunsüsteemist. Südame töö regulatsioon, eritus- ja hingamiselundkonna töö regulatsioon. Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon.

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside (replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa päriliku info realiseerumises. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesis osalevate molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg.

Viirused ja bakterid
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus, näited ning tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad teaduslikud, seadusandlikud, majanduslikud ja eetilised probleemid.

Pärilikkus ja muutlikkus
Pärilikkus ja muutlikkus kui elutunnused. Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste kujunemisel. Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel. Mendeli hübridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus. Soo määramine inimesel ning suguliiteline pärandumine. Geneetikaülesanded Mendeli seadusest, AB0-ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest. Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese terviseseisundile.

Bioevolutsioon
Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad. Loodusteaduslikest uuringutest tulenevad evolutsioonitõendid. Eri seisukohad elu päritolu kohta Maal. Bioevolutsiooni varased etapid ja nüüdisaegsete eluvormide kujunemine. Olelusvõitlus, selle vormid. Loodusliku valiku vormid ja tulemused. Kohastumuste eri vormide kujunemine. Mutatsioonilise muutlikkuse, kombinatiivse muutlikkuse, geneetilise triivi ja isolatsiooni osa liigitekkes. Makroevolutsiooniliste protsesside – evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise – tekkemehhanismid ning avaldumisvormid. Bioevolutsioon ja süstemaatika. Inimlaste lahknemine inimahvidest ning uute tunnuste kujunemine. Perekond inimene, selle eripära võrreldes inimahvidega. Teaduslikud seisukohad nüüdisinimese päritolu kohta. Inimese evolutsiooni mõjutavad tegurid.

Ökoloogia
Abiootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoloogilise teguri toime graafiline iseloomustamine ning rakendamise võimalused. Biootiliste ökoloogiliste tegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides. Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed. Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökoloogilise tasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega. Ökoloogilise püramiidi reegli ülesannete lahendamine.

Keskkonnakaitse
Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse võimalused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed. Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad Eestis ning maailmas. Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud kokkulepped ja riigisisesed meetmed.. Looduskaitse seadusandlus ja korraldus Eestis.

• bioloogiateaduses kasutatavaid põhimõisteid;
• elu tunnuseid ja eluslooduse organiseerituse tasemeid;
• organismides esinevaid peamisi keemilisi ühendeid ja nende funktsioone;
• rakkude ehitust ja talitlust erinevates organismides (loomad, taimed, bakterid);
• ainevahetuse põhiprotsesse, nendevahelisi seoseid ja nende osa organismide elutegevuses;
• ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses, fotosünteesi lähteaineid ja saadusi, faase, tähtsust;
• mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust, üldist käiku, tulemust;
• erinevate organismide (taimed, loomad, bakterid) paljunemise ja arengu seaduspärasusi;
• inimese viljastumist, sünnieelse ja -järgse arengu seaduspärasusi;
• pärilikkuse seaduspärasusi ja nende molekulaarseid aluseid;
• viiruste ehituslikke iseärasusi ja paljunemist DNA viiruse näitel;
• viiruste bioloogilist tähtsust ja nende kasutamist geenitehnoloogias;
• erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusi;
• geenitehnoloogia rakendusvaldkondi ja geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevaid probleeme;
• inimese neuraalset ja humoraalset regulatsiooni;
• inimese kõrgema närvitegevuse iseärasusi;
• inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme;
• elutekke hüpoteese ja bioevolutsiooni seaduspärasusi;
• liigitekke geneetilisi aluseid;
• Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;
• looduses esinevaid mikro- ja makroevolutsioonilisi protsesse;
• inimese evolutsiooni põhiseisukohti;
• organismidevahelisi suhteid ja seoseid keskkonnaga;
• ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ja neis valitsevaid suhteid;
• keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme;
• inimese mõju keskkonnale ja säästva arengu põhimõtteid.

Eksaminand saab aru:

• bioloogiateaduste üldisest kohast ja eripärast loodusteaduste süsteemis;
• elusa ja eluta looduse erinevustest ning seostest nende vahel;
• eluslooduse organiseerituse ja uurimise tasemetest;
• organismides esinevate põhiliste keemiliste ühendite ülesannetest;
• erinevate rakutüüpide (taime-, looma-, bakteriraku) ehituslikust ja talituslikust eripärast;
• organismide aine- ja energiavahetuse omavahelistest seostest;
• organismide paljunemise ja arengu üldisest ja erilistest seaduspärasustest;
• seostest molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside vahel ja nende mõjust organismide elutegevusele;
• pärilikkuse seaduspärasuste statistilisest iseloomust ja rakendusvõimalustest;
• viiruste ehituslikust eripärast ja nende osatähtsusest looduses;
• bioloogiateaduste rakendusvõimalustest igapäevaelus;
• geenitehnoloogia rakendusvaldkondadest;
• inimese elundkondade talitluste regulatsiooni mehhanismidest;
• kesknärvisüsteemi osast inimesel;
• evolutsiooniliste protsesside olemusest;
• inimese evolutsiooni võimalikest suundadest;
• erinevate organismirühmade tähtsusest ökosüsteemides ja inimtegevuses;
• ökosüsteemides toimuvatest protsessidest;
• organismide kooseksisteerimise põhilistest seaduspärasustest;
• loodus- ja keskkonnakaitse põhiprobleemidest;
• bioloogilise mitmekesisuse erinevatest avaldumisvormidest ja nende kaitse tähtsusest;
• evolutsiooniliste protsesside olemusest.

Eksaminand oskab:

• kasutada bioloogiateaduses olulisemaid mõisteid;
• selgitada ja analüüsida jooniste, tabelite ja graafikute kujul esitatud bioloogiaalast infot;
• kasutada bioloogiateadmisi igapäevases elus esineva te probleemide lahendamisel ja otsuste tegemisel;
• rakendada bioloogiaprobleemide lahendamisel teaduslikku meetodit;
• langetada bioloogiavaldkonnas põhjendatud otsuseid arvestades sealjuures teaduslikke, õiguslikke, majanduslikke, eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte;
• selgitada ehituse ja talitluse vahelisi seoseid raku ja organismi tasandil;
• põhjendada pärilikkuse põhilisi seaduspärasusi, kasutades teadmisi molekulaarbioloogiast;
• selgitada ja analüüsida erinevates ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi;
• lahendada ja vormistada geneetikaülesandeid.