Bioloogia 9. klass

Inimese elundkonnad

• Inimese elundkondade põhiülesanded kordavalt
• Klassiruumiväline õpe: Eesti Tervishoiu Muuseumi muuseumitund I külastus
• Põhimõisted: tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, närvisüsteem, vereringe, hingamiselundkond, erituselundkond, suguelundkond, nahk.
• Õpitulemused:
  • seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega;
  • selgitab naha ülesandeid;
  • analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täites;
  • väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi.

Infovahetus väliskeskkonnaga

• Kõrvade ehituse seos kuulmis- ja tasakaalumeelega.
• Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine.
• Klassiruumiväline õpe: Eesti Tervishoiu Muuseumi muuseumitund II külastus
• Haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed.
• Põhimõisted: väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv, kõrvalest, trummikile, kuulmeluud, kuulmetõri, tigu, poolringkanalid.
• Õpitulemused:
  • seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;
  • võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust;
  • väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.

Paljunemine ja areng

• Mehe ja naise suguelundkonna ehituse ning talitluse võrdlus.
• Muna- ja seemnerakkude küpsemine.
• Klassiruumiväline õpe: Eesti Tervishoiu Muuseumi muuseumitund III külastus
• Suguelundkonna tervishoid.
• Suguhaiguste levik, haigestumise vältimise võimalused.
• Inimorganismi kasv ja areng.
• Munaraku viljastumine, loote areng, raseduse kulg ja sünnitus.
• Pere planeerimine, abordiga kaasnevad riskid.
• Inimorganismi talitluslikud muutused sünnist surmani.
• Põhimõisted: emakas, munasari, seemnesari, munand, ovulatsioon, sperma, munajuha, loode, platsenta, nabanöör, sünnitamine, kliiniline surm, bioloogiline surm.
• Õpitulemused:
  • võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust;
  • võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut;
  • selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise võimalusi;
  • analüüsib munaraku viljastumist mõjutavaid tegureid;
  • lahendab pere planeerimisega seotud dilemmaprobleeme;
  • selgitab muutusi inimese loote arengus;
  • seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega;
  • hindab ennast ja teisi säästvat seksuaalelu.

Pärilikkus ja muutlikkus

• Pärilikkus ja muutlikkus organismide tunnuste kujunemisel.
• DNA, geenide ja kromosoomide osa pärilikkuses.
• Geenide pärandumine ja nende määratud tunnuste avaldumine. Lihtsamate geneetikaülesannete lahendamine.
• Päriliku muutlikkuse tähtsus.
• Mittepäriliku muutlikkuse tekkepõhjused ja tähtsus.
• Organismide pärilikkuse muutmise võimalused ning sellega kaasnevad teaduslikud ja eetilised küsimused.
• Pärilike ja pärilik eelsoodumusega haiguste võrdlus ning haigestumise vältimine.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
  • Pärilikkuse seaduspärasuste avaldumise ja muutlikkuse tekkemehhanismide uurimine arvutimudeliga http://bio.edu.ee/models/et/index.html
  • Uurimuslik töö mittepäriliku muutlikkuse ulatusest vabalt valitud organismide tunnuste põhjal.
• Geenitehnoloogia tegevusvaldkond ja sellega seotud elukutsed.
• Põhimõisted: pärilik muutlikkus, mittepärilik muutlikkus, mutatsioon, kromosoom, DNA, geen, dominantsus, retsessiivsus, geenitehnoloogia.
• Õpitulemused:
  • analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel;
  • selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist;
  • lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid;
  • hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel ning analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatusest;
  • hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele olulistele seisukohtadele;
  • analüüsib pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimalusi;
  • kirjeldab geenitehnoloogia tegevusvaldkondi ning sellega seotud elukutseid;
  • suhtub mõistvalt inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisusse.

Evolutsioon

• Bioloogilise evolutsiooni olemus, põhisuunad ja tõendid.
• Klassiruumiväline õpe: Eesti Tervishoiu Muuseumi muuseumitund IV külastus
• Loodusliku valiku kujunemine olelusvõitluse tagajärjel.
• Liikide teke ja muutumine.
• Kohastumise tähtsus organismide evolutsioonis.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine: evolutsioonitegurite uurimine arvutimudeliga.
• Evolutsiooni olulisemad etapid.
• Inimese evolutsiooni eripära.
• Põhimõisted: evolutsioon, looduslik valik, olelusvõitlus, kohastumine, kohastumus, ristumisbarjäär, fossiil.
• Õpitulemused:
  • selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust ja toob selle kohta näiteid;
  • toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta;
  • seostab olelusvõitlust loodusliku valikuga;
  • analüüsib liikide tekke ja muutumise üldist kulgu;
  • hindab suuremate evolutsiooniliste muutuste osa organismide mitmekesistumises ja levikus;
  • võrdleb inimese ja teiste selgroogsete evolutsiooni;
  • seostab evolutsiooniteooria seisukohti loodusteaduste arenguga.

Bioloogia kui õppeaine koht üldises harituses

• Kokkuvõte bioloogia ainekursusest.
• Bioloogia uurimisobjekt ja meetodid.
• Omandatud teadmiste rakendamine oma igapäevases elus.