Bioloogia 7. klass

Sissejuhatus

• Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega
  • Bioloogia kui teadus
  • Bioloogiateaduste seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia
  • Bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes
  • Koostöö:
    • geograafia, füüsika: võrdlus bioloogia kui teadusega
    • ajalugu: bioloogia kui teaduse arengulugu inimkonna ajaloo foonil
• Loodusteadusliku meetod etapid ja rakendamine
  • Loodusteadusliku uurimustöö etapid
  • Loodusteaduslike uurimistööde katsevahendid
  • Loodusteadusliku uurimustöö planeerimine
  • Loodusteaduslike uurimistööde vahendite kasutamine
  • Klassiruumiväline õpe: läbi õppeaastat kestev uurimuslik ülesanne ühe liigi bioloogiline kirjeldamine
  • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    • Märgpreparaadi valmistamine ning erinevate objektide võrdlemine mikroskoobiga.
    • Eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel
  • IKT:
    • http://www.cybernature.ee/herb
    • http://bio.edu.ee/loomad/
    • http://www.loomaaed.ee/
    • http://elurikkus.ut.ee/egle.tapashk.ee/imetajad/koljud.html
    • http://bio.edu.ee/taimed/
• Põhimõisted: bioloogia, loodusained, loodusteadusliku uurimustöö etapid: probleem, hüpotees, vaatlus, katse, eksperiment, küsitlus, uuringud, analüüs, tabelid, skeemid, diagrammid, järeldus; loodusteadusliku uurimustöö vahendid: luup, mikroskoop, verneri seadmed, bioloogilised kogud ja määrajad, interaktiivsed vahendid.
• Õpitulemused:
  • selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga;
  • analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes;
  • võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid;
  • jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks;
  • seostab eluavalduse erinevate organismirühmadega;
  • teeb märgpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi;
  • väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.

Selgroogsete loomade koht eluslooduse süsteemis ja nende välisehituse eripära

• Eluslooduse süsteem
  • Eluslooduse tutvustus
  • Eluslooduse süstematiseerimine
• Loomariigile omased tunnused
  • Loomariigi sisesed tunnused
  • Loomariigi jaotamine selgroogseteks ja selgrootuteks
• Selgroogsete loomade välistunnuste seos keskkonnaga
  • Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas.
  • Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist.
  • IKT:
    • http://bio.edu.ee/loomad/
• Selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses
  • Erinevate selgroogsete osa looduses
  • Erinevate selgroogsete loomade tähtsus inimese elus
  • Selgroogsete loomade kaitse, püük, jaht
  • Klassiruumiväline õpe: selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse kaardistamine
• Põhimõisted: elusorganismide põhitunnused, süstemaatika põhiüksused, selgroogne loom, selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaik.
• Õpitulemused:
  • seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga;
  • analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
  • analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;
  • leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;
  • väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.

Selgroogsete loomade aine-ja energiavahetus

• Aine- ja energiavahetus
  • Aine ja energiavahetus looduses
  • Selgroogsete loomade toiduhankimise viiside ja seedeelundkonna eripärad
  • Selgroogsete loomade hingamiselundite ehitus ja talitlus ning seos elukeskkonnaga
  • Püsisoojasus ja kõigusoojasus, selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seos püsi- ja kõigusoojasusega
  • Ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid selgroogsetel loomadel
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine: valikuliselt uurimuslik töö arvutikeskkonnas toidu või hapniku mõjust organismide elutegevusele.
• Põhimõisted: ainevahetus, hingamine, seedimine, organ, süda, suur vereringe, väike vereringe, lõpus, kops, õhukott, magu, soolestik, kloaak, püsisoojane, kõigusoojane, loomtoidulisus, taimtoidulisus, segatoidulisus, lepiskala, röövkala, röövloom, saakloom.
• Õpitulemused:
  • analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;
  • seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega;
  • selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;
  • võrdleb hingamist kopsude, naha ning lõpuste kaudu õhk- ja vesikeskkonnas;
  • võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid;
  • analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega;
  • võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel;
  • hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.

Selgroogsete loomade paljunemine ja areng

• Kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel.
• Põhimõisted: lahksugulisus, suguline paljunemine, munarakk, seemnerakk, viljastumine, kehasisene viljastumine, kehaväline viljastumine, haudumine, otsene areng, moondega areng.
• Õpitulemused:
  • analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid;
  • toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine;
  • hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta näiteid;
  • võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust.

Taimede tunnused ja eluprotsessid

• Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega.
• Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned.
• Praktilised tööd: erinevate taimerühmade määramine välitunnuste alusel
• IKT:
  • http://bio.edu.ee/taimed/
• Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus.
• Klassiruumiväline õpe: erinevate taimerühmade kasvukohtade võrdlus
• Taimeraku võrdlus loomarakuga
• Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus
• Praktilised tööd: loomaraku ja taimeraku võrdlemine valgusmikroskoobiga
• Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla
• Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega
• Tõusev ja laskuv vool taimedes.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine: fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga
• IKT:
  • http://mudelid.5dvision.ee/
• Suguline ja mittesuguline paljunemine
• Putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks.
• Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused.
• Praktilised tööd: seemnete idanemine erinevates kasvutingimustes
• Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kromoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine.
• Õpitulemused:
  • võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut;
  • analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
  • selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud erinevate elukutsete esindajatele;
  • eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel;
  • analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes;
  • koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses;
  • analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;
  • suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult

Seente tunnused ja eluprotsessid

• Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega
• Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel.
• Seente paljunemine eoste ja pungumise teel.
• Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos.
• Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused.
• Käärimiseks vajalikud tingimused.
• Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  • Seente välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.
  • Seente ehituse uurimine mikroskoobiga.
  • Uurimuslik töö hallitus- või pärmseente arengut mõjutavate tegurite leidmiseks.
• IKT:
  • http://lemill.net/community/mongol/collections/seened
• Klassiruumiväline õpe: uurimuslik pikemajaline tegevus (vahtra pigilaiksuse leviku analüüs)
• Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm.
• Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad.
• Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine
• Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine: praktiline töö või arvutimudeli kasutamine õhu saastatuse hindamiseks samblike leviku alusel.
• IKT:
  • http://mudelid.5dvision.ee/
• Klassiruumiväline õpe: uurimuslik pikemajaline tegevus (õhu saastuse hindamine samblike leviku alusel
• Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa.
• Õpitulemused:
  • võrdleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega;
  • iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslikku mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid
  • selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi;
  • analüüsib parasiitluse ja sümbioosi osa looduses;
  • selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastasmõju;
  • põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva;
  • analüüsib seente ja samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
  • väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena.