Praktiline eesti keel I

Kursuse kood	EK2 (riikliku õppekava kursus)
Valdkond	humanitaarained
Kursuse nimetus	Eesti keele II kursus “Praktiline eesti keel I“
Eelduskursused	puuduvad
Lõimumine	Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Samas arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutusoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusel. Vastavalt Tallinna Reaalkooli uurimistööde ajagraafikule kaasatakse uurimistööks vajalikke teemasid teistesse eesti keele kursustesse (nt resümee, retsensioon, teaduslik stiil jmt).
Õppetöö korraldus (eeldus 35 tundi)	Kontakttunnid, iseseisvad tööd, õppekäigud (muuseum, teater vmt)
Õpetamise aeg	Kord kolme aasta jooksul (aineõpetajal on vajadusel võimalus kursuste järjekorda muuta)
Kursuse eesmärgid	1. Eesti keele oskus tähendab eesti kirjakeele valdamist keele nelja osaoskuse (lugemise, kirjutamise, kõnelemise ja kuulamise) valdkonnas. 2. Lugemispädevuse tähtis komponent on oskus leida vajalikke tekste niihästi trükitud kui ka elektroonilistest allikatest ning nendest tekstidest vajalikku teavet. Lugemisoskuse arendamise laiem eesmärk on kriitilise teabekasutaja kujundamine. 3. Kirjutamispädevuse vältimatu eeldus ja komponent on hea ning toimiv õigekirjaoskus. 4. Kõnelemisoskuse tähtis komponent on argumenteerimisoskus, võime oma seisukohti esitada ja kaitsta, kasutades nii ratsionaalseid, emotsionaalseid kui ka eetilisi põhjendusi. 5. Kuulamisoskuse arendamise eesmärgid on vestluspartneri suhtluseesmärgi mõistmine, veenmise ja manipuleerimise äratundmine ning suulises vormis esitatud teabe ja aimetekstide mõtte mõistmine. 6. Eesti keele õpetuse kõige õilsam eesmärk on ilus eesti keel.
Kursuse lühikirjeldus	Kõnelemine Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine; emotsionaalsus, toon. Kirjutamine Tarbetekstid: elulugu, avaldus, seletuskiri, taotlus, kaebus, kiri ja e-kiri, plangid ning vormid. Arvamustekstid. Arvamustekstide ülesehituse põhimõtted. Arvamustekstide koostamine ühiskonna- ja õpilaselu teemadel. Referaadi ja kokkuvõtte kirjutamine. Õigekiri: häälikuõigekiri, algustäheõigekiri, kokku- ja lahkukirjutamine. Lugemine Seotud ja sidumata tekstide (nimestike, graafikute, tabelite jm) mõistmine. Tekstide otsing veebist ja raamatukogust; info otsing elektroonilisest ja paberil tekstist. Süstemaatiline sõnavaraarendus (nt harvem sõnavara, mõistesuhted, sõnamoodustus, käsitletavate teemadega seotud erisõnavara; sõnavara omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Kuulamine Erinevate keelevariantide sotsiaalse tähenduse mõistmine, teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toimingutes, suhtluspartneri mõistmine dialoogis.
Kursuse õpitulemused	Kursuse lõpetamisel õpilane: argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti suuliselt ja kirjaliku arutleva teksti vormis; koostab levinumaid tarbetekste; oskab ühe alusteksti põhjal koostada referaati ja kokkuvõtet, vältides plagiaati; tunneb põhilisi elektroonilise infootsingu võimalusi ning kasutab neis leiduvat infot oma tekstides; oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid; on kinnistanud, parendanud, süvendanud oma õigekirjateadmisi ja –oskusi.
Hindamisviis	Koondhinde moodustavad: kontrolltööd, suulised diskussioonid/ ettekanded, kirjandid/artiklid ning protsessi hindavad tööd. Aineõpetaja määrab oma ainekaardis kindlaks vastavate tööde arvu ning hinde kujunemise viisi. Kooliastmehinne kujuneb kuue kohustusliku kursuse põhjal.
Õppematerjalid Kirjandus (soovituslik kirjandus)	Uuele õppekavale vastavad õpikud ning töövihikud. Seni: Hint, M. “Eesti keele foneetika ja morfoloogia, õpik 10. klassile” Lunter, A. “Gümnaasiumi eesti õigekeele töövihik” Lisaks: Wiik, K. “Eurooplaste juured” “Õigekeelsussõnaraamat” (trükis ja netisõnastik) Ehala, M. “Eesti keele struktuur” Ehala, M. “Eesti kirjakeel” Valmis, A. “Õigekeelsuse käsiraamat gümnaasiumile” www.eki.ee Martin Ehala videoloengud http://www.kynnimees.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6&Itemid=11
Vastutav õppetool	humanitaarõppetool
Kursuse väljund	Peamise väljundina loob eesti keele korrektne valdamine eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks: sõnavara mõistmine ja kasutamise oskus, teksti mõistmine ja tekstiloome ning pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda. Lisaväljundid: emakeeleolümpiaadid, esseekonkursid, lingvistikaolümpiaadid, keeleprojektid.

Viimati uuendatud: 20.01.2018