Kunstiajalugu II
Kursuse kood | KU2 (riikliku õppekava kursus) | |
Valdkond | Kunst | |
Kursuse nimetus | Kunstiajalugu II kursus | |
Eelduskursused | Kunstiajalugu I kursus | |
Lõimumine | Kunstis, muusikas, kirjanduses ja ajaloos õpitakse tundma eri ajastute eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning nende seotust sotsiaalsete, majanduslike, ideoloogiliste, tehnoloogiliste jm mõjutajatega. | |
Õppetöö korraldus (eeldus 35 tundi) |
kontakttunnid | |
Õpetamise aeg | 12. klass | |
Kursuse eesmärgid | ||
Kursuse lühikirjeldus | Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed
Romantism. Mäss korra vastu Realism. Tõearmastus Impressionism Juugend Kunsti muutumine – kunst moderniseeruval ajastul. Usk ühiskonna ja kunsti progressi. Tehnoloogia ja linnastumise võidukäik. Modernistlik arhitektuur ja tööstusdisain. Funktsionalism. Fotograafia ja illustreeritud ajakirjanduse levik ning mõju kunsti muutumisele. Modernistliku kunsti suunad: postimpressionism, fovism, ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, funktsionalism, abstraktsionism, dada, sürrealism Isikuvabaduse manifestatsioon Abstraktse kunsti tekkimine ja abstraktne ekspressionism pärast II maailmasõda USA-s Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst Postmodernism – vaatenurkade paljus Neodada. Popkunst. Hüperrealism. Igapäevaelu tungimine kunsti Kontseptualism, idee kui kunst Kunst 21. sajandil: kaasaegne kunst Lõputöö: Ühe konkreetse kunstniku/ teose edasiarendamine – varem õpitu kordamine + uue teose loomine. Oma ideega sobiva väljendusvahendi valimine ja töö tegemine (joonistus, maal, kollaaž, skulptuur, foto, video, performance jne) |
|
Kursuse õpitulemused | 1) gümnasist seostab kunsti arengusuundi ja ilminguid ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;
2) tunneb visuaalse kultuuri kui valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon jne); 3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval; 4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust; 5) tõlgendab ning analüüsib kaasaegse kunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, performance) ning märkab kaasaegse kunsti seoseid teiste valdkondadega (nt meedia, reklaam, poliitika); 6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid; 7) püstitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid; 8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida; 9) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi; 10) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades ainealast terminoloogiat. |
|
Õppetegevused | 1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades erinevaid õppemeetodeid ning arvestades õpilaste õpistiile; 3) kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, virtuaalkeskkond, muuseumid, näitused jne; 4) rakendatakse praktilises loomingulises tegevuses nii traditsioonilisi kunstitehnikaid ja -vahendeid kui ka kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ning -vahendeid (joonistus, maal, kollaaž, skulptuur, foto, video, performance jne); 5) pööratakse suurt tähelepanu õpilaste analüüsi- ja eneseväljendusvõime arendamisele: retsensioonide ja analüüside kirjutamine (nt kunstinäituse retsensioon, kunstiteose analüüs), oma loomingu esitlemine, kunstiteoste ja ajastute näidete võrdlemine ning analüüsimine; 6) illustreeritakse õppesisu näidetega nii maailma kui ka Eesti kunstist ning eesti rahvakultuurist. |
|
Hindamisviis | Tööde hindamisel kasutatakse numbrilist hindamist viiepallisüsteemis, mis väljendub ka kursuse lõplikus hindes. Lisaks on olulised kujundava hindamise põhimõtted – õppija analüüs, õpetaja analüüs ning põhjaliku ja edasiviiva tagasiside andmine. | |
Õppematerjalid Kirjandus (soovituslik kirjandus) |
J. Kangilaski „Kunstikultuuriajalugu” 11. ja 12 klassile
Pildimaterjal Moodle’is |
|
Vastutav õppetool | oskusained | |
Kursuse väljund |