Koolisisesed projektid

Soovime, et Tallinna Reaalkool oleks ka tulevikus reaal- ja loodusteadusliku hariduse eestvedaja Eestis. Selleks on oluline, et meie koolipere tunneks end hästi, liiguks piisavalt ning et liikumine toetaks õppimist igal sammul. Koostöö Liikuma Kutsuva Kooliga aitab meil seda eesmärki mõtestatult ja süsteemselt saavutada.

Tallinna Reaalkool saab 2026. aastal uue õppehoone ja me soovime, et liikuma kutsuv kooliruum ja –õu inspireeriksid meie õpilasi ja õpetajaid rohkem liikuma. Liikuma Kutsuv Kool on üleriigiline programm, mis aitab koolidel kujundada tervist, heaolu ja õpimotivatsiooni toetavat keskkonda. Tallinna Reaalkooli vapikooli tunnustus kinnitab, et kool liigub sel teel tugevate ja eesmärgistatud sammudega.

Tegevused:

• sügisesed ja talvised perepäevad kogu kooliperele;
• tantsuvahetunnid;
• aktiivsed õuevahetunnid, õuemängud;
• mängujuhid;
• liikumispausid ainetundides, mille viivad läbi mängujuhid;
• aktiivsed ainetunnid;
• kaasaegne liikumisõpetus;
• koostöö REK´i ja PEK´iga;
• õuesõppenädalad.

Draamaprojektide esitlus ehk 5. klasside teatripäev saab teoks tänu kooli õppekavas oleva draamaõpetuse kursusele, mille eesmärk on arendada õpilastes loovust, eneseväljendusoskust, suhtlemisoskust, eneseregulatsiooni ja ettevõtlikkust. Draama-, emakeele-, kunsti-, käsitöö-, tehnoloogia-, informaatika- ja muusikaõpetajate koostöö tulemusena toimub õppeaasta lõpus avalik esinemine – rühmatöös valminud minilavastuste ja lavamakettide esitlemine.

Kogu protsess toetub õppekava läbivatele teemadele. Draamaprojekt annab võimaluse valitud kirjandusteost süvitsi tundma õppida, tõlgendada ja läbi mängida ning toetab kultuurilist identiteeti. Õppeprotsessi keskmes on rühmapõhine koosloome – õpilased kavandavad 4–6 kaupa loomemajandusliku produkti, vormistavad selle lavastuseks ja esitlevad teistele õpilastele. Igaüks leiab töögrupis endale sobiva rolli. Hästi oluliseks teemaks on rühmasisese koostöö arendamine, mängurõõm, vastutus ühise loomingu ja rühmakaaslaste ees. Kunstioskus ei ole siin kaalukeeleks, vaid eneseväljendus ja argumenteerimisoskused.

Õppeprotsess kulgeb järgnevalt

1. Esimese etapina loevad 5. klassi õpilased läbi vajaliku kirjandusteose. Emakeeletunnis moodustavad õpilased väiksemad rühmad, valivad välja oma lemmikpeatüki või tekstiosa teosest ning kirjutavad selle põhjal näitemängu dramatiseeringu.

2. Dramatiseeringutele tuginedes loovad rühmad kunstiõpetuse tunnis lavamaketi kavandid ning käsitöös ja tehnoloogias meisterdavad maketid, milles on lisatud Micro:biti arvutiga loodud visuaal- või  audioelement. Pärast maketi valmimist esitlevad oma tööd tehnoloogia- ja käsitöötunnis teistele klassikaaslastele ja analüüsivad tehtut.

3. Muusikaõpetuse tunnis õpitakse ja esitatakse kirjandusteosega sobivat muusikapala.

4. Informaatika tunnis luuakse rühmade ühine kaust, kuhu kogutakse kokku projekti jooksul valminud tööd: dramatiseering, skaneeritud lavamaketi kavandid; kujundatakse ja koostatakse kavalehed. Kavalehed jagatakse lavastuste vaatajatele tutvumiseks seinale lisatud QR-koodi abil. Tunnis korratakse 3.-4. klassis õpitud mikroarvuti Microbit programmeerimist ja õpitakse mootori kasutamist, et lisada Microbiti arvutiga tehnoloogia- ja käsitöö tundides valmistatavale maketile mingisugune visuaal- või audioelement.

5. Draamatundides valmivad kõigil rühmadel oma minilavastused. Rühm kannab hoolt ka selle eest, et valmiksid vajalikud dekoratsioonid ja rekvisiidid.

6. Trupid astuvad üles omanimelise teatrina 4. klasside õpilastele, kes vaatavad ära  kümmekond etendust ja annavad esinejatele kirjalikku tagasisidet. Viiendikel ehk esinejatel tuleb omakorda vaadata ja hinnata paralleelklasside grupitöid ja oluline on kogutud teatriteadmiste põhjal oma hinnanguid põhjendada.

7. Esinemisele järgneb refleksioon, milles peegeldatakse grupis enese kui teiste hakkamasaamist ja sõnastatakse õpitu.

Draamaprojektide teemad

• 2024/2025 õpilaste koostöös valmisid lavastused, mis lähtusid päevikukirjandusest. Projektiga alustati juba sügisel, mil kirjandustunnis valmisid Katie Kirby “Lottie Brooksi” sarja raamatute, Silvia Rannamaa “Kadri”, Anders Jacobssoni ja Sören Olssoni “Berti päeviku” ning Daniel Defoe “Robinson Crusoe” põhjal dramatiseeringud. Loe lähemalt siit.
• 2023/2024 lavastused Fr. R. Faehlmanni muistendite lavastused
• 2022/2023 üldteema oli luuletuste dramatiseerimine
• 2021/2022 õppeaastal sai Tallinna Reaalkool 140. Õpilased kirjutasid ise Reaalikooli ajalooga seotud näidendid
• 2020/2021 õppeaastal valmisid audio- ja videolavastused Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ ainetel
• 2019/2020 õppeaastal oli peateemaks H.C. Anderseni muinasjutud, millest valmisid kuuldemängud. Näide kuuldemängust: “Tobe Hans”
• 2018/2019 õppeaastal sai kirjanduslikuks teoseks valitud Eno Raua „Kalevipoeg“. Stiililt olid lood erinevad ning traditsiooniliste lavastuste kõrval sai näha nii varju- kui ka nukuteatrit, ära oli kasutatud ka infotehnoloogilisi võimalusi. Näiteks olid kavalehed avatavad seinal olevate QR-koodide abil. Esitlused toimusid 1,5 tundi paralleelselt kahes saalis. Publikuks olid palutud lapsevanemad ja 4. klasside õpilased. Põhikooli Esinduskogu eestvedamisel oli üles seatud ka spetsiaalselt teatrirahvale mõeldud kohvik, kus müügiletil olid õpilaste enda valmistatud hõrgutised. Näited minilavastustest: “Linda ja Kalev” ning “Kalevipoeg kohtub sortsi poegadega”. Vaata ka pildigalerii.
• 2017/2018 õppeaastal lugesid õpilased läbi Ernst Peterson-Särgava “Ennemuistseid jutte Reinuvader rebasest”. Emakeeletunnis moodustasid õpilased väiksemad rühmad, valisid välja oma lemmikmuinasjutu ning kirjutasid selle põhjal näitemängu stsenaariumi. Stsenaariumitele tuginedes loodi kunstiõpetuse tunnis lavamaketi joonised ning käsitöös ja tehnoloogias meisterdati maketid valmis. Viimase etapina valmisid draamatundide raames kõigil rühmadel oma minilavastused. Iga rühm kandis hoolt ka selle eest, et valmiksid vajalikud dekoratsioonid ja rekvisiidid. Stiililt olid lood erinevad ning traditsiooniliste lavastuste kõrval sai näha nii varju- kui ka nukuteatrit, ära oli kasutatud ka infotehnoloogilisi võimalusi. Aprillis toimus draamapäev, kuhu oli publikuks palutud lapsevanemad ja 4. klasside õpilased. Esituste vahel kõlasid muusikatunnis sündinud omaloomingulised rahvalaulud, mille autoriteks ja ettekandjateks samuti 5. klassi õpilased. 7. klassi eestvedamisel oli üles seatud ka spetsiaalselt teatrirahvale mõeldud kohvik, kus müügiletil õpilaste enda valmistatud hõrgutised.

Tutvustasime nutikasvuhoonet klassidele bioloogia, loodusõpetuse ainetundide raames ning käsitleme selle raames ka keskkonnateadlikkuse ja ringmajandamise teemasid.

Otsesemalt on õppeaed lõimitud järgmiste ainekavade ja teemadega: 6. klass aiateema – aias kasvatatavad maitse- ja ravimtaimed; lehtsalat; väiksemad juurviljad nagu redised; ka iluaia taimed ning nende kasvu jälgimine, mulla elustiku uurimine, mulla teke; 7. klass taimeriik ja fotosüntees; taime liikumine valguse poole, idanemine; 8. klassis ökoloogia, abiootilised taimekasvu mõjutavad tegurid; 11. ja 12. klass fotosünteesi uurimine erinevatel tingimustel taimerühmad tsütoloogia, valgusspektrid; kapillaarsue uurimine.
Praktikumid – uuritakse erinevate tingimuste mõju taime arengule; taimede ja nende kasvatamine – taimede liikumine, kasvukiirus, taime anatoomia, taime vegetatiivsete osade areng. Erisused taimede kasvatamisel – kiirestikasvavaid, 1 idulehelised, 2 idulehelised, maitsetaimed vs ilutaimed jne.

Materjal mikroskopeerimiseks – nii juured, varte läbilõiked, lehed, bioloogilise materjali kasvatamiseks.

Keskkonnateadlikkus: kemikaalide kasutamine või mitte kasutamine, nende mõju ja alternatiivid (kompostimisel tekkiv vedelväetis; tehnoloogia pakutav, erinevates ka tehislikes keskkondades, fotosünteesi võimalikkus; fotosünteesi globaalse tähtsuse ja keskkonnateadlikkuse mõtestamine õpilastega.

Toidu kasvatamine – miks oma toit ise kasvatada, mitte poest imporditud salatit osta? VII Oma ökoloogilise jalajälje arvutamine ja selle hindamine – ise kasvatatud vs poest ostetud salati näitel. Ringmajanduse põhimõtete õpetamine – taimekasvatus, kompostimine ja mulla kasutamine.

Tervislikud eluviisid – salati ja maitsetaimede kasutamine kokanduse tundides; taimedega toimetamise mõju vaimsele tervisele. Lisaks on õppeaed plaanitud kaasata koolis toimuvate avalike ürituste – Teadlaste öö, teaduspäevade töötoad, konverentsi töötubade läbi viimisesse, seeläbi suureneb kasusaajate ring veelgi.

Õppetegevus algas 2022/2023 õppeaasta sügisel. Enne seda hankisime seadmed ja vajalikud abivahendid ning õpetajatel oli võimalus enne uue õppeaasta alguses planeerida õppeaiaga seotud tegevused oma ainekavadesse. 2022/2023 õppeaastal õpime õppeaeda tundma, katsetame sellega seotud võimalusi, õpime selgeks õppeaiaga seotud probleemkohad ja leiame neile lahendused, loksutame paika õpeaia haldamisega seonduvad tegevused.