Üldine ja anorgaaniline keemia II

• tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
• arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme teadusmeetodil, rakendades süsteemset loogilist mõtlemist, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
• kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
• kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
• rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
• langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
• suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
• on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

Metallid: Metallide pingerida ja järeldused selle põhjal; metallide reageerimine vee ning hapete ja soolade lahustega; metallid ja mittemetallid igapäevaelus (lühiülevaatena); metallide saamine maagist; elektrolüüsi põhimõte ja kasutusalad (tutvustavalt); metallide korrosioon (kui metallide saamisega vastassuunaline protsess), korrosioonitõrje; keemilised vooluallikad (tööpõhimõte reaktsioonivõrrandeid nõudmata), tuntumad keemilised vooluallikad igapäevaelus.

Arvutusülesanded: arvutused reaktsioonivõrrandite järgi
lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral).

Lahuse molaarne kontsentratsioon.

• liigitab oksiide, happed, hüdroksiide ja soolasid nende ehituse või iseloomulike omaduste järgi;
• koostab reaktsioonivõrrandeid oksiidide, hapete, hüdroksiidide ja soolade saamise ning keemiliste omaduste kohta (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
• seostab hapete, aluste ja soolade lahuste omadusi nende rakendusvõimalustega praktikas, sh igapäevaelus;
• koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike reaktsioonide kohta (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
• selgitab metallide saamise põhimõtet metalliühendite redutseerimisel;
• selgitab metallide korrosiooni põhimõtet, põhjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti; põhjendab korrosiooni kahjulikkust ning analüüsib korrosioonitõrje võimalusi;
• analüüsib metallide tootmisega seotud keskkondlikke, majanduslikke ja poliitilisi probleeme;
• selgitab keemiliste vooluallikate tööpõhimõtet ja tähtsust ning toob näiteid nende kasutamise kohta igapäevaelus;
• lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, arvestades lähteainetes esinevaid lisandeid, reaktsiooni saagist ja kadu; põhjendab lahenduskäiku loogiliselt ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi.
• teeb lahuste koostise arvutusi (lahustunud aine hulga, lahuse ruumala ja lahuse molaarse kontsentratsiooni vahelise seose alusel); teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ning otsustusi.