Õppekava toetavad ühisüritused

1.-4. klass

Sügislaat

Laat toimub igal sügisel. Korraldavad 3. klasside õpilased. Laadal kaubeldakse aiasaaduste ja kõige omavalmistatuga: küpsetised, käsitöö jne.

  • Arendatavad pädevused: sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtlus-, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus ning ettevõtlikkuspädevus
  • Läbivad teemad: keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Kadrijooks

Kadripäeval käivad 1. klasside õpilased kadrit jooksmas abiturientidele. Tutvustatakse kadripäeva kombeid, uskumusi ja pakutakse meelelahutust.

  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus.
  • Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri, kultuuriline identiteet.

Ettelugemise päev

Ettelugemise päeval käivad õpetajad ja kooli töötajad suurest majast tutvustamas oma (lapsepõlve) lemmikteoseid ning loevad neist ette katkendeid 1.-4. klassi õpilastele. Arutletakse kuuldu üle ning eriti põneva esituse korral asuvadki lapsed etteloetud raamatut omal käel lugema.

  • Eesmärk: ergutada kirjandus- ja lugemishuvi; arendada õpilastes kuulamis- ja arutlemisoskust, oskust esitada küsimusi; suure maja õpetajate ja töötajate tutvustamine Väikese Maja õpilastele.
  • Arendatavad pädevused: kultuuri ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus ning õpipädevus.
  • Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, realica.

Isade- ja emadepäeva üritused

Isade- ja emadepäeva ülekoolilised üritused toimuvad üle aasta. Nendel päevadel esinetakse oma vanematele ning tegutsetakse nendega koos erinevates töötubades.

  • Eesmärk: väärtustada perekonda ja selle liikmeid; pakkuda võimalust veeta kvaliteetaega koos ema või isaga; anda võimalus lapsele esineda oma emale ja isale; anda lapsevanemale võimalus näha oma last esinemas ning tegutsemas tavapärasest erinevas olukorras.
  • Arendatavad pädevused: sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus.
  • Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus.

Jõululaat

Õpilane valmistub pere abiga laadaks (küpsetised, kaardid, käsitöö jne). Müük toimub aulas. Peale müüki tehakse kokkuvõtte ning teatud summa loovutatakse klassirahasse.

  • Arendatavad pädevused: ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, sotsiaalne – ja suhtluspädevus.
  • Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

Väikese Maja jõulupidu

Väikese maja jõulupeol esinevad võimalusel kõik õpilased. Jõulupeo kava ehitatakse üles koos kõikide klassijuhatajate, muusika- ja kehalise kasvatuse õpetajatega nii, et igal klassil on oma etteaste. Alati esineb mudilaskoor ning pidu külastab jõuluvana, pidu veavad ja juhivad 4. klasside õpilased.

  • Eesmärk: pakkuda esinemisvõimalust võimalikult paljudele õpilastele; arendada laste loovust etteastete väljamõtlemise või ettevalmistamise perioodil; julgustada õpilasi esinema hobi korras väljaspool kooli õpitud etteastetega; arendada ja lihvida esinemisoskust ja – julgust; teadvustada jõulude tähendust ning kinnistada teadmist, et jõulud on vaikne püha.
  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevust.
  • Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet.

Õpioskuste võistlus

Õpioskuste võistlus koosneb kahest koolivoorust ning ühest koolidevahelisest võistlusest. Koolivoorudes selgitatakse iga lennu neli parimat õpilast, kes esindavad Tallinna Reaalkooli. Esimeses voorus osalevad kõik 1.-4. klassi õpilased ning rõhk on info otsimisel teabeteostest ja selle edastamise oskus paberil ning lahendatakse nuputamisülesandeid. Teise vooru jõuavad esimese vooru parimad ning otsitakse infot internetist ja täidetakse loovülesandeid.

  • Eesmärk: anda igale õpilasele võimalus osaleda mitmekülgsel võistlusel, arendada teabeallikate kasutamise oskust, arendada suutlikkust tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada; anda võimalus näidata ennast mitmest erinevast küljest; arendada tööjuhendite lugemise ning järgimise oskust; laiendada õpilase silmaringi ja teadmisi.
  • Arendatavad pädevused: enesemääratlus, kultuuri- ja väärtuspädevus, õpi- ja ettevõtlikkuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus.
  • Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon.

Stiilinädal

Stiilinädal on seotud sõbrapäeva tähistamisega. Iga päev koolivormi kandvatel õpilastel on võimalus riietuda terve nädala jooksul erineva stiili järgi. Stiilid määratakse igal aastal uued. Samal nädalal on ka kõigil õpilastel võimalik kirjutada ja saata kirju oma Väikeses Majas õppivatele sõpradele.

  • Eesmärk: laste loovuse arendamine ja eneseväljendamine läbi riietuse, soengute, aksessuaaride jms; arendada oskust märgata ja hinnata ilu ning loovust; tunda rõõmu loovast eneseväljendusest ja tegevusest; mitmekesistada igapäevast koolielu; võimaluse andmine kunstiainetes andekatele õpilastele.
  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus ning enesemääratluspädevus.
  • Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet.

Vabariigi aastapäev

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Tallinna Reaalkoolis on suurejooneline, akadeemiline ning nõuab korralikku ettevalmistust. 1. klassi õpilased kaunistavad koolimaja, 2. klassi õpilased kirjutavad luuletusi, 3. klassi õpilased koostavad aastapäeva kõne, millest parimad loetakse ette põhikooli- ja gümnaasiumi aktustel õpilaste enda poolt. 4. klassid teevad aga lühikokkuvõtte Eesti ajaloost ning tutvustavad seda noorematele.

  • Eesmärk: isamaalisuse ja rahvustunde kasvatamine ja süvendamine; oma riigi, rahva ja kultuuri tähtsustamine ja õpilastele teadvustamine; teadvustada õpilasele tema rahvuslikku kuuluvust ning lugupidavat suhtumist oma rahvusesse; arendada austust oma kodupaiga, kodumaa ja Eesti riigi vastu; Eesti Vabariigi sümbolite tutvustamine ja kasutamine; ning nendega seostuvate käitumisreeglite täitmine; Eesti ajaloo vastu huvi äratamine; gümnasistide lugupidava suhtumise ning käitumise jälgimine ja jäljendamine.
  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus ning enesemääratluspädevusi.
  • Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, realica.

Peastarvutamise võistlus

Peastarvutamise võistlus on üritus, kus kogu Väikese Maja esimese ja teise vahetuse õpilased koos arvutavad. Arvutatakse 30 minutit, ülesanded on koostatud põhimõttel kergemast järk-järgult raskemaks. Parim arvutaja on enam õigeid vastuseid kirjutada jõudnud õpilane.

  • Eesmärk: populariseerida peast arvutamist ja matemaatikat; võimalus väga headel arvutajatel oma oskusi ja võimeid demonstreerida; peastarvutamise reeglite kasutamise oskuse arendamine; arendada oskust end häälestada ülesandega toimetulemisele.
  • Arendatavad pädevused: õpipädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus.

Ohhoo–päev e teaduspäev

Õpilane ehitab/meisterdab leiutise, avastuse või katse, mida nähes koolikaaslane hüüataks: “Ohoo!!” Eelvoor toimub klassides, kus õpilased tutvustavad oma leiutist/katset. Iga klass valib 3-5 parimat tööd, mis pääsevad nn lõppvooru kooli staadionile. Žürii (suure maja õpetajad, õpilased ja 1.-4. klassini igast klassist 2 õpilast) valib välja parimad. Parimaid leiutisi autasustatakse viimasel koolipäeval.

  • Eesmärk: pakkuda õpilastele võimetele vastavat tegevust koolielu mitmekesistamiseks ja vaba aja sisukamaks veetmiseks; õpetada õpilasi probleeme nägema ning nendele lahendusi välja mõtlema; väärtustada (teadusliku) uurimistööga tegelemist; pakkuda võimalust oma tehtud tööd teistega võrrelda, seda esitleda-tutvustada ning näha ja hinnata eakaaslaste töid ning leiutisi; arendada oma mõtete ja ideede arusaadavat edastamist suuliselt ja atraktiivselt.
  • Arendatavad pädevused: enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevust ning matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus.
  • Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng.

Väikese Maja spordipäev

Maikuus toimub Väikese Maja spordipäev. Kavas on klassidevahelised võistlused pendelteatejooksus ja kergejõustikualadest 60m jooks, kaugushüpe ning pallivise. Parimaid tulemusi saavutanud õpilasi autasustatakse kooli diplomiga ja kooli medaliga.

  • Eesmärgid: kergejõustiku arendamine ja populariseerimine; olla kehaliselt aktiivne, aidata kaasa tervise tugevdamisele; parimate klasside ja sportlaste välja selgitamine; sporditraditsiooni jätkamine Reaalkoolis.
    Arendatavad pädevused: õpi-, enesemääratluspädevus.
  • Läbivad teemad: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

Lõpukell

Abituuriumi lõpukella ürituse juures saadavad abituuriumi õpilasi esimese ja teise klassi õpilased. Esimese klassi õpilased loevad alati luuletust „Lõpukell”. Lauldakse laule ja antakse üle isevalmistatud kaart, milles soovitakse lõpetajale kõike head tulevikuks.

  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus.
  • Läbivad teemad: realica, kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus.

4. klasside lõpupidu koos vanematega

Kontsert ja pidu.

  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, suhtlus- ja sotsiaalne ja kodanikupädevus, ettevõtlikkuspädevus.
  • Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet.

5.-9. klass

Jõulupeod

Jõulupidude korraldamine on jaotatud 5.-6. klass ja 7.–9. klass. 5.-6. klassi jõulupeo korraldamise (teema, esinemised, kuulutus, muusika) on endale võtnud PEK, kuhu kuuluvad 7.-9. klassi esindajad. Põhikooli teisele astmele korraldab põhikooli näitering, et oleks väljundit rohkem, kui üks kord aastas kevadel lavastuse valmimiseks, õpilased saavad jõulupeo korraldad lühinäidendi võtmes, kuhu on sissepõimitud klassikaaslased, kes on tulnud peole. Pidu noorelt noorele.

  • Eesmärgid: pakkuda esinemisvõimalust võimalikult paljudele õpilastele; arendada laste loovust etteastete väljamõtlemise või ettevalmistamise perioodil; julgustada õpilasi esinema hobi korras väljaspool kooli õpitud etteastetega; arendada ja lihvida esinemisoskust ja –julgust.
  • Arendatavad pädevused: sotsiaalne pädevus, suhtluspädevusi.
  • Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Võimlemispidu

Reaalkoolis on au sees olnud võimlemine. Kunagistest sportvõimlemise võistlustest on välja kasvanud võimlemisõhtu, mis toimub nüüdsel kujul alates 2003. aastast. Võimlemispeol osalevad 1.-9. kl õpilased, kus iga klass esineb oma välja valitud parima omaloomingulise liikumiskavaga. Võimlemiskavadele annab hinnangu žürii ja esinema on kutsutud ka külalisesinejad. Üritusel tunnustatakse kõiki osavõtjaid.

  • Eesmärgid: tervisliku ja esteetilise spordiala populariseerimine; esinemis- ja harjutamisvõimaluse andmine; Reaalkooli võimlemistraditsioonide jätkamine.
  • Arendatavad pädevused: enesemääratluspädevus, õpipädevus.
  • Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus.

Tehnoloogiapäevad

Alates 2006. aastast toimuvad kevadisel ja sügisesel koolivaheajal Tallinna Reaalkoolis 7.–9. klassi õpilastele tehnoloogiapäevad. Õpilased jaotakse meeskondadesse ning neile antakse lahendada inseneriülesanne, st neid pannakse nuputama huvitava tööülesande kallal, tuletama meelde koolis õpitut ning seejärel kasutama oma käsitööoskusi, et valmistada mingi toimiv ese või seade. Igal üritusel tehakse kõrgkooli õppejõudude või erialaspetsialistide poolt probleemiga seotud video ettekanne.

  • Eesmärgid: süvendada õpilastes huvi täppis- ja loodusainete ning tehnoloogia vastu; innustada õpilasi loovusele ja innovatsioonile; arendada õpilastes meeskonnatöö oskust; tutvustada õpilaste erinevaid tehnoloogiaga seotud erialasid; teadvustada tööohutusreegleid ja süvendada tööharjumusi.
  • Arendatavad pädevused: õpipädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, enesemääratlus-, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevus.
  • Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus.

Gümnaasium

Mälestuste päev

Küünalde süütamine legendaarsete realistide ja õpetajate haudadel. Kooli juubeliaastatel toimuv sündmus, millel osalevad nii vilistlased, õpetajad kui ka õpilased. Õpilastelt ettekanded, vilistlastelt ja õpetajatelt meenutused ja lõbusad, õpetlikud seigad.

  • Eesmärgid: eesti keele, kultuuri ja ajaloo säilimine; õpilaste enesemääratlus ja seotus kooliga; „Oma kooli” tunde süvendamine; kooli traditsioonide jätkumine.
  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus.
  • Läbivad teemad: realica, väärtused ja kõlblus ning kultuuriline identiteet.

Õpilasomavalitsuse REK koolituslaager

Umbes kuu aega pärast kooli algust, kui 10. klassid on valinud oma õpilasesinduse REKi, toimub koolituslaager.

  • Eesmärgid: anda õpilastele võimalus näidata end mitmest erinevast küljest ja õppida tundma teisi; arendada koostööoskusi ja loovust; julgustada noori oma ideid ellu viima; väärtustada koostöövõimelise õpilasomavalitsuse tööd.
  • Arendatavad pädevused: ettevõtlikkuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, õpipädevus.
  • Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet ja realica.

Rebaste nädal

I õppeveerandi lõpul toimub ühe abituuriumiklassi eestvedamisel kümnendate klasside vastuvõtt gümnaasiumiõpilaste perre.

  • Eesmärgid: süvendada ühtekuuluvustunnet; anda abiturientidele ja kümnendikele võimalus arendada loovust, koostööoskusi ja kriitilist mõtlemist; mitmekesistada igapäevast koolielu.
  • Arendatavad pädevused: ettevõtlikkuspädevus (ühise idee väljatöötamine ja elluviimine), sotsiaalne ja kodanikupädevus (teha koostööd õpetajate, lennukaaslaste ja endast nooremate- vanemate koolikaaslastega); kultuuri- ja väärtuspädevus (märksõnaks „sõbralikkus” ja mitte alandavad ja inimväärikust solvavad tegevused); enesemääratluspädevus (suutlikkus mõista iseennast juhipositsioonil, rühmas); õpipädevus (suutlikkus organiseerida mitmetele gruppidele samaaegset tegevust).
  • Läbivad teemad – kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, tehnoloogia ja innovatsioon.

11. klasside sõrmuste pidu

I õppeveerandi lõpus korraldavad kõik 11. klassid ja nende juhtajad ühise peo koolisõrmuste saamiseks.

  • Eesmärgid: jätkata kooli traditsioone; süvendada ühtekuuluvustunnet; mitmekesistada igapäevast koolielu.
  • Arendatavad pädevused: sotsiaalne ja kodanikupädevus (suutlikkus ennast teostada, teha koostööd luues klassiga ühisnäidendi); kultuuri- ja väärtuspädevus (seosed iseenda, lennukaaslaste, eelnenud lendude ja kooliga); suhtluspädevus (suutlikkus ennast väljendada –toostid); ettevõtlikkuspädevus (korraldada ühisüritus); matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus (väikesele osale õpilastest ühisürituse eelarve).
  • Läbiv teema – realica, kultuuriline identiteet ja väärtused.

Jõulupidu

I poolaasta lõpul toimub ühe abituuriumiklassi eestvedamisel kogu gümnaasiumi ja nende juhatajate ühine jõulupuu.

  • Eesmärgid: jätkata traditsioone; anda abituuriumiklassile võimalus näidata ennast mitmest erinevast küljest; anda gümnasistidele võimalus arendada loovust, koostööoskusi; pakkuda esinemisvõimalusi; süvendada ühtekuuluvustunnet; mitmekesistada igapäevast koolielu.
  • Arendatavad pädevused: ettevõtlikkuspädevus, st suutlikkus idee luua ja see ellu viia, korraldada 300 inimesele ühisüritus; sotsiaalne ja kodanikupädevus st suutlikkus ennast teostada, teha koostööd, arvestades teistega; suhtluspädevus st etteaste, näidendi esitamine; kultuuri- ja väärtuspädevus st tajuda traditsioonide kestmist.
  • Läbivad teemad on kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlus, väärtused ja kõlblus.

Teatrireis Tallinnast välja

III õppeveerandil toimub gümnaasiumiklasside ühine teatrireis Tallinnast välja.

  • Eesmärgid: ergutada kultuurihuvi; teadvustada Eestimaa teisi teatreid; laiendada silmaringi.
  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, suhtluspädevus.
  • Läbivad teemad on kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus.

Märgipidu, 100 päeva ball, lõpukell

Abituuriumile mõeldud traditsioonilised sündmused, mille ettevalmistusega tegelevad kõik 11. klassid.

  • Eesmärgid: väärtustada abituriendi staatust; süvendada ühtekuuluvustunnet; jätkata kooli traditsioonide; anda 11. klassile võimalus näidata ennast mitmest erinevast küljest (organiseerida pidu).
  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus (tajuda ja väärtustada seotust teiste inimeste, kooli ja kultuuripärandiga); enesemääratluspädevus (mõista ja hinnata iseennast); sotsiaalne ja kodanikupädevus (suutlikkus ennast teostada, teha koostööd oma lennu, õpetajate, söökla personaliga jt); suhtluspädevus (suutlikkus ennast väljendada –toostid); ettevõtluspädevus (korraldada ühisüritus); õpipädevus (suutlikkus organiseerida ja planeerida ja õpitu ellu rakendada.
  • Läbivad teemad on kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus, realica, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Ülekoolilised ühisüritused

Kooliaasta avaaktused, märgiaktus, Vabariigi aastapäeva aktus, lõpuaktus

Kooliaasta avaaktus toimub 1. septembril kool staadionil. Osalevad 2.–12. klasside õpilased. Kooliperele antakse ülevaade möödunud õppeaasta kordaminekutsest ja probleemidest. Süüdatakse küünal mälestusmärgi POISS juures.

Vabariigi aastapäeva aktused toimuvad vahetult enne 24. veebruari. Aktused toimuvad kooliastmeti, kuid algkooli ja põhikooli aktusel peab kõne gümnaasiumi õpilane ja vastupidi. Poisi jalamile asetatakse pärg. Eesti Vabariigi juubeliaastatel toimub kolme kooli ühisaktus (Gustav Adolfi Gümnaasium ja Jakob Westholmi Gümnaasium) ning aktusele kutsutakse osalema Eesti Vabariigi President.

Kooliaasta avaaktuse, Vabariigi aastapäeva aktuse ning lõpuaktuste päeval heisatakse väljas lipud.

  • Eesmärgid: teadvustada antud päeva tähendust; laiendada silmaringi ja teadmisi; teadvustada õpilastes enesemääratlust ning seotus kooliga ja Eesti riigiga.
  • Arendatavad pädevused: väärtuspädevus st tajuda ja väärtustada seotust teiste inimeste, kooli ja riigiga, sotsiaalne pädevus st toimida vastutustundliku kodanikuna, enesemääratluspädevus st mõista iseennast ja oma kohta ühiskonnas, suhtluspädevus st suutlikkus ennast väljendada (kõnepidamine).
  • Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, realica.

29. september – Reaalkooli sünnipäev

Tallinna Reaalkool on üks vanimaid traditsioonidega koole Eestis. Kooli sünnipäeva tähistatakse igal aastal 29. septembril ühise piduliku sünnipäevatordi söömisega, kus autasustatakse kõige väljapaistvamaid realiste (näiteks rahvusvaheliste olümpiaadide võitjaid). Samas antakse õpilastele üle ka Tallinna Reaalkooli tegevuse edendamiseks loodud fondide stipendiumid. Sel päeval esinevad klassides ja meenutavad oma kooli aega kooli vilistlased.

  • Eesmärgid: Eesti rahvuse, keele, kultuuri ja ajaloo säilimine ning areng, mille osa on Tallinna Reaalkool olnud üle 130 aasta; õpilaste enesemääratlus ja seotus Tallinna Reaalkooliga, pürgimine realisti vääriliseks ning vanemate õpilaste eeskuju; kooli traditsioonide jätkumine; Tallinna Reaalkool kui osa Eesti Vabariigi ajaloost; „oma kooli” tunde kasvatamine.
  • Arendatavad pädevused: väärtus- ja sotsiaalseid pädevusi.
  • Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, realica.

Teadlaste Öö

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi ühendav suurüritus, kus ühe ööpäeva jooksul toimub palju atraktiivses teadust populariseerivaid ettevõtmisi. Tallinna Reaalkoolis toimuvad üritused alates 2010. aastast. Avatud on algklasside ohhoo-päeva leiutiste ja katsete tuba, tehakse füüsika ja keemia katseid, programmeeritakse roboteid ning uuritakse tähistaevast. Õpilased osalevad üritusel nii korraldajatena (näiteks algklasside ja füüsika töötoas tutvustavad õpilased leiutisi või katseid) kui ka osalejatena. Avatud on abiturientide kohvik.

  • Eesmärgid: populariseerida teadust; pakkuda võimalust oma tehtud tööd teistega võrrelda, seda esitleda-tutvustada ning näha ja hinnata eakaaslaste töid ning leiutisi; arendada oma mõtete ja ideede arusaadavat edastamist suuliselt ja atraktiivselt; arendada õpilastes ettevõtlikkust.
  • Arendatavad pädevused: ettevõtlikkus-, enesemääratlus- ja suhtluspädevust.
  • Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon, elukestev õpe ja karjääri planeerimine.

Teaduspäev

Teaduspäev toimub Tallinna Reaalkoolis tavapäraselt aprillikuu teisel nädalal. Teaduspäeva ülesehitus on kujunenud välja aastate jooksul ja igal aastal on erinevusi nii loengute/tegevuste mahus kui ka teemades. Võimalusel on teaduspäeva tegevused seotud rahvusvaheliste teadusaastatega (näiteks füüsika-aasta). Toimub palju erinevaid üritusi, kus rakendatakse koostööpartnerid nii kõrgkoolidest (TÜ, TTÜ, TLÜ, EKA) kui ka teistest koolidest, asutustest ning ettevõtetest ning sageli on esinejad vilistlased.

Teaduspäev tegevustesse on kaasatud kõik õpilased. Tegevused on kooliastmeti erinevad. Põhikooli osas on igal aastal vähemalt üks tegevus (see võib olla ühe ainetunni mahus, aga vahel ka tervet õppepäeva hõlmav üritus). Gümnaasiumiõpilastele on aga planeeritud loenguid/tegevusi vähemalt kolme õppetunni ulatuses. Osa loenguid on suunatud konkreetsetele klassidele ja vähemalt kahe loengu osas saab iga õpilane teha ise sobiva valiku.

  • Eesmärgid: erinevate teadusvaldkondade (eelkõige reaal- ja loodusteaduste) populariseerimine ja tutvustamine; teadusuuenduste tutvustamine; mitmesuguste õppimis-, teadustööde ja töövõimaluste tutvustamine; akadeemilise ettekande kuulamine; parimate olümpiaadiõpilaste ja nende juhendate-õpetajate tunnustamine.
  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratlus- ja suhtluspädevust ning sotsiaalseid pädevus.
  • Läbivad teemad: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, realica.

Õpetajate päev

Õpetajate päev Väikeses Majas tähendab seda, et aineõpetajaid asendavad Reaalkooli gümnasistid, kes annavad tunde tavaliselt paaris. Kuna tegemist on sisult tavalise koolipäevaga, siis tundide sisu lepitakse eelnevalt kokku klassijuhataja või aineõpetajatega. Põhikoolis annavad gümnaasiumi õpilased üks kuni kaks ainetundi.

  • Eesmärgid: õppeprotsessi ja koolielu mitmekesistamine; anda gümnasistidele võimalus asetada end õpetajate ja koolijuhtide rolli.
  • Arendatavad pädevused: sotsiaalne ja kodanikupädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus.
  • Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine.

Sügisene spordipäev

Tallinna Reaalkooli sügisene spordipäev toimub septembris kas Kalevi või Hiiu staadionil. Osa võtavad 2.-12. klassi õpilased. Spordipäeval on kavas: 5.-12. klasside klassidevahelised võistlused pendelteatejooksus põhikoolile 10 x 60 m ja gümnaasiumile 10 x 100 m, 2.-4. klassi võistlused murdmaajooksus, 5.-9.klassis 60 m jooks, pallivise ja murdmaajooks ning gümnaasiumi õpilastele 100 m jooks, kuulitõuge ja murdmaajooks. Spordipäeva viimane ala on klassidevaheline jalgpall. Võistlustel on kohtunikeks õpetajad ja abilisteks kehalisest kasvatusest vabastatud õpilased. Parimate tulemusi saavutanud õpilaste autasustamine toimub kohe pärast võistluste lõppu kooli diplomiga.

  • Eesmärgid: noorte tervislike eluviiside ja eluhoiaku kujundamine; spordi propageerimine; selgitada välja parimad klassid ja sportlased; kooli spordipäeva traditsioonide jätkamine.
  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus.
  • Läbivad teemad: tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

Korvpallishow

Traditsiooniliseks ürituseks on saanud detsembris korraldatav korvpalliüritus koostöös Reaalkooli Spordiklubiga. Selle raames toimub klassidevahelise korvpallivõistluste finaalmäng ja lisaks peetakse mänge kooli ja külalisvõistkondade vahel, esinevad tantsutüdrukud ja külla on kutsutud tuntud korvpallureid. Tunnustatakse parimaid mängijaid kooli diplomi ja meenetega.

  • Eesmärgid: noorte korvpalli arendamine ja populariseerimine; hoogustada sporditegevust õpilaste hulgas.
  • Arendatavad pädevused: sotsiaalne ja kodanikupädevus ning enesemääratluspädevus.
  • Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, tervis ja ohutus.

Suusapäev

1.-4. klassi suusapäev toimub Pirita või Nõmme spordikeskuses. 5.-12. klassi suusapäev toimub Kõrvemaa suusakeskuses, kuhu minnakse koos rongiga ja tellitud bussidega. Koostöös suusakeskustega on ette valmistatud suusarajad ja õpilaste toitlustamine. Kavas on klassidevaheline teatesõit, vastavalt vanusele suusadistantside läbimine. Suusapäeva lõpus korraldatavatesse võistlusmängudesse ja meelelahutustegevustesse on kaasatud kooli õpilasomavalitsus.

  • Eesmärgid: suusatamise arendamine ja populariseerimine; anda võimalust ja vastavaid tingimusi suusatamiseks; kooli suusapäeva traditsiooni jätkamine.
  • Arendatavad pädevused: enesemääratlus-, õpipädevus.
  • Läbivad teemad: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, tervise ja ohutuse.

Isamaalisuse väärtustamine

Lippude heiskamine staadionil 1. septembril, vabariigi aastapäeval, Eesti lipu päeval ja lõpuaktustel.

Lillede ja küünalde viimine 1. septembril, kooli sünnipäeval, märgi aktusel, vabariigi aastapäeval, lõpuaktusel, mütside pähepaneku tseremoonial ja vilistlaspäeval, mälestusküünla viimine õppursõduri H. Triegeli hauale Siselinna kalmistul.

Kodanikupäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva ja Euroopa päeva viktoriinisari

Koolis toimuvas viktoriinisarjas on kolm vooru. I voor toimub vahetult enne kodanikupäeva 26. novembril. II voor leiab aset vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruaril ja III voor enne Euroopa päeva 9. mail.

Viktoriinis osalevad 5.-12. klasside ja õpetajate viieliikmelised võistkonnad. Voorude küsimused koostavad 12. klassi õpilased. Voorude tulemused summeeritakse ja lõppkokkuvõttes antakse välja kolm preemiat vastavalt I , II ja III koha saavutanud võistkonnale.

  • Eesmärgid: kodanikuks olemise tähtsustamine ja väärtustamine; eesti rahvuse, ajaloo ja kultuuri väärtustamine; huvi äratamine maailmas toimuvate protsesside vastu; õpilaste koostöö edendamine; õpilaste enesemääratlus ja seotus Tallinna Reaalkooliga.
  • Arendatavad pädevused: väärtus-, sotsiaalne ja suhtluspädevus.
  • Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, realica, kodanikualgatuse.

14. märtsi nädal – emakeelenädal

14. märtsi emakeelepäev on kujunenud aastate jooksul emakeelenädalaks. Tavaliselt koosneb emakeelenädal järgmistest osadest viktoriin 5.-12. klassini emakeelepäeval, loengud gümnaasiumile ning võimaluse korral põhikooli kolmandale astmele. Külalisesinejateks on tuntud kirjandus- või emakeelespetsialistid, kelle valik sõltub sellest, missugused olulised keele ja kirjandusega seotud sündmused antud aastanumbri sees toimuvad. Emakeelenädala jooksul toimub 5.-12. klassini grammatikatest, mis kontrollib ühe olulise , emakeeleõpetajate poolt valitud grammatilise teema tundmist. Sageli sooritavad sama testi ka õpetajad. Võimalusel lisame emakeelenädalasse teisi huvitavaid üritusi (nt näitetruppe, filmiprojekte, omaloomingulisi ülesandeid jne).

  • Eesmärgid: emakeele väärtustamine ja säilitamine; keelehoolde ning keeleuuenduse põhimõtete mõistmine; õpilase kultuurilise silmaringi järjepidev arendamine ning aktiivsuse kasvatamine; kursishoidmine kirjanduse/keele ajaloo ning aktuaalsete teemadega; humanitaarse mõtlemise ning humanitaarainete väärtustamine.
  • Arendatavad pädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, õpipädevus, ettevõtlikkuspädevus
  • Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, väärtus ja kõlblus, teabekeskkond ning realica.

Kontserdid

Tallinna Reaalkooli traditsioonide hulka kuuluvad kontserdid on jõulukontserdid detsembris ja kevadkontserdid õppeaasta lõpul. Esineda saavad kõik koolis tegutsevad laulu- ja tantsukollektiivid. Võimalusel korraldatakse jõulukontsert Estonia kontserdisaalis.

  • Eesmärgid: eesti rahvuse, keele, kultuuri ja ajaloo säilimine ning areng; õpilaste enesemääratlus ja seotus Tallinna Reaalkooliga; kooli traditsioonide jätkumine; „oma kooli” tunde kasvatamine.
  • Arendavad pädevused: kultuuri ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, õpipädevus.
  • Läbivate teemade: kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Allikas: Tallinna Reaalkooli õppekava
Viimati uuendatud: 12. jaanuar 2018