Termodünaamika. Aine ehitus. Faasisiirded.
Kursuse kood | F5 |
Valdkond | loodusained |
Kursuse nimetus | Termodünaamika. Aine ehitus. Faasisiirded. |
Eelduskursused | PK, F4 |
Lõimumine | geograafia – energeetika, soojuskiirgus ja konvektsioon, kliima, vee ringkäik looduses, madal- ja kõrgrõhkkonnad; pilved; bioloogia: kapillaarsus, vee omaduste seos organismide elutalitlusega keemia: keemilise sideme energia, materjalide vastastikmõju veega, hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus |
Õppetöö korraldus (eeldus 35 tundi) |
kontakttunnid, praktilised tööd, iseseisvad tööd |
Õpetamise aeg | 11. klass |
Kursuse eesmärgid | Kursuses tutvustatakse termodünaamika seadusi, aine ehitust ja selle iseloomustamist erinevates agregaatolekutes ning võetakse kasutusele olekumuutusi üldisemalt kirjeldavad mõisted: faas, faasisiire, siirdesoojus. |
Kursuse lühikirjeldus | Termodünaamika Ideaalse gaasi siseenergia. Üheaatomilise ideaalse gaasi siseenergia. Siseenergia muutmise viisid. Soojushulk. Soojusliku tasakaalu olek. Töö termodünaamikas ja selle geomeetriline tõlgendus. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika I seaduse rakendused isoprotsessidele. Adiabaatiline protsess. Ideaalne soojusmasin. Carnot’ tsükkel. Soojusmasina kasutegur. Termodünaamika II seadus. Suletud, avatud süsteemid. Ringprotsess. Pööratavad ja mittepööratavad protsessid. Reaalne soojusmasin. Ringprotsessid reaalsetes soojusmasinates (erinevad konkreetsed näited). Külmuti ja soojuspump. Sisepõlemismootorid. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid. Entroopia. Entroopiaprintsiibi rakendused igapäevaelus. Soojusmasinad ja keskkonnakaitse. Aine ehitus Aine ehituse mudelid: tahkis, vedelik, gaas. Tahkete ainete klassifikatsioon. Kristalliliste ainete ruumvõre, defektid. Anisotroopia. Legeerimine. Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õhuniiskuse osa meie elus, looduses. Faas. Faasisiirded Faasisiirded, erinevus agregaatoleku muutusest. Tahkumine ja sulamine. Rekristallisatsioon. Sublimatsioon ja härmatumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Keemine. Soojusliku tasakaalu võrrand. Soojusmahtuvus. Soojustehnilised arvutused.Soovituslike ja kohustuslike praktiliste tööde loetelu:
|
Kursuse õpitulemused | Kursuse lõpetaja:
|
Hindamisviis | Kursuse hinne moodustub kontrolltööde ja praktiliste tööde, tunnikontrollide ning iseseisvate tööde koondhinde alusel või arvestustöö alusel. |
Õppematerjalid Kirjandus (soovituslik kirjandus) |
Ü. Ugaste, J. Saukas “Füüsika gümnaasiumile. Küsimusi ja ülesandeid I” J. Susi, L. Lubi “Füüsika X klassile. Molekulaarfüüsika” V. Väinaste “Valikvastustega füüsikaülesanded” T. Ainsaar ja M. Reemann “Füüsika seeriaülesanded 1. osa” A. Rõmkevitš ja I. Rõmkevitš “Füüsika ülesannete kogu keskkoolile” G. Karu “Füüsika redeltestid” E. Paju, V. Paju “Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile” e-õpik: http://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/40 e-õpik: http://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/32 |
Vastutav õppetool | reaalainete õppetool |
Kursuse väljund | füüsika lõpueksam |
Viimati uuendatud: 26.02.2018