Menüü
Kiirviited
Keelevalik

Uuem kirjandus

Kursuse kood KI6 (riikliku õppekava kursus)
Valdkond humanitaarained
Kursuse nimetus Kirjanduse VI kursus „Uuem kirjandus“
Eelduskursused puuduvad
Lõimumine ajalugu, muusikaajalugu, kunstiajalugu
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi)		 kontakttunnid, iseseisvad tööd (uuringud, analüüsid jmt), õppekäigud (muuseum, teater jmt)
Õpetamise aeg Kord kolme aasta jooksul (aineõpetajal on võimalus kursuste järjekorda muuta)
Kursuse eesmärgid
  1. Põhieesmärk on anda ülevaade peamiselt tänapäeva eesti kirjandusest, kirjandussituatsioonist, tähtsamatest teostest ning kirjaniku rollist iseseisvuse taastanud Eesti ühiskonnas. Selle kõrval käsitletakse ühtlasi nüüdisaegse väliskirjanduse näiteid.
  2. Kursus pakub õpilastele hea võimaluse analüüsida, tõlgendada ja võrrelda teoseid, mis on ilmunud lähiminevikus või nüüdisajal. Kirjandus on ühiskondlike muutuste tundlik peegeldaja, seega tuleb juhtida õpilaste tähelepanu tänapäeva teemadele ja probleemidele, ärgitades neid kaasa mõtlema, ajastuseoseid looma ja oma hoiakut kujundama.
  3. Kursuse eripäraks on selle sisu pidev uuenemine: kursuse alguses fikseeritakse kõige uuem ilukirjandus, mis tuleb jooksvalt kursuse viimasesse poolde lõimida.
Kursuse lühikirjeldus I Kirjandus ja ühiskond
II Eesti nüüdisluule
III Eesti nüüdisproosa
IV Eesti nüüdisdraama
V Kirjanduselu ja kirjanduse institutsioonid
VI Uuem maailmakirjandus (luule, proosa, draama)

Mõisted: absurdikirjandus, arvustus, etnofuturism, grotesk, hittkirjandus, intertekstuaalsus, iroonia, kultuskirjandus, küberkirjandus, memuaarid, paroodia, postmodernism, punkluule, vabavärss, veebikirjandus.
Kursuse õpitulemused Kursuse lõpul õpilane:

  1. nimetab tähtsamaid uuema eesti kirjanduse autoreid ja nende teoseid, tunneb nüüdiskirjanduse peamisi arengusuundi;
  2. analüüsib ning tõlgendab loetud kirjandusteoste sisu- ja vormivõtteid: nimetab teose teema, sõnastab probleemi ning peamõtte, iseloomustab tegevusaega ja -kohta, tegelaste suhteid, olustikku ja sündmustikku, kirjeldab sõnavaliku eripära ning stiili seoseid teksti sõnumiga;
  3. analüüsib ja tõlgendab loetud luuletuste sisu ja vormivõtteid: nimetab teema ning põhimotiivid, iseloomustab kujundi- ja keelekasutust, riimi, rütmi, salmilisust või vabavärsilisust, kirjeldab meeleolu ning sõnastab mõtte;
  4. arutleb loetud uudisteoste üle, kujundab oma arvamuse ja loob seoseid varem loetuga;
  5. seostab loetut tänapäeva eluolu ja -nähtustega, iseenda, ühiskonna ning üldinimlike probleemide ja väärtustega;
  6. on läbi lugenud ja analüüsinud ettenähtud proosa- /draamateosed või luulekogud eesti või maailmakirjandusest ning ühe värskelt ilmunud uudisteose.
Hindamisviis Koondhinde moodustavad: kontrolltööd, lugemiskontrollid, analüüsitööd, suulised diskussioonid/ettekanded, kirjandid ning loovtööd. Aineõpetaja määrab oma ainekaardis kindlaks vastavate tööde arvu ning hinde kujunemise viisi.

Kooliastmehinne kujuneb viie riikliku ja ühe kooli valitud kohustusliku kursuse põhjal.
Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus)		 Neithal, R. (1999) Mis on mis kirjanduses. Kirjandusterminite leksikon gümnaasiumile. Koolibri.
Merilai, A., Saro, A., Annus, E. (2003) Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Epner, L., Metste, K., Olesk, S. (2005) Vanem eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Koolibri.
Annus, E., Epner, L., Süvalepp, E. (2006) 20. sajandi I poole eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Koolibri.
XX sajandi kirjanikke (2003) Avita

Kirjandusleksikonid ning terminoloogiasõnaraamatud.

Valikkirjandus, mille täpsustatud nimekirja koostab aineõpetaja lähtuvalt riikliku ainekava valikutest.

Kirjandusportaalid ning internetiväljaanded:
Eesti kirjanike teosed veebis
Veebiajakiri Värske Rõhk
Raamatumaailm
Vastutav õppetool humanitaarainete õppetool
Kursuse väljund Peamine väljund on kirjanduse rolli ja väärtuse mõistmine, mis aitab kaasa ühiskonna ja kultuuri sügavamale vastuvõtule ning inimelu mõistmisele. Kirjandusõpetus on gümnaasiumis üks keskseid kultuuri- ja kunstiaineid, mis avab tee esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujunemisele, isiksuse vaimu ja väljenduse rikastumisele, kommunikatsiooni mitmekesistamisele, võõra kogemuse omandamisele ning ühiskonna ja kultuuri sügavamale vastuvõtule.
Lisaväljundid: kirjandusolümpiaadid, esseekonkursid, kirjanduslikud projektid.

Viimati uuendatud: 20.01.2018