Üldine ja anorgaaniline keemia I

Kursuse kood K1 (riikliku õppekava ja kooli valitud kohustuslik kursus)
Valdkond loodusained
Kursuse nimetus Üldine ja anorgaaniline keemia I
Eelduskursused põhikooli materjal
Lõimumine ajalugu: teaduse ja tehnoloogia areng uusajal; füüsika: aatomi ehitus, termodünaamika; matemaatika: geomeetria, aritmeetilised põhitehted, võrde põhiomadus, massi- ja mahuprotsent, kontsentratsioon, saagis, jooniste ja diagrammide analüüs
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi)
kontakttunnid, 2 praktilist tööd
Õpetamise aeg 10. klass 1. kursus
Kursuse eesmärgid Õpilane:

  • tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
  • arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme teadusmeetodil, rakendades süsteemset loogilist mõtlemist, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
  • kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
  • kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
  • rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
  • langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
  • suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
  • on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lühikirjeldus Aine ehitus: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.–4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades); keemiliste elementide tüüpiliste o-a seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus, ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side, iooniline side, vesinikside, metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus.
Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal: keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid; mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon; keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelier’ printsiip).
Lahused: lahustumisprotsess; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; lahuse happelisuse (aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt);
keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs.
Arvutusülesanded: arvutused reaktsioonivõrrandite järgi
lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral).
Lahuse molaarne kontsentratsioon.
Kursuse õpitulemused Kursuse läbinud õpilane

  • selgitab elektronvalemite põhjal elementide aatomiehitust (esimese nelja perioodi piires) ja teeb nende põhjal järeldusi;
  • seostab A-rühmade elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (EN) muutumist perioodilisustabelis aatomiehituse muutumisega;
  • määrab A-rühmade keemiliste elementide põhilisi oksüdatsiooniastmeid elemendi asukoha järgi perioodilisustabelis ning koostab elementide tüüpühendite (oksiidide, vesinikuühendite, hapnikhapete, hüdroksiidide) valemeid;
  • hindab kovalentse sideme polaarsust, lähtudes sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuste erinevusest; eristab polaarseid ja mittepolaarseid aineid;
  • analüüsib osakestevahelise sideme tüübi ja molekulidevaheliste (füüsikaliste) jõudude mõju ainete omadustele ja kasutamise võimalustele praktikas ning esitab sellekohaseid näiteid;
  • selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekte, lähtudes keemiliste sidemete tekkimisel ja lagunemisel esinevatest energiamuutustest;
  • analüüsib keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite toimet ning selgitab keemiliste protsesside kiiruse rolli keemilises tehnoloogias, looduses ja igapäevaelus;
  • selgitab välistegurite mõju keemilisele tasakaalule (Le Chatelier’ printsiibi alusel) ning rakendab neid põhimõtteid tasakaalureaktsioone analüüsides;
  • eristab elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, tugevaid ja nõrku elektrolüüte ning koostab hapete, hüdroksiidide ja soolade dissotsiatsioonivõrrandeid;
  • analüüsib ioonidevaheliste reaktsioonide kulgemise tingimusi vesilahustes ning koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid (molekulaarsel ja ioonsel kujul);
  • hindab ja põhjendab lahuses tekkivat keskkonda erinevat tüüpi ainete (sh soolade) lahustumisel vees;
  • selgitab happelisust/aluselisust tänapäevase käsitluse järgi ning hindab lahuste pH väärtusi lahustunud ainete omaduste (pK) põhjal;
  • selgitab puhverlahuste põhimõtet ning nende rolli tehnoloogilistes protsessides ja eluslooduses;
  • teeb teemaga seotud arvutusi reaktsioonivõrrandite põhjal, arvestades ainete lahuste koostist, reaktsiooni saagist jne.
Hindamisviis Kursusehinde moodustavad: kontrolltööd ja praktilised tööd
Kooliastmehinne moodustub viie kursusehinde alusel.
Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus)
Lembi Tamm „Keemia alused. Õpik gümnaasiumile” I osa, Maurus, 2014
Martin Saar „Keemia alused. Töövihik gümnaasiumile” I osa, Maurus, 2014
Vastutav õppetool loodusained
Kursuse väljund ettevalmistus suunaeksamiks, uurimistööks, osalemine olümpiaadidel ja ainevõistlustel