Kursuse kood |
|
K4 (riikliku õppekava ja kooli valitud kohustuslik kursus) |
Valdkond |
|
loodusained |
Kursuse nimetus |
|
Üldine ja anorgaaniline keemia II |
Eelduskursused |
|
Üldine ja anorgaaniline keemia I |
Lõimumine |
|
geograafia: mineraalid ja kivimid; füüsika: aatomi ehitus, elektrotehnika; matemaatika: aritmeetilised põhitehted, võrde põhiomadus, massi- ja mahuprotsent, kontsentratsioon, saagis |
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi) |
|
kontakttunnid, 4 praktilist tööd |
Õpetamise aeg |
|
10. klass 2. kursus |
Kursuse eesmärgid |
|
Õpilane:
- tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
- arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme teadusmeetodil, rakendades süsteemset loogilist mõtlemist, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
- kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
- kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
- rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
- langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
- suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
- on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
|
Kursuse lühikirjeldus |
|
Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; happed, alused ja soolad looduses ning igapäevaelus.
Metallid: Metallide pingerida ja järeldused selle põhjal; metallide reageerimine vee ning hapete ja soolade lahustega; metallid ja mittemetallid igapäevaelus (lühiülevaatena); metallide saamine maagist; elektrolüüsi põhimõte ja kasutusalad (tutvustavalt); metallide korrosioon (kui metallide saamisega vastassuunaline protsess), korrosioonitõrje; keemilised vooluallikad (tööpõhimõte reaktsioonivõrrandeid nõudmata), tuntumad keemilised vooluallikad igapäevaelus.
Arvutusülesanded: arvutused reaktsioonivõrrandite järgi
lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral).
Lahuse molaarne kontsentratsioon. |
Kursuse õpitulemused |
|
Kursuse läbinud õpilane:
- liigitab oksiide, happed, hüdroksiide ja soolasid nende ehituse või iseloomulike omaduste järgi;
- koostab reaktsioonivõrrandeid oksiidide, hapete, hüdroksiidide ja soolade saamise ning keemiliste omaduste kohta (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
- seostab hapete, aluste ja soolade lahuste omadusi nende rakendusvõimalustega praktikas, sh igapäevaelus;
- koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike reaktsioonide kohta (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
- selgitab metallide saamise põhimõtet metalliühendite redutseerimisel;
- selgitab metallide korrosiooni põhimõtet, põhjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti; põhjendab korrosiooni kahjulikkust ning analüüsib korrosioonitõrje võimalusi;
- analüüsib metallide tootmisega seotud keskkondlikke, majanduslikke ja poliitilisi probleeme;
- selgitab keemiliste vooluallikate tööpõhimõtet ja tähtsust ning toob näiteid nende kasutamise kohta igapäevaelus;
- lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, arvestades lähteainetes esinevaid lisandeid, reaktsiooni saagist ja kadu; põhjendab lahenduskäiku loogiliselt ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi.
- teeb lahuste koostise arvutusi (lahustunud aine hulga, lahuse ruumala ja lahuse molaarse kontsentratsiooni vahelise seose alusel); teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ning otsustusi.
|
Hindamisviis |
|
Kursusehinde moodustavad: kontrolltööd ja praktilised tööd Kooliastmehinne moodustub viie kursusehinde alusel. |
Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus) |
|
Lembi Tamm „Keemia alused. Õpik gümnaasiumile” I osa, Maurus, 2014
Lembi Tamm „Anorgaanilised ained. Õpik gümnaasiumile” II osa, Maurus, 2014
Martin Saar „Keemia alused. Töövihik gümnaasiumile” I osa, Maurus, 2014
Martin Saar „Anorgaanilised ained. Töövihik gümnaasiumile” II osa, Maurus, 2014 |
Vastutav õppetool |
|
loodusained |
Kursuse väljund |
|
ettevalmistus suunaeksamiks, uurimistööks, osalemine olümpiaadidel ja ainevõistlustel |