Üldine ja anorgaaniline keemia II

Kursuse kood K4 (riikliku õppekava ja kooli valitud kohustuslik kursus)
Valdkond loodusained
Kursuse nimetus Üldine ja anorgaaniline keemia II
Eelduskursused Üldine ja anorgaaniline keemia I
Lõimumine geograafia: mineraalid ja kivimid; füüsika: aatomi ehitus, elektrotehnika; matemaatika: aritmeetilised põhitehted, võrde põhiomadus, massi- ja mahuprotsent, kontsentratsioon, saagis
Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi)
kontakttunnid, 4 praktilist tööd
Õpetamise aeg 10. klass 2. kursus
Kursuse eesmärgid Õpilane:

  • tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
  • arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme teadusmeetodil, rakendades süsteemset loogilist mõtlemist, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
  • kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
  • kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
  • rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
  • langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
  • suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
  • on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.
Kursuse lühikirjeldus Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; happed, alused ja soolad looduses ning igapäevaelus.

Metallid: Metallide pingerida ja järeldused selle põhjal; metallide reageerimine vee ning hapete ja soolade lahustega; metallid ja mittemetallid igapäevaelus (lühiülevaatena); metallide saamine maagist; elektrolüüsi põhimõte ja kasutusalad (tutvustavalt); metallide korrosioon (kui metallide saamisega vastassuunaline protsess), korrosioonitõrje; keemilised vooluallikad (tööpõhimõte reaktsioonivõrrandeid nõudmata), tuntumad keemilised vooluallikad igapäevaelus.

Arvutusülesanded: arvutused reaktsioonivõrrandite järgi
lisandite, lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral).

Lahuse molaarne kontsentratsioon.

Kursuse õpitulemused Kursuse läbinud õpilane:

  • liigitab oksiide, happed, hüdroksiide ja soolasid nende ehituse või iseloomulike omaduste järgi;
  • koostab reaktsioonivõrrandeid oksiidide, hapete, hüdroksiidide ja soolade saamise ning keemiliste omaduste kohta (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
  • seostab hapete, aluste ja soolade lahuste omadusi nende rakendusvõimalustega praktikas, sh igapäevaelus;
  • koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike reaktsioonide kohta (õpitud reaktsioonitüüpide piires);
  • selgitab metallide saamise põhimõtet metalliühendite redutseerimisel;
  • selgitab metallide korrosiooni põhimõtet, põhjendab korrosiooni ja metallide tootmise vastassuunalist energeetilist efekti; põhjendab korrosiooni kahjulikkust ning analüüsib korrosioonitõrje võimalusi;
  • analüüsib metallide tootmisega seotud keskkondlikke, majanduslikke ja poliitilisi probleeme;
  • selgitab keemiliste vooluallikate tööpõhimõtet ja tähtsust ning toob näiteid nende kasutamise kohta igapäevaelus;
  • lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, arvestades lähteainetes esinevaid lisandeid, reaktsiooni saagist ja kadu; põhjendab lahenduskäiku loogiliselt ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi.
  • teeb lahuste koostise arvutusi (lahustunud aine hulga, lahuse ruumala ja lahuse molaarse kontsentratsiooni vahelise seose alusel); teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ning otsustusi.
Hindamisviis Kursusehinde moodustavad: kontrolltööd ja praktilised tööd Kooliastmehinne moodustub viie kursusehinde alusel.
Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus)
Lembi Tamm „Keemia alused. Õpik gümnaasiumile” I osa, Maurus, 2014
Lembi Tamm „Anorgaanilised ained. Õpik gümnaasiumile” II osa, Maurus, 2014
Martin Saar „Keemia alused. Töövihik gümnaasiumile” I osa, Maurus, 2014
Martin Saar „Anorgaanilised ained. Töövihik gümnaasiumile” II osa, Maurus, 2014
Vastutav õppetool loodusained
Kursuse väljund ettevalmistus suunaeksamiks, uurimistööks, osalemine olümpiaadidel ja ainevõistlustel