Tehnoloogiaõpetus 8. klass

Õpetuse sisu koosneb viiest osaoskusest:

tehnoloogia igapäevaelus,
disain ja joonestamine,
materjalide töötlemine,
kodundus vahetatud õpperühmades,
projektitööd.

Kolm esimest osaoskust on tihedalt omavahel lõimitud, kus õppesisu omandatakse praktilise tegevuse käigus.
Projektitööd 8. klassis ei toimu vaid on tõstetud 9. klassi.

• Tehnoloogia igapäevaelus
  • Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel
    • Koostöö:
      • eesti keel: teksti vastuvõtt, meediatekst ja teabetekst
  • Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud eesti keel: arutluse kirjutamine; bioloogia: hingamine, infovahetus väliskeskkonnaga
  • Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid
    • Koostöö:
      • inglise keel: Igapäevaelu. Õppimine ja töö;
      • geograafia: Euroopa ja Eesti majandus, Põllumajandus ja toiduainetööstus;
      • kunst: kunst peegeldamas ühiskonna, teaduse ja tehnoloogia arengut.
      • füüsika: tuumaenergia
  • Põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia
    • Koostöö:
      • eesti keel: teksti vastuvõtt, meediatekst ja teabetekst
      • inglise keel: Igapäevaelu. Õppimine ja töö;
      • geograafia: loodusvööndid
• Õpitulemused:
  • teab põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia kasutusvõimalusi;
  • mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust nende eetilises kujundamises;
  • oskab oma tegevust planeerida, orienteerub töömaailmas ja teab oma eelistusi eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti valikul;
  • iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi, kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust;
  • teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;
  • kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist tööpõhimõtet ning ohutut käsitsemist;
  • teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju ning analüüsib tehnoloogia uuenduslikke arenguväljavaateid;
  • kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale.
• Disain ja joonestamine
  • Leiutamine ja innovaatika
    • Koostöö:
      • keemia: millega tegeleb keemia
      • bioloogia: evolutsioon
  • Ergonoomia inimeseõpetus: tervis, turvalisus, riskikäitumine
  • Koostejoonis
    • Koostöö:
      • matemaatika: geomeetrilised kujundid;
      • kunst: kunstiteose vorm ja kompositsioon, materjalid ja tehnika;
      • kehaline kasvatus: orienteerumine
  • Ehitusjoonised
  • Tehnilist taipu arendavate ja probleemsete ülesannete lahendamine. Lego Mindstorm
    • Koostöö:
      • matemaatika: kahe tundmatuga lineaarvõrrandisüsteem
• Õpitulemused:
  • planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda arvutiga;
  • lahendab probleemseid ülesandeid;
  • arvestab ergonoomia põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;
  • joonestab jõukohast tehnilist joonist;
  • loeb eakohaseid skeeme, lihtsat koostejoonist;
  • teab ja kasutab toodete viimistluse ning pinnakatete võimalusi;
  • teab ja kasutab erinevaid esemete viimistlemise võimalusi;
  • teab pinnakatete omadusi ja kasutamisvõimalusi.
• Materjalid ja nende töötlemine
  • Materjalide töötlemine
  • Erinevate tööpinkide kasutamine (höövelpink, freespink, paksuspink, saepink, metallifreespink, elektrikeevitus, CNC pingid)
  • Sepistamine
  • Elektri ja elektroonikatööd
    • Koostöö:
      • keemia: tuntumaid metalle; hapnik ja vesinik
  • Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks
• Materjalide töötlemine
  • Erinevate tööpinkide kasutamine (höövelpink, freespink, paksuspink, saepink, metallifreespink)
    • Koostöö:
      • keemia: anorgaaniliste ainete põhiklassid;
      • füüsika: elektriõpetus
  • Optimaalse töötlusviisi valimine
  • Toodete liitevõimaluste kasutamine
  • Masinad ja mehhanismid (pneumaatika ja hüdraulika)
    • Koostöö:
      • matemaatika: geomeetrilised kujundid
      • füüsika: mehaanika
• Õpitulemused:
  • leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning Internetist;
  • kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki, valib sobivaima töötlusviisi;
  • tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
  • võrdleb materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi;
  • valmistab omanäolisi esemeid, tunneb ja kasutab erinevaid liiteid;
  • kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.
• Kodundus tehnoloogia õpilastele (vahetatud õpperühm)
  • Toit ja toitumine. Toiduainete säilitamine. Riknemise põhjused.
  • Hoidistamine.
  • Toiduvalmistamine. Erinevad taignad-valmistamine, küpsetamine. Küpsetised. Erirahvaste toidud.
  • Tarbijakasvatus. Kodu korrashoid ja tarbijakasvatus. Säästlik tarbimine. Eelarve tegemine ja taskuraha kasutamise oskus.
  • Etikett. Lauakatmise põhinõuded. Käitumine lauas.
  • Hügieen. Isikliku hügieeni nõuded, esteetilisus toiduvalmistamisel ja serveerimisel.
    • Koostöö:
      • matemaatika: mõõtühikud, mahuühikud; harilikud murrud, kümnendmurrud;
      • geograafia: klimaatilised eripärad toidukultuuride kasvatamisel;
      • inimeseõpetus: tööjaotus, koostöö, sallivus, teistega arvestamine
• Õpitulemused:
  • teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötamisel;
  • valmistada rahvustoite;
  • valida sobivaid maitseaineid;
  • katta lauda vastavalt menüüle;
  • koristada lauda ja pesta nõusid;
  • korrastada ruume ja kasutada sobivaid töövahendeid;
  • tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
  • käitub keskkonnahoidliku tarbijana.
• Tehnoloogia (kodunduse õpilastele)
• • Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud.
  • Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel.
  • Modelleerimine IKT vahenditega
  • 3D printimine, CNC Freespink ja selle tarkvara
  • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
  • Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks.
  • Modelleerimine IKT vahenditega
  • 3D printimine, CNC Freespink ja selle tarkvara
  • Materjalide töötlemine: tööpingid, metalli töötlemine.
• Õpitulemused:
  • väärtustab tehnoloogia eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult;
  • valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;
  • valmistab omanäolisi tooteid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;
  • esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
  • kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;
  • õpib leidma tehnilise lahenduse kodustele korrastus- ja remonditöödele;
  • teab töömaailma tänapäevaseid toimimise viise;
  • väärtustab tehnoloogiliste lahenduste kasutamise eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult;
  • oskab leida tehnilisi lahendusi kodustes korrastus- ja remonditöödes;
  • oskab IKT vahendiga modelleerida lihtsamat eset.

Lõimumine

Õppetegevus on peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile, läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle tutvustamisest teistele õpilastele. Õppes pannakse rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, seega saavad õpilased koos avastamisrõõmuga kogeda tööprotsessi ideest valmis esemeni. Rõhuasetus on loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvusliku töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jne) ja kaasaegsel tehnoloogial. Õppetegevus on ülesehitatud nii, et õpilased mõistaksid, kuidas toimib tehnoloogia, ning saaksid ise osaleda õpilaspärase tehnoloogia, sh töötava eseme loomisel. Eelnimetatu lähtub õpilaste ealisest arengutasemest ja on neile arusaadaval tasemel. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid. Eesmärk on, et õpilased omandaksid keskkonnasäästlikkust ja kohalikke traditsioone väärtustavad ning eetilised tõekspidamised.

Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega (puidutöö, metallitöö, elektroonika jms). Õppesisu käsitletakse igas järgnevas klassis sügavamalt. Õpilased teevad huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh kavandavad, valmistavad ning esitlevad eset, andes oma tööle ise ka hinnangu. Tuuakse esile seosed õppeainete ning eluvaldkondade vahel, samuti nende rakenduslikud väljundid.

Õppeaines vahetatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi (5.-8. klass).

Hindamine
Õpilase hindamisel annab õpetaja sõnalise ja kirjaliku hinnangu õpilase õpioskuste saavutamisele. Õpiülesande teostamisel hinnatakse:

• planeerimist ja disaini (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendusvõimalust, materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, toote valmistusviisi, tööjoonise tehnilist korrektsust jms);
• valikute (idee, töötlusviis, materjal jms) tegemise ja põhjendamise oskust, seoste kirjeldamise oskust teooria ja praktikaga;
• valmistamisprotsessi (koostööoskust, iseseisvust töö tegemisel, materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust, tööohutuse järgimist jms);
• õpilase arengut (edasipüüdlikkust, vaimset ja füüsilist arengut, tema arengupotentsiaali teadvustamist);
• töö tulemust (idee õnnestumist, toote viimistlust ja korrektsust, esteetilist väärtust, töö õigeaegset valmimist, toote kvaliteeti jm), sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust.

Õpilase hindamisel võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid (püüdlikkust, suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide kodukorra täitmist, töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jm). Õpilaste teadmiste, tehnilise nutikuse ja loovuse hindamisel kasutatakse ka teste, probleemülesandeid, võistlusmänge, projekttööd jms.