Tehnoloogiaõpetus 7. klassis

Õpetuse sisu koosneb viiest osaoskusest:

tehnoloogia igapäevaelus,
disain ja joonestamine,
materjalide töötlemine,
kodundus vahetatud õpperühmades,
projektitööd.

Kolm esimest osaoskust on tihedalt omavahel lõimitud, kus õppesisu omandatakse praktilise tegevuse kaudu.

Projektitöö on tihedalt lõimitud teiste õppeainetega, kus tehnoloogia õppetundides valmistatakse üks osa tervikust. Projekt lepitakse kokku kevadisel õppetoolide kollokviumitel, vastavalt erinevate õppeainete sisule ja kooli praktilisi vajadusi arvestades.

Tehnoloogia igapäevaelus
- Töömaailm ja töö planeerimine
  - Koostöö:
    - eesti keel: suuline ja kirjalik suhtlus
    - inglise keel: igapäevaelu, õppimine ja töö
    - informaatika: internet suhtlus- ja töökeskkonnana
- Tooraine ja tootmine
  - Koostöö:
    - geograafia: kivimid
- Ressursside säästlik tarbimine
  - Koostöö:
    - geograafia: veestik
- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
  - Koostöö.
    - eesti keel: meedia
- Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogiliste võimaluste rakendamisel.
  - Koostöö:
    - loodusõpetus: keskkonnamõjud;
    - ajalugu: katastroofid, tehnoloogia areng ja mõjutused ühiskonnas
Õpitulemused:
- oskab oma tegevust planeerida, orienteerub töömaailmas ja teab oma eelistusi eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti valikul;
- iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi, kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust;
- teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;
- teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju;
- kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
- kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist tööpõhimõtet ning ohutut käsitsemist.
Disain ja joonestamine
- Leiutamine ja uuenduslikkus
  Ergonoomika
- Joonise vormistamine – koostejoonis
  - Koostöö:
    - matemaatika: geomeetrilised kujundid
- Skeemid
- Leppelisused ja tähised tehnilistel joonistel
  - Koostöö:
    - kirjandus: teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
    - geograafia: kaardiõpetus
- Viimistlemine. Pinnakatted ja kaitsekihid
- Toodete disainimine arvutitarkvara abil SolidEdge, Skech Up
  - Koostöö.
    - kirjandus: omalooming, informaatika
- Ornamentika
  - Koostöö.
    - kunst: väljendusvahendite vastavus ideele, otstarbele ja sihtgrupile
Õpitulemused:
- joonestab jõukohast tehnilist joonist;
- loeb lihtsamaid skeeme, lihtsat koostejoonist;
- planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda;
- planeerib ja disainib ülesande või toote ning esitleb seda võimalusel arvutitarkvara abil;
- teab ja kasutab toodete viimistluse ning pinnakatete võimalusi;
- teab ja kasutab erinevaid esemete viimistlemise võimalusi;
- teab pinnakatete omadusi ja kasutamisvõimalusi;
- arvestab ergonoomika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;
- arvestab ornamentika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada.
Materjalid ja nende töötlemine
- Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist
  - Koostöö.
    - kirjandus: teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine
    - informaatika: internet suhtlus- ja töökeskkonnana
    - võõrkeeled: internetist teabe hankimine ja mõistmine
- Tänapäevased materjalide töötlemise viisid
  - Koostöö.
    - kunst: mitmesugused kunstimaterjalid ja -tehnikad
- Käsi- ja elektrilised tööriistad (sh CNC tööpingid, 3D printer)
- Masinad ja mehhanismid. Ülekanded
  - Koostöö:
    - matemaatika: võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus
    - ajalugu: maailm varauusajal
    - loodusõpetus: kehade kvantitatiivne kirjeldamine
    - loodusõpetus: liikumine ja jõud, mehaaniline töö ja energia, soojusülekanne
- Materjalide töötlemine: metallitreipink, järkamissaag, käsifrees, minifrees.
- Tisleripuit.
- Plastmaterjali töötlemine
- Klaasitööd
- Kodumajapidamises kasutatav elekter
- Elektroonikatööd
- Sepistamine
  - Koostöö.
    - inimeseõpetus: turvalisus ja riskikäitumine
    - loodusõpetus: ained ja segud
Õpitulemused:
- leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning Internetist;
- analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi teadmisi;
- kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki, valib sobivaima töötlusviisi;
- tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;

valmistab omanäolisi tooteid;

teadvustab ja järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ja töövahendeid.

Projektitööd (16 tundi)
Projekt on lõimitud omavahel käsitöö ja tehnoloogia valdkonnaga ja/või teiste õppeainetega või ülekooliliste projektide. Projektitöö või tööd järgmiseks õppeaastaks lepitakse kokku õppeaasta lõpus õpetooli kollokviumil või ülekoolilisel koolitusel. Projektitöös valmistatav ese/asi on otseselt seotud teiste õppeainetega.
Õpitulemused:
- valib iseseisvalt või õpetaja abiga projektitöö alateema;
- valib iseseisvalt või õpetaja abiga töö teostamiseks sobivaimad materjalid;
- loob projektitööle kavandi;
- loob kavandile vastava projektitöö;
- leiab iseseisvalt lahendeid töö käigus ettetulevatele ülesannetele ning probleemidele;
- teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
- osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja kommunikatsioonivormides;
- leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega lahendeid ülesannetele ning probleemidele;
- valmistab üksi või koostöös teistega ülesande, toote või projekti;
- suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi.
Kodundus tehnoloogia õpilastele (vahetatud õpperühm)
- Toit ja toitumine. Põhitoiduained. Toiteväärtuse mõiste.
- Tervislik menüü. Menüü kalkulatsioon. Toidukorra maksumuse arvestamine.
- Vitamiinide kadu kuumtöötlemisel.
- Toiduvalmistamine. Kuumtöötlemise põhiviisid. Supi keetmine.
- Maitseainete ja maitsetaimede kasutamine.
- Kuumutatud magustoidud.
- Etikett. Lauakatmise põhinõuded. Käitumine lauas.
- Hügieen. Isikliku hügieeni nõuded, esteetilisus toiduvalmistamisel ja serveerimisel.
  - Koostöö:
    - matemaatika: mõõtühikud, mahuühikud; harilikud murrud, kümnendmurrud;
    - loodusõpetus: aedviljad, vitamiinid säästev tarbimine, prügimajandus;
    - inimeseõpetus: tööjaotus, koostöö, sallivus, teistega arvestamine
Õpitulemused:
- teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötamisel;
- valmistada suppi ja teisi keedetud toite;
- valida sobivaid maitseaineid;
- katta lauda vastavalt menüüle;
- koristada lauda ja pesta nõusid;
- korrastada ruume ja kasutada sobivaid töövahendeid;
- teab väljendite „kõlblik kuni…” ja „parim enne …” tähendust;
- tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
- käitub keskkonnahoidliku tarbijana.
Tehnoloogia, kodunduse õpilastele (12 tundi)
- Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimine kirjandusest ja internetist.
- Töömaailm
- Käsi- ja elektrilised tööriistad, materjalide töötlemine: järkamissaag, tikksaag, treipink, minifrees, linsaag.
- Leiutamine ja uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine.
- Viimistlus – pinnaviimistlus, katteviimistlus.
Õpitulemused:
- väärtustab tehnoloogia eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult;
- valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;
- valmistab omanäolisi tooteid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;
- esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
- teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
- kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;
- õpib leidma tehnilise lahenduse kodustele korrastus- ja remonditöödele;
- teab töömaailma tänapäevaseid toimimise viise;
- esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
- väärtustab tehnoloogiliste lahenduste kasutamise eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult;
- oskab leida tehnilisi lahendusi kodustes korrastus- ja remonditöödes.

Lõimumine

Õppetegevus on peamiselt üles ehitatud toote vms arendustsüklile, läbitakse etapid alates info otsimisest, toote disainimisest, toote teostusest ning selle tutvustamisest teistele õpilastele. Õppes pannakse rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, seega saavad õpilased koos avastamisrõõmuga kogeda tööprotsessi ideest valmis esemeni. Rõhuasetus on loovusel (disainimine, toote täiendamine jms), rahvusliku töötraditsioonide säilitamisel (rahvuslik toode, rahvakunstist pärit motiivide kasutamine toote kaunistamisel jne) ja kaasaegsel tehnoloogial. Õppetegevus on ülesehitatud nii, et õpilased mõistaksid, kuidas toimib tehnoloogia, ning saaksid ise osaleda õpilaspärase tehnoloogia, sh töötava eseme loomisel. Eelnimetatu lähtub õpilaste ealisest arengutasemest ja on neile arusaadaval tasemel. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid. Eesmärk on, et õpilased omandaksid keskkonnasäästlikkust ja kohalikke traditsioone väärtustavad ning eetilised tõekspidamised.

Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega (puidutöö, metallitöö, elektroonika jms). Õppesisu käsitletakse igas järgnevas klassis sügavamalt. Õpilased teevad huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh kavandavad, valmistavad ning esitlevad eset, andes oma tööle ise ka hinnangu. Tuuakse esile seosed õppeainete ning eluvaldkondade vahel, samuti nende rakenduslikud väljundid.

Õppeaines vahetatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi (5.-8. klass).

Hindamine

Õpilase hindamisel annab õpetaja sõnalise ja kirjaliku hinnangu õpilase õpioskuste saavutamisele. Õpiülesande teostamisel hinnatakse:

planeerimist ja disaini (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendusvõimalust, materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, toote valmistusviisi, tööjoonise tehnilist korrektsust jms);
valikute (idee, töötlusviis, materjal jms) tegemise ja põhjendamise oskust, seoste kirjeldamise oskust teooria ja praktikaga;
valmistamisprotsessi (koostööoskust, iseseisvust töö tegemisel, materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust, tööohutuse järgimist jms);
õpilase arengut (edasipüüdlikkust, vaimset ja füüsilist arengut, tema arengupotentsiaali teadvustamist);
töö tulemust (idee õnnestumist, toote viimistlust ja korrektsust, esteetilist väärtust, töö õigeaegset valmimist, toote kvaliteeti jm), sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust.

Õpilase hindamisel võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid (püüdlikkust, suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide kodukorra täitmist, töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jm). Õpilaste teadmiste, tehnilise nutikuse ja loovuse hindamisel kasutatakse ka teste, probleemülesandeid, võistlusmänge, projekttööd jms.