Orgaaniline keemia I

• tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu, mõistab keemia tähtsust ühiskonna arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
• arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning lahendab keemiaprobleeme teadusmeetodil, rakendades süsteemset loogilist mõtlemist, analüüsi- ja järelduste tegemise oskust ning loovust;
• kasutab keemiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid, analüüsib saadud teavet ning hindab seda kriitiliselt;
• kujundab keemias ja teistes loodusainetes õpitu põhjal tervikliku loodusteadusliku maailmapildi, on omandanud süsteemse ülevaate keemia põhimõistetest ja keemiliste protsesside seaduspärasustest ning kasutab korrektselt keemia sõnavara;
• rakendab omandatud eksperimentaalse töö oskusi ning kasutab säästlikult ja ohutult keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka igapäevaelus;
• langetab kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele, ning hindab oma tegevuse võimalikke tagajärgi;
• suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning väärtustab tervislikku ja säästvat eluviisi;
• on omandanud ülevaate keemiaga seotud elukutsetest ning kasutab keemias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

Polaarse üksiksidemega süsinikuühendid (halogenoalkaanid, alkoholid, amiinid): asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil ja elektrofiil; nukleofiilne asendusreaktsioon; halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid; alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria; alkohol kui hape; vesinikside; eetrite määratlemine; alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus.

Mittepolaarse üksiksidemega süsinikuühendid: küllastumatuse mõiste, alkeenid ja alküünid; kaksiksideme nukleofiilsus ja elektrofiilne liitumine kaksiksidemele; areenid ja aromaatsus; areenide elektrofiilsed asendusreaktsioonid; fenoolid, nende erinevus alkoholidest; delokalisatsioon; aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus; alkaloididega (narkootikumidega) seotud probleemid.

• rakendab süstemaatilise nomenklatuuri põhimõtteid (koostab valemi põhjal nimetuse ja nimetuse põhjal struktuurivalemi);
• kasutab erinevaid molekuli kujutamise viise (lihtsustatud ja tasapinnaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis);
• toob näiteid õpitud ühendiklasside kohta struktuurivalemite kujul;
• määrab molekuli struktuuri põhjal aine kuuluvuse (õpitud aineklasside piires);
• hindab molekuli struktuuri vaatluse põhjal aine üldisi füüsikalisi omadusi (suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri) kasutades ettekujutust vesiniksidemest jt õpitud teadmisi (nt hüdrofoobsuse ning hüdrofiilsuse mõiste);
• selgitab aine struktuuri ja keemiliste omaduste seoseid (õpitu põhjal);
• selgitab ning võrdleb gaasiliste, vedelate ja tahkete (orgaaniliste) materjalide põlemist ning sellega kaasneda võivaid ohtusid.
• seostab aluselisust võimega siduda prootonit ning happelisust võimega loovutada prooton;
• selgitab, mis on radikaal ja radikaalreaktsioonid;
• tunneb ära elektrofiilsed ja nukleofiilsed tsentrid ning mõtestab selle alusel lahti elektrofiilseid ja nukleofiilseid asendus- ning liitumis-reaktsioone lähtudes elektrofiilsuse ja nukleofiilsuse mõistest;
• selgitab aromaatsete ühendite, sh fenoolide ja aromaatsete amiinide omadusi sidemete delokalisatsiooni kaudu.
• võrdleb alkoholide ja fenoolide redoksomadusi ning teeb järeldusi nende ainete püsivuse ja füsioloogiliste omaduste kohta;
• selgitab alkoholijoobega seotud keemilisi protsesse ja nähtusi ning sellest põhjustatud sotsiaalseid probleeme;
• selgitab halogeeniühendite, fenoolide jt saasteainete toimet keskkonnale ning inimesele.