Meedia ja mõjutamine

Kursuse kood EK3 (riikliku õppekava kursus)
Valdkond humanitaarained
Kursuse nimetus Eesti keele III kursus „Meedia ja mõjutamine
Eelduskursused puuduvad
Lõimumine Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Samas arendavad kõik õppeained keelekasutuse põhipädevusi: sõnavara mõistmist ja kasutusoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusel.

Vastavalt Tallinna Reaalkooli uurimistööde ajagraafikule kaasatakse uurimistööks vajalikke teemasid teistesse eesti keele kursustesse (nt resümee, retsensioon, teaduslik stiil jmt).

Õppetöö korraldus
(eeldus 35 tundi)
Kontakttunnid, iseseisvad tööd, õppekäigud (muuseum, teater vmt)
Õpetamise aeg Kord kolme aasta jooksul (aineõpetajal on vajadusel võimalus kursuste järjekorda muuta)
Kursuse eesmärgid Kursuse lõpetaja:

  • valdab eesti kirjakeelt ning kasutab seda korrektselt kõnes ja kirjas;
  • on keeleteadlik, tajub keelt oma identiteedi osana, analüüsib ning hindab kriitiliselt keele muutumise tendentse ja nüüdisolukorda;
  • tunneb tüüpilisi suhtlusolukordi, oskab valida suhtluskanalit ning suhtleb eesmärgipäraselt, kasutades konteksti sobivat suulist ja kirjalikku keelt;
  • tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;
  • rakendab oma suhtlus- ja tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
  • arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
  • valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.
Kursuse lühikirjeldus Teksti üldtunnused: sobivus suhtlusolukorda, üldine sidusus ja sisuosade seostamine; keeleline loovus ja õigekeelsus.

Tekstide tõlgendamine, retseptsiooni erinevuse põhjused: teadmised, isiklik kogemus, kultuuritaust. Teksti adressaat ja vastuvõetavus. Tekstide liigitamine ja analüüs.

Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus).

Meediatekstide seostamine: viited ja vihjed, vahendamise ulatus ja eesmärgid. Keel info ja suhteloome teenistuses.

Meediakanalid. Tähtsamad meediakanalid Eestis, eriala- ja üldhuviajakirjad, raadio- ja telekanalid, internet, paber- ja on-line-väljaanded, kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused. Kirjutatud teksti, kuuldeteksti ja audiovisuaalse teksti esitusviisid ning vahendid. Eri tüüpi meediatekstide vastuvõtu spetsiifika; verbaalse teksti taju heli ja pildi kontekstis.

Meediatekstide usaldusväärsus. Suhtlus internetiportaalides.

Meedia ja mõjutamine. Verbaalne ja visuaalne mõjutamine. Manipuleerimine, meediaeetika ja meediakriitika.

Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Autoripositsioon, info allikad ja nende usaldusväärsus. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Meedia retoorika ja argumendid. Sotsiaalsete tunnuste ja müütide konstrueerimine meediatekstis.

Reklaam (kommertsreklaam, poliitiline reklaam, sotsiaalreklaam). Reklaami sihtrühmad ja kanalid. Reklaam mainekujundusvahendina. Erandlik keelekasutus ja tähelepanu äratamise võtted. Reklaami mõjusus. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine.

Kursuse õpitulemused Kursuse lõpetamisel õpilane:

  • tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike;
  • teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi;
  • on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest;
  • on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted; analüüsib verbaalset teksti visuaalses ja audiovisuaalses kontekstis;
  • tajub teksti autori eesmärke ning motiive; leiab viiteid ja vihjeid teistele tekstidele, tõlgendab teksti seostuvate tekstide kontekstis;
  • eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast;
  • tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted;
  • analüüsib kriitiliselt reklaami ning arutleb reklaami ja mainekujunduse teemadel;
  • oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid keelevahendeid.
Hindamisviis Koondhinde moodustavad: kontrolltööd, suulised diskussioonid/ ettekanded, kirjandid/artiklid ning protsessi hindavad tööd. Aineõpetaja määrab oma ainekaardis kindlaks vastavate tööde arvu ning hinde kujunemise viisi.

Kooliastmehinne kujuneb kuue kohustusliku kursuse põhjal.

Õppematerjalid
Kirjandus (soovituslik kirjandus)
Uuele õppekavale vastavad õpikud ning töövihikud.

www.eki.ee

Avaliku Sõna Nõukogu http://www.asn.org.ee/mis_on_asn.html

Eetikaveeb http://www.eetika.ee/

Vastutav õppetool Humanitaarõppetool
Kursuse väljund Peamise väljundina loob eesti keele korrektne valdamine eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks: sõnavara mõistmine ja kasutamise oskus, teksti mõistmine ja tekstiloome ning pädevus suuliselt ja kirjalikult suhelda.

Lisaväljundid: emakeeleolümpiaadid, esseekonkursid, lingvistikaolümpiaadid, keeleprojektid.

Viimati uuendatud: 20.01.2018