Maa kui süsteem I

bioloogia: fossiilid, Maa teke ja areng; bioom, ökosüsteem, keskkonna ja taimestiku vahelised seosed, huumus;

keemia: kivimite keemiline koostis; mulla mineraalne koostis ja keemilised omadused, pH, aineringed;

matemaatika: jooniste ja diagrammide analüüs;

uurimistöö alused: loodusteaduslikud uurimismeetodid, andmebaasid, GIS;

informaatika: info otsimine, analüüs ja esitamine

praktilised tööd e-õppe keskkonnas, õppekäik

• tunneb huvi geograafia ning teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
• on omandanud süsteemse ülevaate looduses toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
• märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
• rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit;
• mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes, väärtustades nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
• leiab nii eesti kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiaalast infot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;
• on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus ning arvestab elukutset valides;
• arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, on loov, ettevõtlik ning motiveeritud elukestvaks õppeks.

(teemad ja õpitulemused)

Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. Kaugseire. Geoinfosüsteemid. Maa-ameti geoportaali, interaktiivse Regio kaardi ja Google Earth-i kasutamine geograafiliste probleemide lahendamisel.

Kartograafiline kaart. Kaardiliigid. Asukoha määramise meetodid.

Õpitulemused: õpilane

• on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;
• toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias;
• kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks;
• analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: probleemülesannete lahendamine Maa-ameti geoportaali ja teiste interaktiivsete kaartidega. Veebikaartide kasutamine, kaardiportaalide kasutustingimuste võrdlus.

Maa kui süsteem

Maa sfäärid, nende vahelised seosed. Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaskaala

Õpitulemused: õpilane

• iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta;
• analüüsib looduskeskkonna ja inimtegevuse vastastikust mõju;
• kirjeldab geokronoloogilise skaala järgi üldjoontes Maa arengut.

Litosfäär

Maa siseehitus ja litosfääri koostis. Kivimite liigitus tekke alusel. Laamtektoonika, laamade liikumisega seotud protsessid. Vulkanism. Maavärinad.

Õpitulemused: õpilane

• tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta;
• teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet;
• iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
• kirjeldab geoloogilisi protsesse laamade äärealadel ja kuuma täpi piirkonnas;
• iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega;
• kirjeldab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga, ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;
• teab maavärinate piirkondi, selgitab nende teket ja tugevuse mõõtmist;
• toob näiteid maavärinate ning vulkanismiga kaasnevate nähtuste mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest vulkaanilisest või seismilisest piirkonnast

Biosfäär ja pedosfäär

Kliima, taimestiku ja mullastiku vahelised seosed. Kivimite murenemine. Mulla koostis ja ehitus; mulla omadused. Mullatekke tegurid ja mullaprotsessid. Bioomid.

Õpitulemused: õpilane

• võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses;
• iseloomustab mulla koostist ja mulla kujunemist;
• kirjeldab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse;
• tunneb joonistel ära leet-, must-, puna- ja gleistunud mulla;
• teab bioomide tsonaalset levikut;
• analüüsib looduse komponentide vahelisi seoseid ühe bioomi näitel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: teabeallikate järgi ühe piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoste analüüs.

Uus maailma atlas

Lisamaterjalid:

Maa-ameti kaardiserver http://xgis.maaamet.ee

Regio Eesti kaart http://kaart.otsing.delfi.ee/

Google Earthi programm http://earth.google.com/

MTÜ GEOGUIDE BALTOSCANDIA DVD-de komplekt

TTÜ Geoloogia moodulid (eestikeelsed) http://www.gi.ee/geomoodulid/

USA geoloogiateenistuse kodulehekülg http://earthquake.usgs.gov/recenteqs/

TÜ Geoloogiamuuseumi õppematerjalid http://www.ut.ee/BGGM/haridus.html

Eesti Maaülikooli mullamuuseum http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=main