Kirjanduse põhiliigid ja -žanrid

1. Süüvida põhjalikumalt ilukirjanduse olemusse: uurida põhiliike ja žanre, anda ülevaade žanride kujunemisest ja mitmekesisusest ning neid iseloomustavatest tunnustest.
2. Laiendada, süvendada ja kinnistada oma teoreetilisi teadmisi tekstikatkendite ning tervikteoste analüüsi ja tõlgendusega.
3. Eepika osas keskenduda esmajoones romaani kujunemise ja alaliikide tutvustamisele, alates žanri sünnist ning lõpetades postmodernistliku romaaniga; suuremat tähelepanu pööratakse ka novelližanri arengule ja mitmekesisusele.
4. Lüürika ja lüroeepika osas anda ülevaade olulisematest luulevormidest. mida kinnistatakse eeskätt eesti luuletajate tekstinäidetega.
5. Draama osas tutvustada näitekirjanduse žanre.

• Eepos, romaan, novell, jutustus, miniatuur.
• Romaani sünd ja muutused.
• Romantiline romaan
• Realistlik romaan
• Romaani alaliigid. Kujunemisromaan
• Ajalooline romaan
• Psühholoogiline romaan
• Maagilis-realistlik romaan
• Armastusromaan
• Modernistlik romaan
• Postmodernistlik romaan
• Novell
• Miniatuur
• Elulookirjandus, memuaarid

Lüürika ja lüroeepika

• Ballaad, epigramm, haiku, ood, piltluule, poeem, sonett, valm
• Salmidega ja salmideta luule
• Vabavärss
• Sonett
• Modernistlik luule
• Laululine luule

Dramaatika

• Tragöödia, komöödia, draama, tragikomöödia.
• Draama alaliigid: karakterdraama, psühholoogiline, draama, olmedraama, ideedraama, ajalooline draama.

Mõisted: ajalooline romaan, ballaad, draama, dramaatika, eepika, eepos, epigramm, haiku, jutustus, komöödia, kujunemisromaan, lüroeepika, lüürika, maagilis-realistlik romaan, miniatuur, modernism, novell, ood, piltluule, poeem, postmodernism, psühholoogiline romaan, realism, romaan, romantism, sonett, sümbolism, tragikomöödia, tragöödia, vabavärss, valm.

1. eristab õppematerjalidele toetudes kirjanduse põhiliike ja žanre, analüüsib teoseid liigi- ja žanritunnuste põhjal;
2. analüüsib romaani alaliike ning toob näiteid autorite ja teoste kohta;
3. toob esile käsitletud teoste teema, probleemistiku ja ideestiku, analüüsib tegelasi ja nende suhteid, loob seoseid nüüdisajaga ning tsiteerib ja refereerib oma väidete kinnitamiseks teksti;
4. nimetab luuleteksti žanri, teema ja põhimotiivid, sõnastab selle mõtte ning analüüsib keele ja kujundikasutust;
5. eristab näitekirjanduse põhižanre ja nende alaliike, arutleb näidendis käsitletud teemade ja probleemide üle ning analüüsib tegelaste suhteid;
6. selgitab ja kasutab praktikas peamisi tekstianalüüsis vajalikke mõisteid ja kujundeid ning analüüsib ilukirjanduslikku keelt ja stiili;
7. on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud ettenähtud proosa- või draamateosed ning luulekogud.

Kooliastmehinne kujuneb viie riikliku ja ühe kooli valitud kohustusliku kursuse põhjal.

Neithal, R. (1999) Mis on mis kirjanduses. Kirjandusterminite leksikon gümnaasiumile. Koolibri.
Merilai, A., Saro, A., Annus, E. (2003) Poeetika. Gümnaasiumiõpik. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Annus, E., Epner, L., Süvalepp, E. (2006) 20. sajandi I poole eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Koolibri.
XX sajandi kirjanikke (2003) Avita

Kirjandusleksikonid ning terminoloogiasõnaraamatud.

Valikkirjandus, mille täpsustatud nimekirja koostab aineõpetaja lähtuvalt riikliku ainekava kirjanike ja kirjandusteoste loetelule.

Kirjandusportaalid ning internetiväljaanded:
Eesti kirjanike teosed veebis
Raamatumaailm
Eesti luuleportaal
Kultuurikirjutised

Lisaväljundid: kirjandusolümpiaadid, esseekonkursid, kirjanduslikud projektid.