Keemia 9. klass

Anorgaaniliste ainete põhiklassid

• Oksiidid. Happelised ja aluselised oksiidid, nende reageerimine veega.
• Happed. Tugevad ja nõrgad happed. Hapete keemilised omadused (reageerimine metallide, aluseliste oksiidide ja alustega). Happed argielus.
• Alused. Aluste liigitamine (tugevad ja nõrgad alused, hästi lahustuvad ja rasklahustuvad alused) ning keemilised omadused (reageerimine happeliste oksiidide ja hapetega). Hüdroksiidide koostis ja nimetused.
• Soolad. Vesiniksoolad (söögisooda näitel). Soolade saamise võimalusi (õpitud reaktsioonitüüpide piires). Vesi lahustina. Ainete lahustuvus vees (kvantitatiivselt), selle sõltuvus temperatuurist (gaaside ja soolade näitel). Lahustuvustabel. Lahuste protsendilise koostise arvutused (tiheduse arvestamisega). Molaarne kontsentratsioon (tutvustavalt).
• Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel.
• Anorgaanilised ühendid igapäevaelus. Vee karedus, väetised, ehitusmaterjalid.
• Põhilised keemilise saaste allikad, keskkonnaprobleemid: happevihmad (happesademed), keskkonna saastumine raskmetallide ühenditega, veekogude saastumine.
  • Koostöö:
    • bioloogia ja geograafia: keskkonnaprobleemid, Läänemere reostumine, karstiprotsessid, põhjavee omadused;
    • eesti keel ja võõrkeeled: teabetekst, sõnastike kasutamine, teabeallikate leidmine;
    • matemaatika: massi- ja mahuprotsent, andmete graafiline esitamine (lahustuvuskõver);
• Õppekäik veepuhastusjaama
• Praktilised tööd:
  • erinevate oksiidide ja vee vahelise reaktsiooni uurimine (nt CaO, SO2 + H2O);
  • erinevate oksiidide ja hapete või aluste vaheliste reaktsioonide uurimine (nt CuO + H2SO4, CO2 + NaOH);
  • internetist andmete otsimine olmekemikaalide happelisuse/aluselisuse kohta, järelduste tegemine;
  • erinevat tüüpi hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide uurimine;
  • soolade lahustuvuse uurimine erinevatel temperatuuridel.
• IKT rakendamine:
  • internetist andmete otsimine olmekemikaalide happelisuse/aluselisuse kohta, järelduste tegemine.
• Põhimõisted: happeline oksiid, aluseline oksiid, tugev hape, nõrk hape, tugev alus (leelis), nõrk alus, vee karedus, lahustuvus.
• Õpitulemused
  • eristab tugevaid ja nõrku happeid ning aluseid; seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonide ja aluselisi omadusi OH–-ioonide esinemisega lahuses;
  • kasutab aineklassidevahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades (õpitud reaktsioonitüüpide piires: lihtaine + O2, happeline oksiid + vesi, (tugevalt) aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus, aluseline oksiid + hape, happeline oksiid + alus); korraldab neid reaktsioone ohutult;
  • kasutab info saamiseks lahustuvustabelit;
  • selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees, kasutab ainete lahustuvuse graafikut, et leida vajalikku infot ning teha arvutusi ja järeldusi;
  • lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (sh lahuse ruumala ja tihedust kasutades);
  • kirjeldab ja analüüsib mõningate tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4, NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3, NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;
  • analüüsib keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi, saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine) ning võimalikke keskkonna säästmise meetmeid.

Aine hulk. Moolarvutused

• Aine hulk, mool. Molaarmass ja gaasi molaarruumala (normaaltingimustel).
• Ainekoguste ühikud ja nende teisendused.
• Aine massi jäävus keemilistes reaktsioonides. Reaktsioonivõrrandi kordajate tähendus. Keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduva (kvalitatiivse ja kvantitatiivse) info analüüs. Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal moolides (sh lähtudes massist või ruumalast).
  • Koostöö:
    • matemaatika: võrde põhiomadus, võrdeline sõltuvus;
    • informaatika: ülesannete vormistamine tekstitöötlusprogrammis, andmete otsimine
• Põhimõisted: ainehulk, mool, molaarmass, gaasi molaarruumala, normaaltingimused.
• Õpitulemused
  • tunneb põhilisi aine hulga, massi ja ruumala ühikuid (mol, kmol, g, kg, t, cm3, dm3, m3, ml, l) ning teeb vajalikke ühikute teisendusi;
  • teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel ning põhjendab neid loogiliselt;
  • mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate tähendust (reageerivate ainete hulkade suhe);
  • analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot;
  • lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsiooni-võrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ning reaktsioonis osalevate ainete hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel; põhjendab lahenduskäiku;
  • hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsust ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi.

Süsinik ja süsinikuühendid

• Süsinik lihtainena. Süsinikuoksiidid. Süsivesinikud. Süsinikuühendite paljusus. Süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid ning kordseid sidemeid.
• Molekulimudelid ja struktuurivalemid.
• Ettekujutus polümeeridest.
• Süsivesinike esinemisvormid looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalad (kütused, määrdeained) ning nende kasutamise võimalused. Süsivesinike täielik põlemine (reaktsioonivõrrandide koostamine ja tasakaalustamine).
• Hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed ained.
• Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende omadused ja tähtsus igapäevaelus, etanooli füsioloogiline toime.
  • Koostöö:
    • geograafia: kivimid, mineraalid, kütused;
    • bioloogia: süsinikuühendite mitmekesisus, toitumine, käärimine, toitained;
    • matemaatika: geomeetrilised kujundid;
    • kunst: söejoonis;
    • kodundus: karboksüülhapete roll toitude maitsestamisel, alkoholid
• IKT rakendamine
  • Süsinikuühendite molekuli- mudelite koostamine ja uurimine arvutikeskkonnas (vastava tarkvara abil).
• Praktilised tööd:
  • CO2 saamine ja kasutamine tule kustutamisel;
  • lihtsamate süsivesinike jt süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine;
  • süsivesinike omaduste uurimine (lahustuvus, märguvus veega);
  • erinevate süsinikuühendite (nt etanooli ja parafiini) põlemisreaktsioonide uurimine;
  • etaanhappe happeliste omaduste uurimine (nt etaanhape + leeliselahus).
• Põhimõisted: süsivesinik, struktuurivalem, polümeer, märgumine, alkohol, karboksüülhape.
• Õpitulemused
  • võrdleb ning põhjendab süsiniku lihtainete omadusi, võrdleb süsinikuoksiidide omadusi;
  • analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid);
  • koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu);
  • teab materjalide liigitamist hüdrofiilseteks ja hüdrofoobseteks ning oskab tuua nende kohta näiteid igapäevaelust;
  • kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kütused, määrdeained) ning selgitab nende kasutamise võimalusi praktikas;
  • eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid;
  • koostab süsivesinike ja etanooli täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid;
  • koostab etaanhappe iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires) ning teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks;
  • hindab etanooli füsioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapäevaelus.

Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena

• Energia eraldumine ja neeldumine keemilistes reaktsioonides, ekso- ja endotermilised reaktsioonid.
• Eluks olulised süsinikuühendid (sahhariidid, rasvad, valgud), nende roll organismis.
• Tervisliku toitumise põhimõtted, tervislik eluviis.
• Süsinikuühendid kütusena. Keskkonnaprobleemid: kasvuhoonegaasid. Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained. Polümeerid igapäevaelus.
  • Koostöö:
    • geograafia: kütused, põlevkivi, looduslikud kiud;
    • kehaline kasvatus: tervislikud eluviisid, toitumine, liikumine;
    • bioloogia: lihaste töö, toitumine, aineringed;
    • matemaatika: aritmeetilised põhitehted;
    • füüsika: energia;
    • kodundus: tervisliku menüü koostamine
• Praktilised tööd:
  • rasva sulatamine, rasva lahustuvuse uurimine erinevates lahustites;
  • ekso- ja endotermilise reaktsiooni uurimine;
  • toiduainete tärklisesisalduse uurimine;
  • valkude püsivuse uurimine.
• Põhimõisted: eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, reaktsiooni soojusefekt (kvalitatiivselt), taastuvad ja taastumatud energiaallikad.
• Õpitulemused
  • selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekti (energia eraldumist või neeldumist);
  • hindab eluks oluliste süsinikuühendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli elusorganismides ja teab nende muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid) (seostab varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga);
  • analüüsib süsinikuühendite kasutusvõimalusi kütusena ning eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid (seostab varem loodusõpetuses õpituga);
  • iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid materjale (kiudained, plastid) ning analüüsib nende põhiomadusi ja kasutusvõimalusi;
  • mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust ning analüüsib keskkonna säästmise võimalusi.