Bioloogia IV kursus

kehaline kasvatus: mõõdavad EKG, kopsude tööd (Vernier) rahuolekus ja füüsilise koormuse järel;

inglise keel: mõistavad inglisekeelsete animatsioonide sisu.

• arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;
• tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
• saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
• suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
• kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
• rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
• langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib otsuste tagajärgi;
• on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

Energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel organismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises ja ülekandes. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Hingamise etappideks vajalikud tingimused ja tulemused. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Käärimine kui anaeroobne hingamine, selle rakenduslik tähtsus. Fotosünteesi eesmärk ja tulemus. Üldülevaade fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid mõjutavatest teguritest. Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: hingamise tulemuslikkust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga, fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.

Õpitulemused:

• analüüsib energiavajadust ja -saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel organismidel;
• selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja ülekandes;
• selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises;
• toob käärimise rakendusbioloogilisi näiteid;
• võrdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust;
• analüüsib fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust;
• koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte fotosünteesi seoste kohta biosfääriga;
• väärtustab fotosünteesi tähtsust taimedele, teistele organismidele ning kogu biosfäärile.

Organismide areng

Suguline ja mittesuguline paljunemine. Kehaväline ja kehasisene viljastumine eri loomarühmadel. Munaraku viljastumine naise organismis. Erinevate rasestumisvastaste vahendite toime ja tulemuslikkuse võrdlus. Suguhaigustesse nakatumise viisid ning haiguste vältimine. Inimese sünnieelses arengus toimuvad muutused, sünnitus. Lootejärgse arengu etapid selgroogsetel loomadel. Organismide eluiga mõjutavad tegurid. Inimese vananemisega kaasnevad muutused ja surm.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: uurimuslik töö keskkonnategurite mõjust pärmseente kasvule.

Õpitulemused:

• toob näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel;
• hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust;
• selgitab fotode ja jooniste põhjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi;
• võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsib erinevuste põhjusi;
• analüüsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning väärtustab pereplaneerimist;
• lahendab dilemmaprobleeme raseduse katkestamise otstarbekusest probleemsituatsioonides ning prognoosib selle mõju;
• väärtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga;
• analüüsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju elueale.

Inimese talitluse regulatsioon

Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid. Keemilise sünapsi ehitus ning närviimpulsi ülekanne. Refleksikaar ning erutuse ülekanne lihasesse. Närviimpulsside toime lihaskoele ja selle regulatsioon. Peaaju eri osade ülesanded. Kaasasündinud ja omandatud refleksid. Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid. Elundkondade talitluse neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanismid. Ülevaade inimorganismi kaitsemehhanismidest, immuunsüsteemist ja levinumatest häiretest. Seede-, eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere püsiva koostise tagamisel. Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine: närviimpulsi teket ja levikut mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga, uurimuslik töö välisärritajate mõjust reaktsiooniajale, uurimuslik töö (Vernieri seadmetega) füüsilise koormuse mõjust organismi energiavajadusele (südame ja kopsude talitlusele).

Õpitulemused:

• seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega;
• analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus;
• seostab närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende väliste ilmingutega;
• omandab negatiivse hoiaku närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes;
• selgitab inimorganismi kaitsesüsteeme ning immuunsüsteemi tähtsust;
• koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte neuraalse ja humoraalse regulatsiooni osa kohta inimorganismi talitluste kooskõlastamises;
• selgitab vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust;
• kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning nendevahelisi seoseid.

kooliastme hinne kujuneb viie bioloogia kursuse hinde põhjal