Bioloogia II kursus

• arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;
• tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ning on motiveeritud elukestvaks õppeks;
• saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle olulisematest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõnavara;
• suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi;
• kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid, sh elektroonilisi teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;
• rakendab bioloogiaprobleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit;
• langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosib otsuste tagajärgi;
• on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest ning rakendab bioloogias saadud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides.

Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbio-loogiliste põhiprotsesside (replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa päriliku info realiseerumises. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregulatsiooni häiretest tulenevad muutused inimese näitel. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesis osalevate molekulide ülesanded ning protsessi üldine kulg.

Viirused ja bakterid
DNA ja RNA viiruste ehituslik ja talitluslik mitmekesisus, näited ning tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine. Bakterite levik ja paljunemine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevad teaduslikud, seadusandlikud, majanduslikud ja eetilised probleemid. Geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharud ning elukutsed.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Molekulaarbioloogiliste põhiprotsesside uurimine arvutimudeliga.
2. Geneetilise koodi rakenduste uurimine arvutimudeliga.
3. Bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga.
4. Dilemmaprobleemide lahendamine seotud GMO-ga.

• selgitab eluslooduse ühtsust, lähtudes rakuteooria põhiseisukohtadest;
• seostab inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;
• selgitab rakutuuma ja kromosoomide osa raku elutegevuses;
• võrdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani;
• seostab loomaraku osade (rakumembraani, rakutuuma, ribosoomide, mitokondrite, lüsosoomide, Golgi kompleksi, tsütoplasmavõrgustiku ja tsütoskeleti) ehitust nende talitlusega;
• eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel;valdab mikroskopeerimise peamisi võtteid;
• analüüsib plastiidide, vakuoolide ja rakukesta ülesandeid taime elutegevuses;
• võrdleb looma-, taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;
• võrdleb bakteriraku ehitust päristuumsete rakkudega;
• eristab bakteri-, seene-, taime- ja loomarakke mikrofotodel ning joonistel;
• toob näiteid seente ja bakterite rakendusbioloogiliste valdkondade kohta;
• seostab inimesel levinumaisse seen- ja bakterhaigustesse nakatumise viise nende vältimise võimalustega ning väärtustab tervislikke eluviise;
• hindab seente ja bakterite osa looduses ja inimtegevuses ning väärtustab neid eluslooduse oluliste osadena.
• hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel;
• analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises;
• võrdleb DNA ja RNA sünteesi kulgu ning tulemusi;
• hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustab elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile;
• toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega;
• selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis;
• selgitab valgusünteesi üldist kulgu.
• selgitab viiruste ehitust ning toob näiteid inimesel esinevate viirushaiguste kohta;
• analüüsib viiruste tunnuseid, mis ühendavad neid elusa ja eluta loodusega;
• võrdleb viiruste ja bakterite levikut ja paljunemist;
• seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega.

kooliastme hinne kujuneb viie bioloogia kursuse hinde põhjal

Materjalid kooli õpikeskkonnas Moodle

www.koolielu.ee gümnaasiumibioloogia esitlused

bio.edu.ee/teadlane

www.ampser.ee

www.cellsalive.com

http://bio.edu.ee/matk

bio.edu.ee/models

www.johnkyrk.com

www.ut.ee/mobility/jalajalg/