Bioloogia 8. klass

Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid

• Selgrootute loomade üldiseloomustus ja võrdlus selgroogsetega
• Selgroogsete rühmade peamised välistunnused, levik ning tähtsus looduses ja inimese elus.
• Käsnad. Ainuõõssed,
• Ussid. Limused.
• Lülijalgsed. Okasnahksed
• Klassiruumiväline õpe: selgrootud meie ümber looduses
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  • Selgrootute loomarühmade iseloomulike välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.
  • Lülijalgsete loomade välistunnuste võrdlemine luubi või mikroskoobiga.
  • Lülijalgsete (koorikloomade, ämblikulaadsete ja putukate) välisehituse võrdlus.
• Klassiruumiväline õpe: praktiline tund Tallinna Reaalkooli liblikakogu baasil
• Tavalisemate putukarühmade ja limuste välistunnuste erinevused.
• Vabalt elavate ning parasiitse eluviisiga selgrootute loomade kohastumused hingamiseks ja toitumiseks. Selgrootute hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega
• Selgrootute loomade erinevad toidu hankimise viisid ja organid.
• Selgrootute paljunemine ja areng. Usside, limuste ning lülijalgsete liit- ja lahksugulisus. Peremeesorganismi ja vaheperemehe vaheldumine usside arengus. Paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  • Praktiline töö või arvutimudeli kasutamine keskkonna saastatuse hindamiseks selgrootute leviku alusel.
• Põhimõisted: trahhee, lihtsilm, liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, täismoondega areng, vaegmoondega areng, vastne, parasitism, peremees, vaheperemees
• Õpitulemused:
  • võrdleb erinevate selgrootute loomade kohastumusi seoses elukeskkonnaga;
  • analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
  • seostab liikumisorganite ehitust selgrootute loomade eri rühmadele iseloomulike liikumisviiside ja elupaigaga;
  • analüüsib selgrootute loomade rühmade esindajate erinevate meelte arengutaseme seost elupaiga ja toitumisviisiga;
  • analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid selgrootute loomade erinevatel rühmadel;
  • hindab otsese, täis- ja vaegmoondelise arengu eeliseid ning toob nende kohta näiteid;
  • selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja/või elupaiga vahetamise olulisust;
  • väärtustab selgroogseid loomi eluslooduse olulise osana;
  • koostab infoallikate abil etteantud piirkonna iseloomustuse.

Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid

• Bakterid. Bakterite ja algloomade põhitunnuste võrdlus loomade ning taimedega.
• Vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik ning tähtsus.
• Bakterite aeroobne ja anaeroobne eluviis ning parasitism.
• Käärimiseks vajalikud tingimused.
• Bakterite paljunemine ja levik.
• Bakterhaigustesse nakatumine ja haiguste vältimine.
• Bakterite osa looduses ja inimtegevuses.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  • Bakterite leviku hindamine bakterikultuuri kasvatamisega.
  • Bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga.
• Viirused
• Viiruste ehituslik ja talitluslik eripära.
• Viirustega nakatumine, peiteaeg, haigestumine ja tervenemine
• Mikroorganismidega seotud elukutsed
• Põhimõisted: bakter, algloom, viirus, pulseeriv vakuool, silmtäpp, pooldumine, aeroobne eluviis,
• Õpitulemused:
  • võrdleb bakterite ja algloomade ehitust loomade ja taimedega ning viiruste ehituslikku eripära rakulise ehitusega;
  • selgitab bakterite ja algloomade levikut erinevates elupaikades, sh aeroobses ja anaeroobses keskkonnas;
  • analüüsib ning selgitab bakterite ja algloomade tähtsust looduses ning inimtegevuses;
  • selgitab toidu bakteriaalse riknemise eest kaitsmise viise;
  • hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise olulisust bakterite levikul;
  • teab, kuidas vältida inimese sagedasemaid bakter- ja viirushaigusi, ning väärtustab tervislikke eluviise;
  • selgitab mikroorganismidega seotud elukutseid;
  • väärtustab bakterite tähtsust looduses ja inimese elus.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

• Organismide jaotamine liikidesse.
• Populatsioonide, ökosüsteemi ja biosfääri struktuur.
• Looduslik tasakaal.
• Eluta ja eluslooduse tegurid (ökoloogilised tegurid) ning nende mõju eri organismirühmadele.
• Biomassi juurdekasvu püramiidi moodustumine ning toiduahela lülide arvukuse leidmine.
• Inimmõju populatsioonidele ja ökosüsteemidele.
• Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus.
• Liigi- ja elupaigakaitse Eestis.
• Inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel. IKT: http://www.zbi.ee/punane/liigid/selgrootud.html; http://www.zbi.ee/punane/liigid/selgroogsed.html; http://bio.edu.ee/matk/
• Klassiruumiväline õpe: õppetunnid erinevate ökosüsteemide õppimiseks
  loodusõpetus, geograafia: kompleksarvestus Harku metsa õpperajal
• Põhimõisted: liik, populatsioon, levila, ökosüsteem, kooslus, eluta looduse tegurid, eluslooduse tegurid, aineringe, konkurents, looduslik tasakaal, keskkonnakaitse, looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, biosfäär.
• Õpitulemused:
  • selgitab populatsioonide, liikide, ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid;
  • selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;
  • analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot ökoloogiliste tegurite mõju kohta organismide arvukusele;
  • hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ning taimede näitel;
  • lahendab biomassi püramiidi ülesandeid;
  • lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme;
  • väärtustab bioloogilist mitmekesisust ning suhtub vastutustundlikult ja säästvalt erinevatesse ökosüsteemidesse ning elupaikadesse.

Inimese elundkonnad

• Inimese elundkondade põhiülesanded.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  • Loomsete kudede ehituse võrdlemine mikroskoobiga
  • http://koolipsyh.weebly.com/animatsioonid.html
• IKT rakendamine: teematiliste esitluste koostamine, mõistekaart ja nende kasutamine alateemade juures.
• Klassiruumiväline õpe: Eesti tervishoiumuuseumi külastus
• Nahk Naha ehitus ja ülesanded infovahetuses väliskeskkonnaga.
• Põhimõisted: tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, närvisüsteem, vereringe, hingamiselundkond, erituselundkond, suguelundkond, nahk
• Õpitulemused:
  • seostab inimese elundkondi nende põhiülesannetega;
  • selgitab naha ülesandeid;
  • analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täites;
  • väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi.

Luud ja lihased

• Luude ja lihaste osa inimese ning teiste selgroogsete loomade tugi- ja liikumiselundkonnas.
• Luustik. Luude ehituslikud iseärasused.
• Luudevaheliste ühenduste tüübid ja tähtsus.
• Inimese luustiku võrdlus teiste selgroogsete loomadega.
• Lihased. Lihaste ehituse ja talitluse kooskõla. Luu- ja lihaskoe mikroskoopiline ehitus ning selle seos talitlusega..
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine: uurimuslik töö lihasväsimuse tekke ja treenituse seosest.
• Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale.
• Luumurdude, lihasvenituste ja -rebendite olemus ning tekkpõhjused.
• Põhimõisted: toes, luu, lihas, liiges.
• Õpitulemused:
  • eristab joonisel või mudelil inimese skeleti peamisi luid ning lihaseid;
  • võrdleb imetaja, linnu, kahepaikse, roomaja ja kala luustikku;
  • seostab luude ja lihaste ehitust ning talitlust;
  • selgitab luudevaheliste ühenduste tüüpe ja toob nende kohta näiteid;
  • võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust;
  • selgitab luumurru ning lihase venituse ja rebendi olemust ning nende tekkepõhjusi;
  • analüüsib treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale;
  • peab oluliseks enda tervislikku treenimist.

Vereringeelundkond

• Südame ning suure ja väikese vereringe osa inimese aine- ja energiavahetuses.
• Inimese ja teiste imetajate vereringeelundkonna erisused võrreldes teiste selgroogsete loomadega.
• Erinevate veresoonte ehituslik ja talitluslik seos.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine: uurimuslik töö füüsilise koormuse mõjust pulsile või vererõhule http://mudelid.5dvision.ee/
• Veri. Vere koostisosade ülesanded.
• Vere osa organismi immuunsüsteemis. Immuunsuse kujunemine: lühi- ja pikaajaline immuunsus.
• Immuunsüsteemi ja vaktsineerimise osa bakter- ja viirushaiguste vältimisel. Immuunsüsteemi häired, allergia, AIDS.
• Treeningu mõju vereringeelundkonnale. Südamelihase ala- ja ülekoormuse tagajärjed.
• Veresoonte lupjumise ning kõrge ja madala vererõhu põhjused ja tagajärjed.
• Põhimõisted: veresoon, arter, veen, kapillaar, arteriaalne veri, venoosne veri, vererõhk, elektrokardiogramm, hemoglobiin, punane vererakk, valge vererakk, vereliistak, vereplasma, hüübimine, lümf, lümfisõlm, antikeha, immuunsus, immuunsüsteem, HIV, AIDS.
• Õpitulemused:
  • analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel elundkonna talitlust;
  • seostab erinevate veresoonte ja vere koostisosade ehituslikku eripära nende talitlusega;
  • selgitab viiruste põhjustatud muutusi raku elutegevuses ning immuunsüsteemi osa bakter ja viirushaiguste tõkestamisel ning neist tervenemisel;
  • väärtustab tervislikke eluviise, mis väldivad HIViga nakatumist;
  • selgitab treeningu mõju vereringeelundkonnale;
  • seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega;
  • väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi.

Seedimine ja eritamine

• Inimese seedeelundkonna ehitus ja talitlus.
• Organismi energiavajadust mõjutavad tegurid.
• Tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse põhjused ning tagajärjed.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
  • Inimese energiavajadust mõjutavate tegurite uurimine praktilise tööga või arvutimudeliga.
  • Isikliku toitumisharjumuse analüüs http://www.ampser.ee/
• Eritamine. Neerude üldine tööpõhimõte vere püsiva koostise tagamisel.
• Kopsude, naha ja soolestiku eritamisülesanne.
• Põhimõisted: ensüüm, vitamiin, sülg, maks, sapp, peensool, jämesool, neer, uriin.
• Õpitulemused:
  • koostab ja analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist;
  • selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme;
  • hindab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel;
  • järgib tervisliku toitumise põhimõtteid.

Hingamine

• Hingamiselundkonna ehituse ja talitluse seos.
• Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus.
• Hapniku ülesanne rakkudes. Organismi hapnikuvajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine: praktilise töö või arvutimudeliga kopsumahu, hingamissügavuse ja -sageduse ning omastatava hapniku hulga seoste uurimine.
• Treenigu mõju hingamiselundkonnale.
• Hingamiselundkonna levinumad haigused ning nende ärahoidmine.
• Põhimõisted: hingetoru, kopsutoru, kopsusomp, hingamiskeskus, rakuhingamine
• Õpitulemused:
  • analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla;
  • koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ning sisse- ja väljahingatava õhu koostisest ning selgitab nende alusel hingamise olemust;
  • analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale;
  • selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi;
  • suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse.

Talitluse regulatsioon

• Kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitus ning ülesanded
• Närviraku ehitus ja raku osade ülesanded.
• Refleksikaare ehitus ja talitlus.
• Närvisüsteemi tervishoid.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine:
  • Uurimuslik töö reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite määramiseks ja õpilaste reaktsioonikiiruste võrdlemiseks.
  • Refleksikaare töö uurimine arvutimudeliga http://mudelid.5dvision.ee/
• Peamiste sisenõrenäärmete toodetavate hormoonide ülesanded.
• Elundkondade koostöö inimese terviklikkuse tagamisel.
• Närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis.
• Põhimõisted: peaaju, seljaaju, närv, närvirakk, retseptor, närviimpulss, dendriit, neuriit, refleks, sisenõrenäärmed, hormoon.
• Õpitulemused:
  • selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi põhiülesandeid;
  • seostab närviraku ehitust selle talitlusega;
  • koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust;
  • seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonidega;
  • kirjeldab hormoonide ülesandeid ja toob nende kohta näiteid;
  • selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis;
  • suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse.

Infovahetus väliskeskkonnaga

• Silma ehituse ja talitluse seos
• Nägemishäirete vältimine ja korrigeerimine.
• Praktilised tööd ja IKT rakendamine
  • Uurimuslik töö meeleelundite tundlikkuse määramiseks.
  • Nägemisaistingu tekke ja kuulmise uurimine arvutimudeliga http://mudelid.5dvision.ee/
• Kõrvade ehituse seos kuulmis- ja tasakaalumeelega.
• Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine.
• Haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed.
• Põhimõisted: pupill, lääts, võrkkest, vikerkest, kollatähn, kepike, kolvike, lühinägevus, kaugelenägevus, väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv, kõrvalest, trummikile, kuulmeluud, kuulmetõri, tigu, poolringkanalid.
• Õpitulemused:
  • analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel;
  • selgitab kaug- ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise;
  • seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega;
  • võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust;
  • väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi.