Bioloogia 7. klass

Sissejuhatus

  • Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega
    • Bioloogia kui teadus
    • Bioloogiateaduste seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia
    • Bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes
    • Koostöö:
      • geograafia, füüsika: võrdlus bioloogia kui teadusega
      • ajalugu: bioloogia kui teaduse arengulugu inimkonna ajaloo foonil
  • Loodusteadusliku meetod etapid ja rakendamine
    • Loodusteadusliku uurimustöö etapid
    • Loodusteaduslike uurimistööde katsevahendid
    • Loodusteadusliku uurimustöö planeerimine
    • Loodusteaduslike uurimistööde vahendite kasutamine
    • Klassiruumiväline õpe: läbi õppeaastat kestev uurimuslik ülesanne ühe liigi bioloogiline kirjeldamine
    • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
      • Märgpreparaadi valmistamine ning erinevate objektide võrdlemine mikroskoobiga.
      • Eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel
    • IKT:
      • http://www.cybernature.ee/herb
      • http://bio.edu.ee/loomad/
      • http://www.loomaaed.ee/
      • http://elurikkus.ut.ee/egle.tapashk.ee/imetajad/koljud.html
      • http://bio.edu.ee/taimed/
  • Põhimõisted: bioloogia, loodusained, loodusteadusliku uurimustöö etapid: probleem, hüpotees, vaatlus, katse, eksperiment, küsitlus, uuringud, analüüs, tabelid, skeemid, diagrammid, järeldus; loodusteadusliku uurimustöö vahendid: luup, mikroskoop, verneri seadmed, bioloogilised kogud ja määrajad, interaktiivsed vahendid.
  • Õpitulemused:
    • selgitab bioloogiateaduste seost teiste loodusteaduste ja igapäevaeluga ning tehnoloogia arenguga;
    • analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust erinevates elukutsetes;
    • võrdleb loomade, taimede, seente, algloomade ja bakterite välistunnuseid;
    • jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks ning seenteks;
    • seostab eluavalduse erinevate organismirühmadega;
    • teeb märgpreparaate ning kasutab neid uurides valgusmikroskoopi;
    • väärtustab usaldusväärseid järeldusi tehes loodusteaduslikku meetodit.

Selgroogsete loomade koht eluslooduse süsteemis ja nende välisehituse eripära

  • Eluslooduse süsteem
    • Eluslooduse tutvustus
    • Eluslooduse süstematiseerimine
  • Loomariigile omased tunnused
    • Loomariigi sisesed tunnused
    • Loomariigi jaotamine selgroogseteks ja selgrootuteks
  • Selgroogsete loomade välistunnuste seos keskkonnaga
    • Selgroogsete loomade peamised meeleorganid orienteerumiseks elukeskkonnas.
    • Selgroogsete loomade juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist.
    • IKT:
      • http://bio.edu.ee/loomad/
  • Selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses
    • Erinevate selgroogsete osa looduses
    • Erinevate selgroogsete loomade tähtsus inimese elus
    • Selgroogsete loomade kaitse, püük, jaht
    • Klassiruumiväline õpe: selgroogsete loomade elutegevuse analüüsimine ja nende mitmekesisuse kaardistamine
  • Põhimõisted: elusorganismide põhitunnused, süstemaatika põhiüksused, selgroogne loom, selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaik.
  • Õpitulemused:
    • seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade välistunnuseid nende elukeskkonnaga;
    • analüüsib selgroogsete loomade erinevate meelte olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist;
    • analüüsib erinevate selgroogsete loomade osa looduses ja inimtegevuses;
    • leiab ning analüüsib infot loomade kaitse, püügi ja jahi kohta;
    • väärtustab selgroogsete loomade kaitsmist.

Selgroogsete loomade aine-ja energiavahetus

  • Aine- ja energiavahetus
    • Aine ja energiavahetus looduses
    • Selgroogsete loomade toiduhankimise viiside ja seedeelundkonna eripärad
    • Selgroogsete loomade hingamiselundite ehitus ja talitlus ning seos elukeskkonnaga
    • Püsisoojasus ja kõigusoojasus, selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seos püsi- ja kõigusoojasusega
    • Ebasoodsate aastaaegade üleelamise viisid selgroogsetel loomadel
  • Praktilised tööd ja IKT rakendamine: valikuliselt uurimuslik töö arvutikeskkonnas toidu või hapniku mõjust organismide elutegevusele.
  • Põhimõisted: ainevahetus, hingamine, seedimine, organ, süda, suur vereringe, väike vereringe, lõpus, kops, õhukott, magu, soolestik, kloaak, püsisoojane, kõigusoojane, loomtoidulisus, taimtoidulisus, segatoidulisus, lepiskala, röövkala, röövloom, saakloom.
  • Õpitulemused:
    • analüüsib aine- ja energiavahetuse erinevate protsesside omavahelisi seoseid ning selgitab nende avaldumist looduses ja inimese igapäevaelus;
    • seostab toidu hankimise viisi ja seedeelundkonna eripära selgroogse looma toiduobjektidega;
    • selgitab erinevate selgroogsete loomade hingamiselundite talitlust;
    • võrdleb hingamist kopsude, naha ning lõpuste kaudu õhk- ja vesikeskkonnas;
    • võrdleb püsi- ja kõigusoojaseid organisme ning toob nende kohta näiteid;
    • analüüsib selgroogsete eri rühmade südame ehituse ja vereringe eripära ning seostab neid püsi- ja kõigusoojasusega;
    • võrdleb selgroogsete loomade kohastumusi püsiva kehatemperatuuri tagamisel;
    • hindab ebasoodsate aastaaegade üleelamise viise selgroogsetel loomadel.

Selgroogsete loomade paljunemine ja areng

  • Kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel.
  • Põhimõisted: lahksugulisus, suguline paljunemine, munarakk, seemnerakk, viljastumine, kehasisene viljastumine, kehaväline viljastumine, haudumine, otsene areng, moondega areng.
  • Õpitulemused:
    • analüüsib kehasisese ja kehavälise viljastumise ning lootelise arengu eeliseid selgroogsete loomade rühmadel ning toob selle kohta näiteid;
    • toob näiteid selgroogsete loomade kohta, kel esineb kehasisene või kehaväline viljastumine;
    • hindab otsese ja moondega arengu olulisust ning toob selle kohta näiteid;
    • võrdleb noorte selgroogsete loomade eri rühmade toitmise, kaitsmise ja õpetamise olulisust.

Taimede tunnused ja eluprotsessid

  • Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega.
  • Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned.
  • Praktilised tööd: erinevate taimerühmade määramine välitunnuste alusel
  • IKT:
    • http://bio.edu.ee/taimed/
  • Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus.
  • Klassiruumiväline õpe: erinevate taimerühmade kasvukohtade võrdlus
  • Taimeraku võrdlus loomarakuga
  • Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus
  • Praktilised tööd: loomaraku ja taimeraku võrdlemine valgusmikroskoobiga
  • Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla
  • Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega
  • Tõusev ja laskuv vool taimedes.
  • Praktilised tööd ja IKT rakendamine: fotosünteesi mõjutavate tegurite uurimine praktilise töö või arvutimudeliga
  • IKT:
    • http://mudelid.5dvision.ee/
  • Suguline ja mittesuguline paljunemine
  • Putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks.
  • Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused.
  • Praktilised tööd: seemnete idanemine erinevates kasvutingimustes
  • Põhimõisted: rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kromoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine.
  • Õpitulemused:
    • võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut;
    • analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
    • selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud erinevate elukutsete esindajatele;
    • eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel;
    • analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seostab taimeorganite talitlust ainete liikumisega taimes;
    • koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõpp-produktidest ja protsessi mõjutavatest tingimustest ning selgitab fotosünteesi osa taimede, loomade, seente ja bakterite elutegevuses;
    • analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid;
    • suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult

Seente tunnused ja eluprotsessid

  • Seente välisehituse ja peamiste talitluste võrdlus taimede ja loomadega
  • Seente välisehituse mitmekesisus tavalisemate kott- ja kandseente näitel.
  • Seente paljunemine eoste ja pungumise teel.
  • Toitumine surnud ja elusatest organismidest, parasitism ja sümbioos.
  • Eoste levimisviisid ja idanemiseks vajalikud tingimused.
  • Käärimiseks vajalikud tingimused.
  • Inimeste ja taimede nakatumine seenhaigustesse ning selle vältimine.
  • Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    • Seente välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.
    • Seente ehituse uurimine mikroskoobiga.
    • Uurimuslik töö hallitus- või pärmseente arengut mõjutavate tegurite leidmiseks.
  • IKT:
    • http://lemill.net/community/mongol/collections/seened
  • Klassiruumiväline õpe: uurimuslik pikemajaline tegevus (vahtra pigilaiksuse leviku analüüs)
  • Samblikud kui seente ja vetikate kooseluvorm.
  • Samblike mitmekesisus, nende erinevad kasvuvormid ja kasvukohad.
  • Samblike toitumise eripära, uute kasvukohtade esmaasustamine
  • Seente ja samblike osa looduses ning inimtegevuses.
  • Praktilised tööd ja IKT rakendamine: praktiline töö või arvutimudeli kasutamine õhu saastatuse hindamiseks samblike leviku alusel.
  • IKT:
    • http://mudelid.5dvision.ee/
  • Klassiruumiväline õpe: uurimuslik pikemajaline tegevus (õhu saastuse hindamine samblike leviku alusel
  • Põhimõisted: ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa.
  • Õpitulemused:
    • võrdleb seeni taimede ja selgroogsete loomadega;
    • iseloomustab seente ehituslikku ja talitluslikku mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid
    • selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi;
    • analüüsib parasiitluse ja sümbioosi osa looduses;
    • selgitab samblikke moodustavate seente ja vetikate vastasmõju;
    • põhjendab, miks samblikud saavad asustada kasvukohti, kus taimed ei kasva;
    • analüüsib seente ja samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid;
    • väärtustab seeni ja samblikke eluslooduse oluliste osadena.