II kooliastme iseseisva õppe päev

Nutikus, keel ja geomeetria – Tallinna Reaalkooli II kooliaste tähistas emakeele- ja π-päeva 16. märtsil oli Tallinna Reaalkoolis kõikidel õpilastel iseseisva õppe päev. 4.–6. klasside õpilastel oli päeva fookuses kahe olulise tähtpäeva, emakeelepäeva ja π -päeva, tähistamine lõimides eri õppeaineid. Õpilased tõestasid, et matemaatika, eesti keel, loodusõpetus ja digioskused moodustavad põneva terviku.

Neljandikud kasutasid iseseisva õppe päeva, et lihvida oma koostööoskusi virtuaalkeskkonnas: loodusõpetuses õpitut kinnistati Canva keskkonnas animatsioone luues. Meeti vahendusel töötati 4-liikmelistes rühmades, et koostada ja vormistada loodusvöönditeteemaline esitlus. Omamoodi väljakutse oli järgida iseseisvalt kooli kodulehel asuvat juhendit, ent iseseisev pusimine tasus end ära – tulemuseks oli tõeline eduelamus ja teadmine, et animatsioonimaailm on nüüd käpas!

5.-6. kl informaatika ja eesti keele lõiminguna pandi proovile õpilaste digipädevused. Iseseisva ülesandena lahendati viktoriin, mis nõudis nutikat internetikasutust ja kiiret teksti sisestamist. Üheks praktiliseks ülesandeks oli klaviatuuri tundmine. Õpilased pidid leidma erinevaid tähti ja
kirjavahemärke ning sisestama õpetaja antud teksti võimalikult kiiresti ja täpselt. See nõudis nii tähelepanu kui ka head sõrmede tööd.

5.a klassi õpilastel tuli joonistada linn või loomaaed, mille inspiratsiooniks on õigekiri ning matemaatikas käsitletud geomeetrilised kujundid. Õigekirjareegelite valik oli vaba – võis kasutada kõiki õpitud reegleid või ÕSis leitavat – ning lisaks tuli märkida oma joonistusel näiteks kolmnurk, teravnurk, nürinurk jmt. 5.b sidus eesti keele ja matemaatika tähestatistikat tehes: ette antud tekstist tuli otsida võõr- ja võõrsõnatähti, sulghäälikuid, helilisi ja helituid häälikuid ning teha nende põhjal tulpdiagrammid. Tulemusi tuli ka analüüsida.

6. klass otsis linnaruumist geomeetrilisi kujundeid ning sümmeetrilisi ehitisi ja koondas selle plakatile “Geomeetria linnaruumis”. Välitöödel toimetades sai selge(ma)ks, et me elame keset matemaatikat, oska ainult märgata! Lisaks matemaatikale otsisid kuuendikud õues eesti kirjandust, nii sündisid fotod Oskar Lutsu “Kevadest”, Mika Keräneni raamatust “Varastati oranž jalgratas”, Eduard Bornhöhe “Tasujast”, fotodele püüti ka naksitralle, Limpat ja mereröövleid ja palju-palju teisi. Klassis ühiselt pilte vaadates oli kõigil mõnus tuhin fotodelt kirjandusteoste
pealkirju tuvastada.

Lisaks sai 6. klass teada, millised laen- ja võõrsõnad on eesti keelde tulnud prantsuse keelest. Valdkondi, mille vahel valida, oli erinevaid: diplomaatia, riik ja sõjavägi, toit ja gastronoomia, riietus ja välimus, kultuur ja kunst ning ühiskond. Õpilased õppisid iseseisvalt internetis prantsuskeelseid sõnu hääldama ning koostasid meelepärase valdkonna sõnade kohta kalligrammi ning tegid eestikeelsete laen- ja võõrsõnadega näitelauseid, et sõnade tähendus meelde jääks. Nii saadi näiteks teada, kes on meer, mida tähendavad sõnad garnison ja maneer ning et sõna tualett võib tähendada ka naiste pidulikku riietust.

Iseseisva õppe päev näitas, et meie kooli õpilased on suutelised võtma vastutust oma õppimise eest, kombineerides loovust, tehnoloogilisi oskusi ning teadmisi eri õppeainetest.