5. klassi draamapäevad

Aprilli keskel toimusid Tallinna Reaalkoolis 5. klasside draamaprojekti lõpuetendused, ühtekokku jõudis lavale 12 minilavastust, mille autorid olid õpilased ise.

Terve aasta väldanud 5. klasside draamaprojekt jõudis aprillis pidulikema osani: toimusid etendused lastevanematele ja praegustele neljandikele. Projekti eesmärk arendada õpilastes loovust, eneseväljendusoskust, suhtlemisoskust, eneseregulatsiooni ja ettevõtlikkust sai igati täidetud. Draama-, kirjandus-, kunsti-, käsitöö-, tehnoloogia-, informaatika- ja muusikaõpetajate ning 5. klassi õpilaste koostöös valmisid lavastused, mis lähtusid tänavu päevikukirjandusest. Projektiga alustati juba sügisel, mil kirjandustunnis valmisid Katie Kirby “Lottie Brooksi” sarja raamatute, Silvia Rannamaa “Kadri”, Anders Jacobssoni ja Sören Olssoni “Berti päeviku” ning Daniel Defoe “Robinson Crusoe” põhjal dramatiseeringud. Seejärel tegeldi kunsti- ja tehnoloogiatundides lavakujundusega, valmisid lavamaketid. Muusikatunnis mõeldi lavastusele muusikaline kujundus, IT-tunnis loodi kavalehti ning esitlusi oma rühma projekti kohta. Viimaseid sai publik etenduste vahel näha.

Reaalkooli draamaõpetaja Katrin Nielseni sõnul arendab draamaprojekt ehk minilavastuste loomine ja mängimine mitmekülgseid oskusi: kõigepealt suhtlemine, läbirääkimised ja eneseteostus, siis pikemaajalise grupitöö ja koosloome kogemus. Kõige tipuks tutvutakse teatritöö protsessiga – mida tähendab näidendi kirjutamine, lavastuse planeerimine, näitlemise ja tehnilised proovid. Lavastusprotsess algab teatritrupi identiteedi loomisega ja eesmärkide seadmisega. Iga trupp vastutab oma lavastuse eest, teeb etendustele ja oma teatrile reklaami ning hoolitseb selle eest, et nende idee kõige paremal moel publiku ette jõuaks. Lõpuks tuleb oma grupitööd etendada kahele erinevale publikule, kellelt saab vahetut tagasisidet.

Vahet ei ole, kas on tegemist kirjandusliku materjali või omaloominguga, kogemus näitab, et mida rohkem saavad etendajad ise otsustada sisu üle, seda suurem on haaratus tööprotsessist. Tagasisides hindavad osalejad teiste töid, analüüsivad oma grupi tulemust ja lõpuks ka iseennast draama ja teatrikunsti kontekstis. Draama on võimas vahend, ta teeb nähtamatu nähtavaks nii mängijale endale kui vaatajale, probleemid saavad inimmõõtme ning etendustega kaasnev pinge ja emotsioonid on kasulikuks enesetunnetuse avardamise kohaks. Pärast etendusi, kui esimesed emotsioonid on maha laetud, jätkub juttu pikemaks!