Õpilaste uurimistööd Akadeemiakese viimases numbris
meediakaja
Adel Müürsepa ja Sofia Marlene Haugi uurimistööd ilmusid õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbris 2021/1.
Sofia Marlene Haug “Polüsahhariidse levaani mõju hindamine valitud bakteriliikide kasvule ning tekkinud produktide analüüs”
Fruktaanid on looduses esinevad fruktoosijääkidest koosnevad polüsahhariidid, mis võivad erineda sidemetüübi, molekulmassi ning hargnemiste osakaalu poolest. Lähtudes fruktoosijääkide vahel olevast sidemetüübist saab fruktaanid jagada kolme suuremasse rühma: inuliinid, levaanid ja segatüüpi fruktaanid.
Kuna mitmed tähtsad põllukultuurid sisaldavad fruktoosist koosnevaid polümeere, siis ei puudu fruktaanid ka meie toidulaualt. Näiteks on neid leitud kaerast, sibulast, nisust ja sparglist. Sellele vaatamata on need polüsahhariidid suhteliselt vähetuntud ja -uuritud. Tänapäeval nähakse fruktaanides suurt potentsiaali just funktsionaalsete toidu komponentidena ja tervisetoodetena. Lisaks võimalikele kasutusaladele toidus, on fruktaanidel muidki potentsiaalseid kasutusvõimalusi näiteks nanotehnoloogias, kosmeetikas ja meditsiinis. Need biopolümeerid on valdavalt ilma maitseta, vees suhteliselt hästi lahustuvad, inimestele ja ka loomadele seedumatud. Avastused bioloogias näitavad, et bakteritele ja ka taimedele on fruktaanid väga tähtsad varuainena, tagavad parema kaitse kuivamise ja muude stressitingimuste vastu.
Tööd juhendasid õpetaja Martin Saar ja Phd Triinu Visnapuu.
Loe lähemalt siit.
Adel Müürsepp “Kirjaliku keeleoskuse taseme määramine sõnaliikide põhjal”
Masinõppe arendamise tulemusena on võimalik keeleõppijate kõne ja kirjalike tekstide keeleoskustaset hinnata automaatselt. Märkimisväärset edu on saavutatud ingliskeelsete tekstide automaathindamisel, kuid eestikeelsete tekstide taseme määramiseks hetkel reaalselt kasutusel olev lahendus puudub. Kuna eesti keel erineb oluliselt suurema kõnelejaskonnaga indoeuroopa keeltest, ei ole neile keeltele arendatud keeletehnoloogia eesti keelele kohandatav. Seetõttu pole eesti keele automaattöötluseks kasutatav keeletehnoloogia samaväärselt välja arendatud. Varem on uuritud näiteks käänete tekstis esinemise ja tekstipikkuse seoseid teksti keeleoskustasemega, kuid puudub põhjalikum teadmine sõnaliikide ja sõnatüvede andmete sobivusest keeleoskustaseme ennustamisel masinõppemudelites.
Tööd juhendasid õpetajad Hanna Britt Soots ja Jaagup Kippar.
Loe lähemalt siit.
