2021. aasta õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused

20. korda toimunud õpilaste teadustööde riiklikul konkursil pälvis gümnaasiumiastmes II preemia Kertu Birgit Anton ja III preemia Severin Bratus. Severin Bratus valiti ühena kolmest esindama Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil.

SA Eesti Teadusagentuuri eestveetava õpilaste teadusfestivali II vooru valiti 55 tööd, 44 gümnaasiumist ja 11 põhikoolist. II vooru jõudsid Tallinna Reaalkoolist:

• Ingrid Hints (8. klass) “Koodikopeerimine Messengeri vestlustes 12-15aastaste näitel”, juhendaja Reet Varik. Pälvis konkursil Eesti Keele Instituudi eriauhinna.
  Ingrid kirjutab oma tööst: “Uurimistöö peamine fookus on koodikopeerimisel, mis tähendab, et ühe vestluse või lausungi piires on kasutatud vähemalt kahte keelt. Eesmärk oli fikseerida Messengeri keelekasutuse hetkeolukord noorte seas ja uurida erinevaid koopiaid ja nende kasutamise põhjuseid. Kokku analüüsisin 58 Messengeri vestlust ning neis leiduvaid koopiaid ja netikeelele omaseid jooni. Töö tulemustest selgus, et 12–15aastased noored kasutavad enim inglise-eesti koopiaid, millest enamik olid täielikud koopiad (st, et kopeeritud elemendi kõik omadused olid säilinud). Enamasti oli koopiate kasutamise põhjuseks tahtmine tõmmata vestluspartneri tähelepanu ja soov muuta sõnum silmapaistvamaks või värvikamaks.“
• Rhea Kõivutalu (12. klass) “Karvase mammuti levik ajas ja tema elukeskkonna määramine”, juhendajad Piret Karu, Siim Veski, Leeli Amon, Lembi Lõugas. Pälvis konkursil Keskkonnaministeeriumi, Eesti Loodusuurijate Seltsi, Eesti Loodusmuuseumi ja rahvusvaheliste koostööpartnerite (Regeneron ISEF 2022 Ameerika Ühendriikides) eriauhinna.
  Rhea kirjutab oma tööst: “Uurimistöö teoreetilises osas kirjeldasin karvase mammuti levikut ja leide, füsioloogiat ning väljasuremise põhjuseid. Koostasin Eesti 27 mammutileiust kaardirakenduse keskkonnas ArcGis (link). Uurimuslikus osa jagunes kaheks: nelja mammutijäänuse dateerimine radisüsiniu meetodil ning stereomikroskoobiga Siberi settest taimede makroosade (seemnete) leidmine ja nende määramine. Ühe tulemusena tegin kindlaks, et Tallinna Reaalkooli bioloogiaklassi mammuti purihammas on umbes 32 000 aasta vanune ja seega kuulub Siberis elanud isendile. Ülejäänud kolme mammutijäänuse vanus jäi 40 000 aasta ringi, mis tähendab, et need isendid elasid Eesti aladel enne mandrijää pealetungi.”
• Martin Rahe (12. klass) “Pärmiraku inhibiitorvalgu Sic1 fosforüülimise ja lagundamise modelleerimine”, juhendajad Oleg Košik, Kersti Veskimets
  Martin kirjutab oma tööst: “Minu uurimistöö keskendub rakutsükli G1- ja S-faasi vahelisele üleminekule. Inhibiitorvalk Sic1 inhibeerib rakutsükli S-faasi Cdk ning tsükliini Clb5 vahelist kompleksi, mille vabanemisel käivitub DNA replikatsioon. Uurimistöö käigus tutvustan bioloogiliste süsteemide matemaatilist modelleerimist ja koostan inhibiitorvalgu Sic1 fosforüülimise ja lagundamise mudeli. Saadud mudeli tulemusi saab kasutada edasiste uuringute planeerimisel. Rakutsükli uurimine on oluline, kuna nii saame mikroorganisme paremini enda kasuks tööle rakendada.”
• August Marius Kukk (11. klass) “Muutused Eesti poliitilisel maastikul (Tallinna omavalitsuse näitel) seoses kohalikul tasandil 16-aastastele valimisõiguse andmisega”, juhendaja Madis Somelar. Pälvis konkursil Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli eriauhinna.
  August Marius kirjutab oma tööst: “2017. aastal oli esimest korda Eestis vähemalt 16-aastastel noortel võimalik osaleda valijatena kohalikel valimistel, sel aastal saavad nad anda oma hääle teist korda. Uurimistööga selgitasin, miks muudeti Eestis valimisiga, kuidas toimus arutelu ühiskonnas, mis on selle tulemusel nüüd teisiti ja kuidas on erakonnad uue olukorraga kohanenud. Selleks analüüsisin Riigikogu stenogramme, valimisprogramme ja Eesti poliitikutega läbiviidud (video)intervjuude vastuseid. Selgus, et kuigi 16–17-aastasest noorest osales eelmistel kohalikel valimistel ligi 59%, valimisea langetamine Eesti poliitilist maastikku ja üldist valimisaktiivsust ei mõjutanud. Enamik intervjueeritud poliitikutest pidas valimisea langetamist siiski õnnestunud plaaniks – noortele ja nende teemadele pöörati varasemast rohkem tähelepanu ning kõik erakonnad kaasasid (ja plaanivad ka edaspidi kaasata) noori ühel või teisel moel.“
• Els Aleksandra Vaks (11. klass) “Kakskeelsete õpilaste emotsioonide sõnaline väljendamine Eesti gümnaasiumites IB-õppekava järgi õppijate”, juhendajad Kati Tammik, Virve-Anneli Vihman. Pälvis konkursil Tallinna Ülikooli, Eesti Keele Instituudi eriauhinna.
  Els Aleksandra kirjutab oma tööst: “Minu uurimistöö käsitleb keeleõppe kõrval tihti unarusse jäävat, kuid uurimist vajavat teemat ning lahkab seda, kuidas ja kui suurel määral eesti emakeelega gümnasistid igapäevaelus emotsioonide väljendamiseks inglise keelt kasutavad. Emotsioonide väljendamine on igapäevase suhtluse üks põhitalasid ning Eestis, kus üha enam noori räägivad inglise keelt pea emakeelelähedasel tasemel võib sellest kujuneda ka valupunkt. Uurimistöö lahkab lisaks valimi analüüsimisele ka teooriat kakskeelsusest ning selle seosest emotsioonidega. Valimile saadetud mahuka küsimustiku tulemusel selgus, et vastanud eelistavad oma emotsioone väljendada inglise keelt kasutades ning eelistavad inglise keelt kasutada enam just südamelähedastemate emotsioonide kommunikeerimiseks. Loodetavasti aitab töö propageerida noorte seas keelekasutuse jälgimist ning pakub ka võõrkeeleõpetajatele huvitavat mõtteainet.”
• Liisa Nugis (12. klass) “Loote üsasisesed vereülekanded Ida–Tallinna Keskhaiglas aastatel 2007–2018 ja laste edasised terviseprobleemid”, juhendajad Marika Tammaru, Tiina Talvi. Pälvis konkursil Sotsiaalministeeriumi, Eesti Tervishoiu Muuseumi eriauhinna.
  Liisa kirjutab oma tööst: “Tegin oma uurimistöö loote aneemiast ja selle ravist. Loote aneemia on potentsiaalselt eluohtlik seisund, mille sagedaseimaks põhjuseks on ema antikehade teke loote punavereliblede reesus-tüüpi antigeenidele. Selle tulemusena tekib loote hemolüütiline tõbi ning seejärel aneemia. Loote aneemia kõige tõhusamaks raviks peetakse üsasisest vereülekannet ning kuigi protseduure on Eestis teostatud juba 1996. aastat, ei ole antud teemat varem süstematiseeritult uuritud. Uurimistöös uurisin Ida-Tallinna Keskhaiglas aastatel 2007–2018 sooritatud üsasiseseid vereülekandeid, hindasin protseduuri näidustusi ning kirjeldasin, milliste terviseprobleemidega pöördusid üsasisese vereülekande saanud lapsed hiljem Tallinna Lastehaiglasse.”
• Kertu Birgit Anton (12. klass) “Tüdrukute IT-alane enesekindlus ja pädevus ning nende seos IT-huviringides osalemisega Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Kesklinna Põhikooli näitel”, juhendajad Hanna Britt Soots, Pille Pruulmann-Vengerfeld. Pälvis konkursil II preemia ja Tüdrukute Tehnoloogiakool HK Unicorn Squad eriauhinna.
  Kertu Birgit kirjutab oma tööst: “Uurimistööga tahtsin teada, kuidas mõjutab IT-huviringides osalemine tüdrukute IT-alast enesekindlust, pädevusi ja hoiakuid ning miks tüdrukud käivad või ei käi IT-huviringides. Sain teada, et tüdrukud hindavad enda IT-alaseid oskuseid keskmiseks või heaks ning IT-huviringides osalenud tüdrukud hindavad enda oskuseid mitteosalenutest kõrgemini. Osalevad tüdrukud on IT-alaselt enesekindlamad ja tahavad rohkem enda tulevikutöös IT-d kasutada. Uurimistööga sain ka teada, et poisid kalduvav tüdrukutest enam arvama, et poisid on IT-ga tegelemises tüdrukutest etemad. Töö tulemuste põhjal koostasin soovitused IT-huviringide juhendajatele, mida võtta arvesse, et huviringid võimestaksid tüdrukuid ja poisse võrdselt palju.”
• Hanna-Triinu Järvine (12. klass) “Seente operatsionaalsete taksonoomiliste ühikute määramine Korgõmäe söllist vana DNA meetodil ja nende sõltuvus ajast, inimmõjust ja kliimanäitajatest”, juhendajad Hendrik Meister, Siim Veski, Veljo Kisand.
  Hanna-Triinu kirjutab oma tööst: “Uurimistöö keskendus Korgõmäe söllis (soostunud nõgu) viimase 2 500 aasta jooksul perioodiliselt settinud puurmaterjalist seente vana DNA eraldamisele, kasutades eraldatud DNA-d määramaks täpsustamata taksoneid ehk operatsionaalseid taksonoomilisi ühikuid (OTU-sid). Termin „vana DNA“ defineeritakse kui keskkonnas leiduv DNA, mille päritoluks on surnud organismidest vabanenud pärilikkusaine. Leitud seente OTU-d (kokku 1435) seostati radiosüsiniku meetodi tulemustega (aja näitaja), kliimanäitajatega (perioodi keskmine õhutemperatuur) ja inimmõju näitajaga (maastiku avatus), jõudes järelduseni, et proovi vanuse kasvamisel inimmõju olulisuse tase langes ning et kliimanäitaja on nõrk tunnus OTU-de koosseisu ja elurikkuse osas. Samuti viidi läbi DNA töötlusvahendite võrdlev analüüs, keskendudes polümeraaside ja DNA eraldamise komplektide tõhususe hindamisele.“
• Andre Otti (12. klass) “Ristatisideme rekonstruktsioon ja selle kaugtulem Tartu Ülikooli Kliinikumis aastatel 2014–2019”, juhendajad Marika Tammaru, Tiina Talvi, Mihkel Luik, Leho Rips.
  Andre kirjutab oma tööst: “Eesmise ristatisideme (ERS) rebend on sage spordivigastus, mille puhul kasutatakse kirurgilist rekonstruktsiooni. Eestis ja maailmas on vähe uuritud ERS taastamise järgselt lihasfunktsioonide kaugtulemusi ega ole selge erinevate transplantaatide, kaasuvate vigastuste ja muude tegurite roll jalalihaste taastumisel. Uurimistöös kirjeldasin ERS rekonstrueerimist Tartu Ülikooli Kliinikumi Sporditraumatoloogia Keskuses aastatel 2014–2019. Andmete analüüsil leidsin, et reielihaste funktsionaalset taastumist mõjutab transplantaadi valik, kõhrekahjustus ja meniski õmblus. Muude, näiteks soolis-vanuseliste, tegurite rolli taastumisel ei suudetud tõestada – selleks tuleb teha veelgi laiahaardelisem uuring.”
• Severin Bratus (12. klass) “Soostereotüübid eestikeelsetes sõnavektorites”, juhendaja Hanna Britt Soots. Pälvis konkursil III preemia, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Keele Instituudi, ajakirja Horisont eriauhinna.
  Severin kirjutab oma tööst: “Mina tegin enda uurimistööd loomulike keele töötluse alal, mis on arvutiteaduse, tehisintellekti ja arvutilingvistika ühisosa. Sõnavektoriteks nimetatakse vektoreid, mis väljendavad tähenduslikke seoseid sõnade vahel. Neid tuletatakse masinõppe abil suurtest tekstikogudest. Mina olen enda töös ühe stalistilise meetodi abil näidanud, et mõned eestikeelsed sõnavektorite mudelid seostavad naisi pigem kunsti ja perega, mehi aga teaduse ja karjääriga. See tähendab, et neid mudeleid tuleb kasutada ettevaatlikkusega, kuna nad sisaldavad endas selliseid tähenduslikke seoseid, mis ei ole mõnes ülesandes kasulikud – näiteks automaatses CV-de hindamises võib selline mudel hinnata kahte inimest erinevalt üksnes nende soo tõttu.“

Lisaks sai Tervise Arengu Instituudi eriauhinna Kerttu Kallaste töö „Aastatel 2007–2018 Põhja-Eestis
enneaegsusretinopaatia tõttu ravitud laste lähi- ja kaugtulem. Laserravi ja anti-VEGF ravi saanud patsientide võrdlus“ eest, juhendaja Kersti Veskimets, Marika Tammaru.

Palju õnne kõigile!