Reaali Poisi mahavõtmistest möödub 23. septembril 80 aastat

23. septembril 1940. aastal teisaldas punavõim Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussamba. Selle sündmuse meenutuseks esineb Reaali õpilaste ja õpetajate esindusele 23. septembril 2020 Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm (vil! 94).

Reaali Poisi lugu
1923. aastal võttis Tallinna Õpetajate Selts vastu otsuse rajada mälestusmärk Eesti Vabadussõjas langenud õpetajatele ja õpilastele. Esialgse idee kohaselt taheti monumendiga põlistada kõikide 1918-1920 langenud koolmeistrite ja õppurite mälestust, hiljem aga otsustati mälestusmärk pühendada üksnes Tallinna õpetajatele ja õpilastele. Juba 1924. aastal alustati korjandusega ning 1925. aastal moodustati mälestussamba püstitamise komisjon. Kaalumisel oli mitu autorit, kuid lõpuks võitis Ferdi Sannamehe projekt. Kaalumisel oli kaks Sannamehe kavandit: noormees kiivris ja kaetud riidega üle niuete ning alasti noormees. Viimane kavand võitis komisjonis hääletamise tulemustega 4:3. Võitnud kavandi vastu oli ka Amandus Adamson, kes olevat nördimusest käinud isegi Tallinna linnapea juures sellise amoraalse kuju püstitamise vastu protesteerimas.

Kuju modelleeriti Tallinna Poeglaste Kommertskooli õpilase Harry Nurmet-Neumanskrafti järgi. Metall kuju jaoks saadi sõjatööstusliku ettevõtte Arsenal ülemalt, kes pakkus varem Vabaduse väljakul seisnud Peeter Suure skulptuuri käsi ja saapaid. Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussamba avamisel 13. novembril aastal 1927 olevat olnud „erakordselt raevukas lumetorm”. Sellest hoolimata oli Tallinna Reaalkooli ette kogunenud esindajaid enam kui kolmekümnest koolist, Eesti Vabariigi riigitegelasi ning saadikuid Soomest, Lätist, Ungarist ja Tšehhoslovakkiast, samuti samba sponsorid. Kohal oli ka kunagisi õppursõdureid ja Vabadussõja veterane. Kokku oli kohale tulnud üle tuhande inimese. Sõna võttis komitee esimees Otto J. Kiisel, riigivanem Jaan Teemant avas samba ning kohal olid ka kindralleitnant Johan Laidoner ja haridusminister Jaan Lattik. Laidoner ütles samba avamisel: „Olen osa võtnud paljude mälestusmärkide avamisest, olen neid näinud. Kuid see siin on neist kõige ilusam.” Jaan Lattik kinnitas avamisel peetud kõnes, et sambad pole üksnes mälestuseks, vaid ka toeks neile, kellel tuleb rasketel silmapilkudel otsuseid teha.

17. juunil 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti ning 23. septembril 1940 teisaldas punavõim ausamba, mida Reaalkooli õpilased olid hakanud Reaali Poisiks kutsuma. Voldemar Panso on oma päevaraamatusse teinud 24. septembril 1940. aastal järgneva sissekande. /…/ Kuradi rahutu päev oli eile. Realkooli eest võeti päeva ajal maha vabadussõjas langenud õppurite mälestussammas. Kuni hilja õhtuni diiseldasid rahutud rahvahulgad realkooli ees, miilitsad ja vene sõjaväelased ajasid rahvast laiali, autotega veeti aina meie mehi minema, kes vastu hakkasid või suud paotasid. 3 meie madrust vabastasid ühe eestlase vene ohvitseri käest – madrused viidi ära. Oli laskmist, lauldi hümni. /…/ 28. augustil 1941 jõudsid Saksa okupatsiooniväed Tallinna ning juba samal päeval tõid Reaalkooli õpilased Poisi kuju Tööhoovist tagasi. Mälestustes on öeldud, et kui Poiss tagasi toodi, lauldi Eesti hümni ning kuju oli ümbritsetud lilledega. 29. märtsil 1948 võtsid Nõukogude okupatsioonivõimud kuju uuesti maha ning see hävitati. Esimesest mahavõtmisega võrreldes oli rahvapoolne protest palju vaiksem ning suuri rahvakogunemisi ei toimunud.

1980. aastate lõpul algatati arutelu monumendi taastamisest. Ka Tallinna linnavalitsus oli ideega nõus ning tellimus anti skulptor Ekke Välile. Kuna skulptor ei pidanud algse monumendi täpset taastamist õigeks, valmis kuju ilma käte ja jalgadeta, mälestamaks Poisi kahekordset mahavõtmist. Paljud vilistlased olid sellisele otsusele vastu ning järgnes pikk vaidlus kahe osapoole vahel. Lõpuks jõuti kompromissile ja tehti kaks kuju: Ekke Väli „Monument monumendile” paigutatakse Reaalkooli ruumidesse ning endises asukohas maja juures taastatakse ka algne kuju. Koopia avati Eesti Vabariigi 75. sünnipäevaks 23. veebruaril 1993.

Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas on olulise tähendusega Eesti Vabariigi ajaloos. Mitmed Tallinna koolijuhid, õpilased ja riigiisad kogunevad igal aastal samba juurde olnut meenutama nii Tartu rahu aastapäeval kui Eesti Vabariigi sünnipäeval. Reaalikate jaoks on Poiss üks Tallinna Reaalkooli sümbolitest, mille juurde kogunetakse 1. septembril koolimütsi saama, ainetundi tegema või sõpradega kohtuma.