Singapuris tarkust jagamas ja saamas

2020. aasta algus viis Tallinna Reaalkooli 11. klassi õpilased Anna Pauliina Rummi, André Otti ja bioloogiaõpetaja Erkki Otsmani Kagu-Aasiasse Singapuri. 13. – 17. jaanuarini toimus seal 12. rahvusvaheline noorte teadusfoorum (12th International Science Youth Forum, edaspidi ISYF), mille juhtmõtteks oli „Arenevad püüdlused: erinevad teed, koondav tulevik“(Evolving aspirations: divergent pathways, convergent future).

Noorte teadusfoorumi eesmärgiks on inspireerida noorte seas kirge teaduse vastu, luua koostööd ja sõprust noorte teadusvaldkonna talentide vahel, arendada teaduses õpetajate suutlikkust ning tõsta Singapuri profiili rahvusvahelise teadushariduse ja teadusuuringute keskmena.

Selle aasta foorumi juhtmõtte selgitavad korraldajad, kelleks on Singapuri Hwa Chong Institution kooli õpilased ja õpetajad, lahti järgmiselt: „Teadusliku uurimistöö edendajad on mitmetahulised ja aja jooksul on nad läbinud mitmeid muutusi. Läbi ajaloo on teadusel olnud kriitiline roll inimkonna erinevate väljakutsetega toimetulemisel, see on pakkunud uusi võimalusi, millele varem polnud mõeldud, ja parandanud elu märkimisväärsel viisil.
Uue aastatuhande esimese 20 aasta jooksul on teadus muutnud meie eluviisi ja ühendanud maailma enneolematul viisil. Arenenud meditsiinitehnoloogia on tänapäeval abiks ravimatute haiguste vastu võitlemiseks, geneetiline muundamine on abiks elanikkonna kasvu tõttu tekkinud toidukriisi lahendamisel, samal ajal kui uuenduslikud inseneriteadused aitavad muu hulgas vähendada kliimamuutusi mõjutavat süsiniku jalajälge. Mitmekesiste ja järjest juurde tekkivate tänapäeva probleemidega maailmas on teadus endiselt lootuse majakaks ja seda oma põhimõttelises plaanis kõigi kogukondade paremaks tulevikuks. ISYF 2020 eesmärk on turgutada uudishimulikke noori, kes teevad koostööd eri valdkondade teadusuuringute kaudu, et tuua uusi püüdlusi meie ühisesse tulevikku.“

Hwa Chong Institution, mille ülikoolilinnaku hoonetes toimus suurem osa sündmustest ning seal ööbis ka enamik delegatsioone, loodi 1919. aastal Hiina ärimehe, kogukonnaliidri ja filantroobi Tan Kah Kee poolt alguses Hiina kõrgkoolina (hoonete kompleksi juures on ka samanimeline metroojaam). Praegune megakool on Singapuris üks juhtivaid koole, saanud 2010. aastal autasu Singapore Quality Award ja 2016. aastal SQA with Special Commendation auhinna, mis on teinud koolist rahvusvahelise klassi institutsiooni. Aasta eest tähistati suurejooneliselt kogukonna sajandat juubelit. Kuid Hwa Chong on enam kui kool, mis loob teadlasi ja maailmameistreid. Nad püüavad anda võimekatele õpilastele potentsiaali end realiseerida ja oma püüdlusi ellu viia, samas arendades neis väärtusi nagu kirg töö vastu, innovatsioon, terviklikkuse tunnetus, empaatia ja vastutus. Ülikoolilinnak paikneb 29-hektarilisel territooriumil ning haarab enda alla tipptasemel spordikompleksi, olümpiavõistluste mõõtu ujumisbasseini, lasketiiru ja välispordiväljakud. Samuti paikneb kompleksis 10 teadustöö laborit, et teostada erinevaid biotehnoloogia uuringuid ning ühiselamu 1000 tudengile. Kooli uuenenud õppekava pakub kohalikele ja ka rahvusvahelistele õppuritele mitmeid uuenduslikke programme nagu The Science and Mathematics Talent Programm (SMTP), Integrated Boarding Programme (IBP), Gifted and Talented Education Programme (GATE) jne. Rohkem infot on lehtedel: https://www.isyf.hci.edu.sg/ ja http://www.hwachong.edu.sg/

Viie foorumipäeva kava oli nii õpilastele kui õpetajatele tihe. Esimene päev algas kogu institutsiooni õpilaste ja külalisdelegatsioone hõlmava piduliku rivistusaktusega kooli staadionil tõusva troopikapäikese ja kooli puhkpilliorkestri helide saatel. Iga delegatsioon astus rivist ette, et tervitada teisi ja sündmuse lõpus tehti ühispilt. Seejärel tutvustati õpilastele, kes olid eelnevalt jaotatud töörühmadesse, nende ühisprojekti teemasid. André Otti kirjeldab ühisprojekti tööd järgnevalt: „Kõik foorumist osavõtnud õpilased olid jaotatud gruppidesse, kes hakkasid koos leiutama masinaid. Gruppide vahel jaotati ära mere- ja maatranspordi leiutamine. Meie grupp sai ülesandeks valmistada maismaa transpordivahend. Valmistamiseks oli materjal piiratud, mistõttu leiutasime kolmerattalise lihtsa masina, mis töötas esiveol ja patareide energial. Kuna võistlusel oli kõige olulisem roll ideel, siis mõtlesime välja, et masin võiks teoreetiliselt töötada vesinikmootoril.“

Suurem osa esimesest tööpäevast oli õpilastele ja õpetajatele Singapuriga tutvumiseks. Kohalikud eestvedajad viisid meid avastama 200-aastase erinevatest rahvustest ja kultuuridest mõjutatud linna vaatamisväärsusi. Reis kandis nime: Amazing Race ning külastati järgevaid paiku: Marina Bay, Gardens By The Bay, Flower Dome, botaanikaaed, China Town, Little India, Downtown, WWII mälestusmärke jne. Singapuri linna üldine ilme on modernne ning vana ja väärikas on pigem kõrghoonete vahele peitu jäänud. Ekvatoriaalses kliimas asuv linn on haruldaselt puhas, kusagil ei leidu maas prügi ega toidujäänuseid. Selline kord on saavutatud kõrgete trahvitariifide toel, näiteks prügi mahaviskamise eest peab rahakoti 500 Singapuri dollari osas kergemaks tegema (1 euro on umbes 1,4 Singapuri dollarit). Eriti vaimustatud olin ma botaanikaaia orhideede kollektsioonist: National Orchid Garden, kus alates 1928. aastast toimub orhideede kultiveerimine ja hübridiseerimine ning praegu võib seal imetleda 1000 erineva liigi esindajaid ning lisaks veel umbes 2000 hübriidi kõikides värvigammades. Unustamatu mulje osaliseks sain Marina Bay lähedal olevas Gardens By The Bay paviljonides Flower Dome ja Cloud Forest. Esimeses neist võis vaadelda sukulentsete taimede ning savannitaimede suurepärast kogu ning näitus oli ka vahemerelise kliimavöötme taimede esinemisest maailma eripaigus. Välja oli pandud erinevates vormides ja värvides daaliate kollektsioon, millega tähistati Hiina rotiaasta saabumist ning jõulutähtede variandid valgetest, kollastest, roosadest ja punastest piimalilledest. Pilvemetsa paviljonis kõrgus paarikümnemeetrine mägi, millelt laskus alla suur kosk. Mäenõlvale oli kuhjatud erinevaid troopilisi taimeliike ning üles viivad teed keerdusid õhus ning õhtuhämaruses olid need valgustatud müstiliste tuledega. Ülevalt laius hingemattev vaade Singapurile ja kogu paviljoni metsaalale.

Järgnevad päevad olid töised, s.t toimusid kohtumised ja arutelud Nobeli preemia laureaatide ja teiste staarteadlastega. Kohal olid Ada Yonath (Nobeli preemia keemias 2009), kes leiutas krüo-bio-kristallograafilise meetodi ning määras selle abil ribosoomide struktuuri; sir Konstantin Novoselov (Nobeli preemia füüsikas 2010), kes lõi süsiniku aatomist grafeeni, mis on mitmeid kordi tugevam kui teras ja kergem kui paber; sir Tim Hunt (Nobeli preemia füsioloogias ja meditsiinis 2001), kes avastas valgu „tsükliini“, mis on määraval kohal rakujagunemise kontrollis; Wendelin Werner (2006. aasta Fields medali omanik), kes uuris matemaatiliste meetoditega juhuslikkust, et leida korda, mis ühendab kaost.

Anna Pauliina Rumm kirjutab: „Olin 2009. aasta Nobeli keemia laureaadi Ada Yonathi dialoogisessioonis. See oli sisuliselt Q&A sessioon, kus õpilased küsisid küsimusi ja teadlane vastas. Ada Yonath rõhutas väga palju kire ja huvi olulisust teadustöös ning kõik muud asjad on selle kõrval oluliselt väiksema tähtsusega. Ma arvan, et see oli väga inspireeriv loenguvorm, sest andis võimaluse pisut enam tundma õppida teadlast, kes suure teadusavastuse taga.“

Mind samuti inspireeris Ada Yonathi karismaatiline isiksus ning jagan siinkohal lugejaga teaduslaureaadi mõningaid mõtteid:

• teaduses on oluline aru saada globaalselt, mis toimub;
• ma olen olnud grupis teiste väga heade teadlastega, kes on ebaõnnestunud;
• ma ei ole kunagi tundnud teiste (mees)kolleegide agressiivsust, et olen naine teaduses ja et ma olen ka ema;
• ära ole teaduses kunagi balansseeritud, vaid ole seal, kus toimub sulle olulist;
• võta nõu kuulda, kuid käi oma teed, kõik me oleme erinevad;
• elamine peab olema kvaliteetne, kõrge eluiga pole kõige tähtsam;
• teaduses on tähtsad inspiratsioon ja uudishimu.

Lisan siia veel mõned tähelepanekud ISFY Grand Ceremony ajal toimunud paneeldiskussioonist, kus osalesid sir Tim Hunt, sir Konstantin Novoselov ja professor Wendelin Werner:

• teadus see on tugev töö + hea õnn + talent;
• 80% katsetest ebaõnnestub;
• teadus see on tõde;
• investeeringud praegu, kasu umbes 15 aasta pärast;
• uudishimu pole võimalik kontrollida, tunne ära see, mis sind käima tõmbab.

Õpetajad kohtusid eraldi kolme kuulsa teadlasega, kes pajatasid oma teest, õnnestumistest ja õpetaja rollist nende elus. Need teadlased olid Kurt Wüthrich (Nobeli preemia keemias 2002), kes arendas tuuma magnetresonantsmeetodit, et uurida biomolekule, Efim Zelmanov (Fields medal matemaatikas 1994), kes tegeles mitteassotsiatiivse algebra ja grupi teooria probleemidega ja Kees Immink (IEEE aumedali omanik) leiutaja ja ettevõtja, kes oli digitaalse heli, video ja andmesalvestuse sealhulgas selliste populaarsete digitaalsete meediumite kompaktplaat, DVD ja Blu-ray-ketas teerajajaks ja edendajaks. Nende mõtetest soovin lugejaga jagada järgmisi:

• teaduses naudi edu ja aktsepteeri läbikukkumist;
• tõde teaduses on õnnestunud korduskatse;
• on vaja olla riskialdis, et olla hea teadlane;
• õpingutes on sul raske läbi kukkuda, kuid sul on lihtne läbi kukkuda teaduses;
• ilma alusteadmisteta ei saa uurida uusi asju;
• õpetajad nautige seda, et teie kätes on põlvkond, kes saab tulevikus hoidma maakera.

Foorumil osalemise üheks õnnestumiseks pean ma seda, et Anna Pauliina Rumm sai vestelda oma teadustööst, mida ta koolitöö kõrvalt teeb Tartu Ülikooli laboris, sir Tim Huntiga. Kõik õpilased olid valmistanud oma uurimustöödest suured plakatid, kus kirjeldati töö eesmärki, metoodikat ja tulemusi. Nendest koostati näitus ning selle käigus said Nobeli preemia laureaadid ja teised foorumi külastajad kuulata noorte teadlaste selgitusi. Oma töö võtab meie noor teadlane kokku nii: Inimese tsütomegaloviirus (CMV) on herpesviirus, mis nakatab suuremat osa inimestest. CMV-d seostatakse tugevalt immuunsüsteemi vananemisega. Mitmed eelnevad tööd on näidanud, et CMV-nakkusega vanadel inimeselt toimuvad kahjulikud muutused immuunrakkude populatsiooni koosseisus ja funktsionaalsuses. Antud töö eesmärk oli täpsemalt uurida, kas ja kuidas on CMV seotud vananemisele iseloomulike krooniliste haigustega (nt teist tüüpi diabeet ja mitmed südame-veresoonkonnahaigused). Töö tulemusel näidati, et kõrgemad CMV-tiitrid on tugevasti seotud nelja sellise haigusrühma olemasoluga.

Lisaks arutelu sessioonidele toimusid ka tuntud teadlaste meisterklassid nii õpilastele kui õpetajatele. Anna Pauliina Rumm kirjutab: „Mina olin Prof. David Cameron-Smithi masterclass-sessioonis. Prof. Cameron-Smith on toitumisteadlane ja uurib näiteks seda, kuidas on omavahel seotud toitumine, füüsiline aktiivsus, diabeet ja vananemine. Toitumisteadus on eriti Singapuris väga aktuaalne, sest suurem osa toiduainetest imporditakse teistest riikidest. Algul veetsime ainult õpilastega tund aega tehes plakateid erinevate toitumisteaduse aktuaalsemate valdkondade kohta (nt maailma näljahäda, sünteetiline liha, GMO jne). Peale seda tuli teadlane ja rääkis meile pikemalt enda teadustööst, mis oli väga huvitav ja millele aitas veelgi kaasa David Cameron-Smithi ääretult hea esinemisoskus.“

Teksti autor võttis osa Singapuri teadlase dr Anand Andiappani meisterklassist, kelle töödes on fookus geneetikale ja immunoloogiale. Tema töötoa teemaks oli allergia: selle tekkimise mehhanism, ülevaade allergeenidest, anafülaksia, elustiili osa allergia tekkimises, geneetika uuringud allergiast. Teadlane väitis, et Singapuri rahvastikust umbes 70% kannatab allergia all (maailma keskmine on 30%) ja see on üks kõrgemaid protsente maailmas ning sellel on seotus linnas elamise eluviisiga ja multirahvusliku kogukonnaga. Ta soovitas kõigile allergia tekkimisriski vähendamiseks rohkem viibida maal koduloomade keskel või muretseda endale linnakoju mõni siga või eesel.

Ka õpetajad Ühendkuningriikidest, USAst, Filipiinidelt, Austraaliast, Venemaalt, Indoneesiast, Bruneist, Singapurist ja Eestist jagasid omavahel erinevaid kogemusi õpetamisstiilidest, hindamisest, õppekäikudest jne. Oma ettekandes „Vaatle loodust, see kirgastab sind!“ keskendusin ma sellele, miks on tähtis õpetada looduse tundmist noortele, väites eelkõige seda, et looduses olemise, märkamise ja dokumenteerimise käigus õpib noor inimene keskenduma ja olema hetkes. Tänapäeva inforikkas ja killustunud maailmas on see äärmiselt vajalik oskus, et vältida stressi ja depressiooni tekkimist. Ma tutvustasin kolleegidele ka Tallinna Reaalkoolis toimuvaid loodusõppepäevi tuues näiteid algklasside R-õppest ja seenenäitusest, 10. klasside Veskimetsa õpperajast ja Smartzoo’st ning muidugi 2019. aastal Keskkonnaministeeriumi poolt auhinnaga Keskkonnakäpp pärjatud Harku õppepäevast 7 .klassidele.

Rahvusvahelise teadusfoorumi üheks osaks oli erinevate riikide kultuuritutvustused, kus 15-20 minuti jooksul püüti anda auditooriumile maksimaalne info oma riigist. Kultuuritunnis osalesid Tai Kuningriik, Indoneesia, Filipiinid, Mehhiko, Poola, Lõuna-Korea, Austraalia ja Eesti. Meie keskendusime oma etteastes laulu- ja tantsupeo traditsioonile näidates videolõike viimasest juubelilaulupeost. Tuhandepealise koori ja tantsuplatsi lainetusliigutuste nägemine võttis publiku heas mõttes ahetama. Tundeid tekitavaks kujunes ka nelja aastaaja looduspiltide vaatamine. Meie esitluse osaks olid samuti Kaerajaani tants ning laul „Meil aiaäärne tänavas“.

Nädal aega Singapuris möödus kui värviküllane hetk, kuid mälestused ja tõenäoliselt ka mõned saadud kontaktid jäävad ootama oma edasiarengut tulevikus.

Osalemist Rahvusvahelisel Noorte Teadusfoorumil Singapuris toetas Tallinna Haridusamet.

Erkki Otsman