Ajarännakust Tallinna Reaalkoolis

Tallinna Reaalkool osales teist aastat Eesti Ajaloo-ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi ühisprojektis „Ajarännak“. Koostööpartneriteks olid sel aastal ka Laulu-ja Tantsupeo SA ja Tartu Linnamuuseum.

Kui aastal 2018 rännati tagasi 100 aastat Eesti riigi loomeprotsessi aega, siis sel korral väärtustati 150 aasta möödumist rahvusliku liikumise tipphetkest esimesest üldlaulupeost 1869. aastal. Ajastupõhine päev toimus Tallinna Reaalkoolis ja Tallinna Kesklinna Põhikoolis. Rongkäigus laulupeole Kalevi spordihallis mindi kõik üheskoos.

Ettevalmistusprotsessi olid kaasatud kõik õpetajad ja tegevuse koordineerimiseks sai moodustatud juhtgrupp. Ajastupõhine teema lahtiseletus saadi erinevatest üldülevaadetest, muuseumide infosalvest, tollasest ajakirjandusest. See kõik oli aluseks laulupeo ettevalmistust kajastava stsenaariumi kirjutamisele ning laulupeo enda stsenaariumile.
Koolihoones oli avatud laulupeomeenete näitus, kuhu fotosid ja meeneid tõid nii õpilased kui õpetajad. Koolimaja koridoris oli omaaegne kutse laulupeole ja suur seinakaart, kus märgitud kõik need koorid, mis osalesid 1869. aasta peol. Iga klass sai endale ka nn kooriidentiteedi, mis oli klassilipu aluseks. 9.-11. klassi õpilased valmistasid plakatid, mis kajastasid rahvusliku liikumise tegelasi ja nende panust ning mõtteid seoses laulupeoga. Eraldi olid väljas väljavõtted 150 aastatagustest ajalehtedest. Reaali Poisi toimetuse poolt oli välja antud erileht Reaali Postipoiss, mida 5 sendi eest ajalehepoisid vahetundides müüsid.

Loomulikult olid sel päeval kõik meie õpilased ja õpetajad näinud vaeva, et olla riides nii nagu 150 aastat tagasi. Sel päeval jäid koju tavapärased kooliasjad ja tehnilised vidinad, vähemalt koolitundides neid ei kasutatud. Kaasas oli pliiats või sulepea ja pabervihik. Kooli söökla menüü oli rahvuslik: mulgipuder, jahukaste, kama, piim, leib.

Koolipäev algas kell 8 kogunemisega, kus mängiti maha väike näitemäng laulupeo mõtetest. Näitemängu kirjutas kokku draamaõpetuse õpetaja Katrin Nielsen ja tollaste äratajate rolle kandsid Reaalkooli õpetajad ja õpilased. Koolitunnid olid tavapärasest lühemad, tunniplaan kokkuseatud selliselt, et oleks ained tasakaalus. Kõik aineõpetajad olid selleks päevaks ette valmistanud tunnid, kasutades võimalusel 150 aasta tagust materjali või kandes edasi ajastuvaimu. Meie algklasside õpilasi käisid õpetamas gümnaasiumiõpilased. Vahetundides sai ringimänge mängida huvijuht Piret Otsa juhatusel. Kogu päeva jäädvustasid multimeedia kursuse õpilased.

Päeva kulminatsiooniks oli laulupidu ise ja sinna minek. Enne veel suur ühispilt staadionil – 1869. Ilmataat meid rongkäigus küll ei soosinud ,kuid reipal marsil jõudis kõik see pere Kalevi spordihalli. See rongkäik oli väga pikk….

Spordihallis oli laulupidu koos tollaste laulude ja kõnedega. Kõnelejad või dirigendid olid meie oma pere inimesed: Jakob Hurt (õp Martin Saar), A. Saebelmann-Kunileid (õpilane Nicolas Lotman), dirigendid meie vilistlased Rasmus Puur ja Martin Trudnikov. Meeshäältele andsid jõudu heade sõprade-koolide noormehed. Kui laulmine läbi, nautisime turniseltsi eeskava ja pidasime maha simmani.

Püüdsime laulupeoga tabada aastatetagust ülevat tunnet, mida see suursündmus endas kätkes. Ühise perena me seda pidu pidasime. Meid oli kokku kuni 1100 inimest. Reaalkooli rajamise idee võttis ilmet 3 aastat hiljem ja kool ise loodi 12 aasta pärast…

Tallinna Reaalkooli ajalooõpetaja Tiia Luuk