Reaali Poiss 90

Paarkümmend aastat tagasi sai alguse kolme Vabadussõjas osalenud tänaseni tegutseva Tallinna kooli koostöö Eesti iseseisvumisega seotud sündmuste tähistamisel. Eesti Vabariigi 80. aastapäeval toimus Reaalkoolis esimene pidulik ühisaktus, mille idee autor oli kooli vilistlane Ivar Trikkel ning aukülaliseks president Lennart Meri. Sellest ajast alates toimub Eesti Vabariigi juubeliaastapäeval iga viie aasta järel Reaalkooli aulas riigi sünnipäevale pühendatud aktus Eesti Vabariigi Presidendi osavõtul. Pidulikul üritusel osalevad Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi gümnaasiumi esindajad, vilistlased ja riigitegelased. Aktusele järgneb programm õues Reaali Poisi juures. Kolme kooli õpilased moodustavad ausamba ümber rivistuse, lehvivad Eesti, Tallinna ja kodukoolide lipud. Ausamba ette asetatakse pärjad, peetakse kõnesid. Ka juubelite vaheaastatel pannakse Poisi ette pärg, sellele üritusele kutsutakse Tallinna Haridusameti juhataja, linnapea, kolme kooli direktorid ja õpilasesindused.

Aastate jooksul on koostöö laienenud ka Tartu rahu aastapäeva ja Reaali Poisi juubelite tähistamiseni. 13. novembril 2017. aastal tähistasime ühiselt 90 aasta möödumist Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussamba avamisest ehk skulptor Ferdi Sannamehe loodud Reaali Poisi 90. juubelisünnipäeva. Mälestussamba püstitamise mõtte algatas toonane Tallinna Õpetajate Selts, Tallinna linnavalitsuse loal asetati see Reaalkooli kõrval asuvale platsile, mis oli lähedal kohale, kus Eesti Vabariik sündis. Eesti vabaduse eest jättis oma elu 5 Tallinna õpetajat ja 24 õppursõdurit. Eestile vabaduse kätte võidelnute auks peetud pidulikku avatseremooniat, mis viidi läbi raevukas lumetormis 13. novembril 1927. aastal, austasid oma kohaloluga riigivanem Jaan Teemant, piiskop Juhan Kukk, haridusminister Jaan Lattik, Tallinna linnapea Anton Uesson, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner , osalesid vabadussõjas osalenud õpetajad ja õpilased Tallinnast ja mujaltki Eestist. Oma lipuga olid kohal Tallinna Õpetajate Seltsi, kaitseväe, Kaitseliidu, spordiseltsi “Kalev“ ja Kalevi Maleva esindused. Väliskülalistest olid kohal Soome, Läti, Ungari ja Tšehhoslovakkia esindajad. Platsi ümbritses ligi tuhandepealine rahvahulk.

90 aastat hiljem toimunud mälestusüritusel toimus Poisi juures tseremoonia, millest võtsid osa Tallinna Reaalkooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi esindused, vabadussõjas Eestit toetanud Suurbritannia, Soome, Rootsi, Taani, Läti ja Ameerika Ühendriikide suursaadikud, linnajuhid, skautide esindajad ja vilistlased. Peakõneleja oli kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, kes muu hulgas meenutas aegu, mil ka tema osalusel hakati Reaalkoolis ühena esimestest koolidest õpetama gümnaasiumis riigikaitset. Kooli staadionil söödi ühiselt sõdurisuppi ja aulas oli vabadussõja aegsete relvade näitus. Taoliste ürituste korraldamine on suurepärane võimalus isamaalisuse kasvatamiseks. Reaalkooli ajalugu, mis on tihedalt seotud nii asukoha, isikute kui sündmuste kaudu Eesti ajalooga, annab võimaluse teadvustada Eesti iseseisvumise tähendust, laiendab silmaringi, õpilaste seotust oma kooli ja riigiga. Üritus aitas õpilastel mõista, et realistid ei olnud selles võitluses üksi, õppursõdurid olid ka teistes koolides. Nii nagu Eestil oli liitlasi sada aastat tagasi, nii toetatakse meid ka praegu.

Kogunemise järel toimus Solarise keskuse Apollo kino Saku saalis Reaalkooli 9.–12.klasside õpilastele ja külalistele teistest Tallinna koolidest ajalookonverents „Poiss 90“. Eelmisest konverentsist möödunud 10 aasta jooksul on nii õpilaste kui õpetajate teadmised kooli ajaloost märgatavalt kasvanud. On ilmunud kooli vilistlase Märt Karmo mahukas kooli ajaloo raamat „Must-kuldne müts me peas“ ja kümneid õpilasuurimusi kooli ajaloost. 2008. aastast õpetatakse kõigis kooliastmetes lisaks kooli ajalugu. Realica on läbiv teema kooli õppekavas, mida käsitletakse eelkõigu ajaloo ja eesti keele tundides, süvendatult 5. ja 10. klassis. Õpitakse tundma Reaalkooli ajaloo erinevaid etappe, et seostada neid Eesti ajalooga. Õppetöö sisu on vilistlane Henn Saari kokku võtnud Reaali Vaimu definitsioonis, milleks on „keskmisest kõrgem õpetajate legendaarsuse aste, tavalisest sügavamale ulatuv ühistunne ja ainulaadne sümbolkommete palett.“

Konverentsil esinesid 11. ja 12. klassi õpilased. Neile andis see ettekannete koostamise ja esinemise oskuse, oskuse lõimida oma teemaga nii ajaloo, geograafia, informaatika, kunstiajaloo ja muusika tundides õpitu kui ka uurimistööde kirjutamisel saadud kogemus. Poisi traagilise saatuse andsid ettekannete vahepaladena edasi konverentsi juhid 11. Klassi õpilased Andreas Must ja Tommi Allar Oja. Publiku ees rullus lahti mälestusmärgi rajamise, mitmekordse mahavõtmise ja taaspüstitamise lugu, taustaks fotod ja filmikaadrid ekraanil.

1883. aastal valminud Reaalkooli hoone oli esimene, mis ehitati praeguse Estonia puiestee linnapoolsele küljele pärast Tallinna kustutamist kindluslinnade nimekirjast 1858. aastal ja seisis seal uhkes üksinduses peaaegu 19. sajandi lõpuni. Kooli ümbruse hoonestuse kujunemisest kõneles abiturient Johann Ortin Õun, kellel oli samal teemal valminud uurimistöö ja kes geograafiatunnis omandatud teadmiste ja tehniliste oskuste põhjal näitas animeeritud linnaplaanil kooli ümbruse tänavate ja ajalooliste hoonete kujunemist.

Margus Lomp kõneles legendaarsest võimlemisõpetajast Anton Õunapuust, kes pani aluse ka Eesti rahvuslikule skautlusele, oli 1917.- 1918. aastal pealinna koolinoorsoo võitlussalkade korraldaja ja juht. Ta langes vabadussõjas Kalevlaste Maleva ridades, mille üks organiseerijaid ja juhte ta oli. Kalevi jalaväepataljoni eelkäija sünnist Reaalkoolis möödub 1918. aasta detsembris 100 aastat. Selle konverentsiga tähistasime ka Anton Õunapuu 130. sünniaastapäeva. Nii Margus Lombi kui Erko Olumetsa ettekannet realistide rollist iseseisvumises ja sõjateest ilmestasid ajaloolised veebikaardid oluliste isikute ja sündmustega seotud paikadest.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilaste Samuel Rüsse ja Jete Eevaldi ettekanded andsid ülevaate oma koolide õppursõdurite sõjateest ja nende mälestuste jäädvustamisest. Reaalkooli direktori Nilkolai Kannu rollist eesti kooli sünnis ja ülesehitamises pidas ettekande Rene Piik. Teiste vabadussõja mälestusmärkide saatusest ja arhitektuurist andis ülevaate Johanna Madleen Rodima.

Ettekannete vahepaladena kõlasid vabadussõja aegsed laulud abiturientide ansambli esituses. Konverentsi lõpetas Reaali hümni ühislaulmine. Hümni sõnad kirjutas Ilmar Mikiver 1939. aastal populaarse laulu „Singeri masin“ viisile, mis samuti konverentsil ette kanti.

Tänastele realistidele ja vilistlastele on Poiss veerand sajandi jooksul väga omaseks saanud. Tema juurde kogunetakse nii pidulikel tähtpäevaüritustel, ainetundide raames, aga ka sõpradega kohtuma, koos nii rõõmu kui muret jagama.

Heli Ahuna, ajalooõpetaja